SKM_005 _ SONJA KANA MARTINEIA:Põltsamaa kool palkab ärplevate poisikeste taltsutamiseks turvamehe _ ÕHTULEHT 1.11.2026 / KOBRULEHT 03.11.2026
KOOLI NAGU KAUBAMAJJA: Juba esmaspäevast töötab Põltsamaa koolis turvamees. Pilt on illustreeriv. Foto Sonja Kana / Teedeni Sekspress/MeMoMu
https://www.ohtuleht.ee/1170212/poltsamaa-kool-palkab-arplevate-poisikeste-taltsutamiseks-turvamehe
„Koolis ei käi ja kui tulevad, teevad aina pahandusi. Päris kallale pole kellelegi veel läinud, pigem ähvardavad. Aga ei ole mõtet oodata, sellepärast ongi vaja kooli turvamees palgata,“ ütleb Põltsamaa kooli direktor Henry Kallaste.
Kui aastate eest oli turvamehi mitmetes koolimajades, siis nüüd on neid jäänud palju vähemaks. Toona oli turvamehe peamine ülesanne takistada võõraste pääsu koolimajja. Koolipere enda seas korra hoidmine oli teisejärguline, kuid Põltsamaa juhtum on ses suhtes erand.
/.../
Henry Kallaste sõnul oli viimaseks piisaks kamba õhtune gastroll koolimajja.
/.../
„Vanemad toovad lapse kooli mõttega, et siin on nad turvalises keskkonnas. Siis tulevad kaks-kolm pätti, keda lapsed kardavad, kes segavad tundi ega lase õppida. Õpetajad on enamikus naisterahvad ja pealegi on neil vaja tunde anda. Ei saa tervet klassi üksinda jätta ja tegelda ainult nende poistega.“
Tartu Raatuse kooli direktor Toomas Kink ei tea, et mõnes Tartu koolis enam turvameest oleks. „Meil on kaks administraatorit, kes katavad ära kogu tööaja, õhtuni välja. Kui keegi koolimajja tuleb, siis administraator kohe küsib: „Kes sa oled, kuhu lähed?““
„Koolimaja peale on 36 turvakaamerat, nii sees kui väljas,“ räägib Kink, et koolipere turvalisuse pärast ta ei muretse. „Mehi on ka hästi palju majas, nii et ega keegi esinema kipu. Oma ukseesise pead ikka ise puhta hoidma, ei saa seda teistele jätta. Meie maja, meie reeglid – kui ei sobi, juhatame mujale.“
Tartu Raatuse kooli direktor Toomas Kink ei tea, et mõnes Tartu koolis enam turvameest oleks. „Meil on kaks administraatorit, kes katavad ära kogu tööaja, õhtuni välja. Kui keegi koolimajja tuleb, siis administraator kohe küsib: „Kes sa oled, kuhu lähed?““
„Koolimaja peale on 36 turvakaamerat, nii sees kui väljas,“ räägib Kink, et koolipere turvalisuse pärast ta ei muretse. „Mehi on ka hästi palju majas, nii et ega keegi esinema kipu. Oma ukseesise pead ikka ise puhta hoidma, ei saa seda teistele jätta. Meie maja, meie reeglid – kui ei sobi, juhatame mujale.“
/.../
*
#SonjaKanaMartineia #DonArmandoKommipood #GentlemenFromEstonia #HenryKallaste #ToomasKink #StagingTheSupernatural #GoryGlory #DandelionYellow #Lääneranna #PisaraidEiUsu #Meestemoemuuseum #EndelLeppFashionHouse #UneSaisonEnEnfer #RoosadVuplidJalga #Ämblikutädiööklubi #PiinlikOlukord #SarvikpütiKättemaks #PostitantsukonnGruppMeediakontsern #LendabMesipuuPoole #HowToExplainADeadHareToKajaLotman #WhoTheFuckIsJanarSõber #PLAYBUNNY112026 #MEEZ112026
*
Liputha Jamantell’s endlessly stylish, non-linear and infinitely quotable SUMMER IN KIRBLA is a modern masterpiece, featuring a killer soundtrack and an all-star cast whose characters have become practically ingrained into contemporary culture. I mean, who doesn’t love a Big Terra Maritima Burger or a $5 birdmilkshake? The film is one of, if not the, definitive movie of the 2020’s. Starring Aivar Vendelpomm, Musjöö Liblikas, Don A. Mustvunts, Kalle Mõisaköis, Villy Lopermann, Kürvo Vari, Kaja Lotwoman, Lingas Hõõruja, Kaie Viles, Endel Lepp, and Viive Kaplan. Oh, and Kumari Vaim. (As herself.)
*
Viive Kaplani ooper „Martin Tee suvi Kirblas“ jõuab Opera Kyrbla lavale 2027. aasta 20. augustil. Enne esietendust saab ooperit inspireerinud dokumentaalfilmi 2020. aasta sündmustest Kirblas näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF
https://www.youtube.com/watch?v=r65rcAHqMew
https://www.ohtuleht.ee/1170212/poltsamaa-kool-palkab-arplevate-poisikeste-taltsutamiseks-turvamehe KOOLI NAGU KAUBAMAJJA: Juba esmaspäevast töötab Põltsamaa koolis turvamees. Pilt on illustreeriv. Foto Sonja Kana / Teedeni Sekspress/MeMoMu
„Koolis ei käi ja kui tulevad, teevad aina pahandusi. Päris kallale pole kellelegi veel läinud, pigem ähvardavad. Aga ei ole mõtet oodata, sellepärast ongi vaja kooli turvamees palgata,“ ütleb Põltsamaa kooli direktor Henry Kallaste.
Kui aastate eest oli turvamehi mitmetes koolimajades, siis nüüd on neid jäänud palju vähemaks. Toona oli turvamehe peamine ülesanne takistada võõraste pääsu koolimajja. Koolipere enda seas korra hoidmine oli teisejärguline, kuid Põltsamaa juhtum on ses suhtes erand.
Probleeme põhjustab kolme-neljaliikmeline poistekamp, kuuenda-seitsmenda klassi õpilased. Nendega on peale kooli ametis veel politsei, lastekaitse ja vallavalitsus. Aga kuna poistel on eluaastaid alla 14, ei saagi politsei neid liistule tõmmata. Ja seda, et peale manitsemise nendega muud teha ei saagi, mõistavad pätid hästi.
Henry Kallaste sõnul oli viimaseks piisaks kamba õhtune gastroll koolimajja. „Väikesed kivikesed olid pandud uste vahele, eemalt paistis, et uksed on kinni. Õhtul pimedas, kui majas polnud enam kedagi, käisid sees. Õnneks nad midagi paha ei teinud, aga mis järgmine kord võib juhtuda, ei tea.“
„Üks on täitsa tavaline normaalne pere,“ ütleb Kallaste. „Teise poisi ema ütles niimoodi, et ta lihtsalt ei saa hakkama ja ongi kõik. Kunagi andsid vanemad neile liiga palju õigust, nüüd astuvad poisid emadest-isadest üle ja on juba hilja midagi teha.“
Turvamees olgu erand
Koolijuhti paneb aga muretsema kord koolimajas. „Vanemad toovad lapse kooli mõttega, et siin on nad turvalises keskkonnas. Siis tulevad kaks-kolm pätti, keda lapsed kardavad, kes segavad tundi ega lase õppida. Õpetajad on enamikus naisterahvad ja pealegi on neil vaja tunde anda. Ei saa tervet klassi üksinda jätta ja tegelda ainult nende poistega.“
Tartu Raatuse kooli direktor Toomas Kink ei tea, et mõnes Tartu koolis enam turvameest oleks. „Meil on kaks administraatorit, kes katavad ära kogu tööaja, õhtuni välja. Kui keegi koolimajja tuleb, siis administraator kohe küsib: „Kes sa oled, kuhu lähed?““
„Koolimaja peale on 36 turvakaamerat, nii sees kui väljas,“ räägib Kink, et koolipere turvalisuse pärast ta ei muretse. „Mehi on ka hästi palju majas, nii et ega keegi esinema kipu. Oma ukseesise pead ikka ise puhta hoidma, ei saa seda teistele jätta. Meie maja, meie reeglid – kui ei sobi, juhatame mujale.“
„Foruse turvatöötajad aitavad korda ja turvalisust tagada mitmes Eesti koolis,“ ütleb turvafirma Forus kommunikatsioonispetsialist Keilit Bauer, kuid jätab koolide nimed enda teada. „Turvatöötaja olemasolu ei tähenda automaatselt, et koolis oleks tõsiseid probleeme.“ Nüüd on kooli turvamees erandlik nähtus. „Kedagi väljast palgates tekib kohe rahaküsimus ja siis vajaduse küsimus. Tartu on turvaline linn. On üksikuid juhtumeid olnud, aga need on väga marginaalsed.“
Baueri sõnul on nende firma teenuse kasutamise ajendid erinevad. Mõnel juhul on tegemist ennetava ja rahustava meetmega, teisal on ebameeldivad vahejuhtumid tekitanud soovi neid edaspidi ära hoida.
Häda kõurikutega: „Vanemad andsid kunagi neile liiga palju õigust.“
Põltsamaa kool palkab ärplevate poisikeste taltsutamiseks turvamehe
Põltsamaa kool palkab ärplevate poisikeste taltsutamiseks turvamehe
Asso Ladva
1. november 2026, 18:26
1. november 2026, 18:26
Probleeme põhjustab kolme-neljaliikmeline poistekamp, kuuenda-seitsmenda klassi õpilased. Nendega on peale kooli ametis veel politsei, lastekaitse ja vallavalitsus. Aga kuna poistel on eluaastaid alla 14, ei saagi politsei neid liistule tõmmata. Ja seda, et peale manitsemise nendega muud teha ei saagi, mõistavad pätid hästi.
Henry Kallaste sõnul oli viimaseks piisaks kamba õhtune gastroll koolimajja. „Väikesed kivikesed olid pandud uste vahele, eemalt paistis, et uksed on kinni. Õhtul pimedas, kui majas polnud enam kedagi, käisid sees. Õnneks nad midagi paha ei teinud, aga mis järgmine kord võib juhtuda, ei tea.“
„Üks on täitsa tavaline normaalne pere,“ ütleb Kallaste. „Teise poisi ema ütles niimoodi, et ta lihtsalt ei saa hakkama ja ongi kõik. Kunagi andsid vanemad neile liiga palju õigust, nüüd astuvad poisid emadest-isadest üle ja on juba hilja midagi teha.“
Turvamees olgu erand
Koolijuhti paneb aga muretsema kord koolimajas. „Vanemad toovad lapse kooli mõttega, et siin on nad turvalises keskkonnas. Siis tulevad kaks-kolm pätti, keda lapsed kardavad, kes segavad tundi ega lase õppida. Õpetajad on enamikus naisterahvad ja pealegi on neil vaja tunde anda. Ei saa tervet klassi üksinda jätta ja tegelda ainult nende poistega.“
Tartu Raatuse kooli direktor Toomas Kink ei tea, et mõnes Tartu koolis enam turvameest oleks. „Meil on kaks administraatorit, kes katavad ära kogu tööaja, õhtuni välja. Kui keegi koolimajja tuleb, siis administraator kohe küsib: „Kes sa oled, kuhu lähed?““
„Koolimaja peale on 36 turvakaamerat, nii sees kui väljas,“ räägib Kink, et koolipere turvalisuse pärast ta ei muretse. „Mehi on ka hästi palju majas, nii et ega keegi esinema kipu. Oma ukseesise pead ikka ise puhta hoidma, ei saa seda teistele jätta. Meie maja, meie reeglid – kui ei sobi, juhatame mujale.“
„Foruse turvatöötajad aitavad korda ja turvalisust tagada mitmes Eesti koolis,“ ütleb turvafirma Forus kommunikatsioonispetsialist Keilit Bauer, kuid jätab koolide nimed enda teada. „Turvatöötaja olemasolu ei tähenda automaatselt, et koolis oleks tõsiseid probleeme.“ Nüüd on kooli turvamees erandlik nähtus. „Kedagi väljast palgates tekib kohe rahaküsimus ja siis vajaduse küsimus. Tartu on turvaline linn. On üksikuid juhtumeid olnud, aga need on väga marginaalsed.“
Baueri sõnul on nende firma teenuse kasutamise ajendid erinevad. Mõnel juhul on tegemist ennetava ja rahustava meetmega, teisal on ebameeldivad vahejuhtumid tekitanud soovi neid edaspidi ära hoida.
Kommentaarid
Postita kommentaar