Vive Sainte Catherine!
https://et.wikipedia.org/wiki/Kadrip%C3%A4ev :
Kombestik[muuda | muuda lähteteksti]
Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: Mandri-Eestis kadripäeval, aga mõnel pool ka kadripäevale eelneval hanipäeval ehk kadrilaupäeval, mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, küsitleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu.
- Muud ended ja kombed:
- Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida.
- Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted.
- Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära.
Mujal Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- Väike-Maarjas viidi tangupuder vaagnaga lauta ja pandi vaagna alla kaks lõngakera: üks must ja teine valge. Siis pidi lammas tooma kaksikud talled, ühe musta ja teise valge.
- Mõnel pool sõid perenaine ja tüdruk lammaste sigivuse õnneks lambalaudas keedetud mune.
Mujal maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Püha Katariina kuulus katoliikluses neljateistkümne hädas aitaja hulka, mistõttu ülistasid teda nii preestrid kui ka poeedid. Katariina mälestuspäeva tähistati Euroopas laialdaselt. Arvati, et kui püha Katariina nuttis, siis hakkas sadama ja kui püha Katariina naeris, siis maa värises.
Prantsusmaal tõusis püha Katariina pühaklikkus 15. sajandil eriti ausse, põhjusel, et ta ilmutas ennast koos neitsi Maarjaga Jeanne d'Arcile. 17. sajandini peeti Katariina mälestuspäeva pühana, mida tähistati suurejoonelisemalt kui apostlite tähtpäevi. Alates keskajast olid tüdrukud püha Katariina kaitse all. Iga aasta 25. novembril kogunesid 25-aastased vallalised tüdrukud Katariina kuju juurde, et asetada ta pähe müts lootuses abikaasat leida. Sellest kombest tekkis kõnekeelde väljend "Katariinale mütsi pähe panema" (coiffer sainte Catherine), tähendusega "olla vallaline veel 25-aastaselt". Naisi, kes keskajal sellistest pühadest osa võtsid, kutsuti Prantsusmaal Catherinette'ideks. Hiljem mütsiasetamise traditsioon kadus, kuid ka tänapäeval kannavad üle 25-aastased naised, kes osalevad nn. kadriballil, spetsiaalset endatehtud mütsi, mis näitab nende vallalisust ja vihjab pühale Katariinale mütsi pähepanemisele.
Kommentaarid
Postita kommentaar