MKK_005 LUUTSINAPÄEV TEEDENI AIAS
Eesti Rahvaluule Arhiiv
1h
Räpina 1939: Luutsinapäivä kutsutas meil kah luutsepääväs. Mälehtä, kui luutsepääväl sai pangitävve vett kaala, kui viil väikene poiskõnõ olli. Sis oll meil üts vallatu sulanõ, tuu kuts meid, poiskõise, kõlgusõhe, läts esi laoda pääle üles, meele and üte suurõ koti käte ja käsk laodaotsa all saista ja kotisuud vallalõ hoita. Esi läts laoda pääle, lubas luutse kinni püüdä ja meele kotte visata. Mi es tiiä tuust luutsest mitte midäge, arvseme, et ei tiiä, mis asi vai elokas tuu om. Hoidseme väega kõvastõ kotte kinni ja kotisuud ammulõ. Ütekorraga tegi timä üte prõksahusõ ja ütel: „Luutse kurat läts ärke lahke“ ja visas meele ilma nägemätä pangitävve vett kaala. Mi nakseme ikma, esi ütel: „Ikkui midäge, kui tä lahke es olõs lännü, olõs asi joonõh olnu, aga et lahke läts, sis tegi teid likkõs.“
* kõlgusõhõ – aganikku; ärke – äragi; lahke – lõhki; ikkui – ärge nutke; likkõs – ligedaks, märjaks
Jutustas 61-aastane Rudolf Sälemann Leevi valla Tuudipalo külast, kirja pani Daniel Lepson. ERA II 262, 175/6 (13). Luutsipäevast lähemalt:
27 min. / 13. detsember 2024 kell 12:37
KMKK_FLMSTD_009 LUUTSINAPÄEV TEEDENI AIAS
Luutsinapäev (ka: luutsipäev, luutsnapäev, luutsi) on 13. detsembril, kirikukalendris on see märtrina surnud Püha Lucia mälestuspäev.[1]
Eesti rahvakalendris on seda päeva tähistatud eriti Eesti rannarootslaste asustatud piirkonnas.[2] Luutsipäeva ööd peeti aasta kõige pikemaks ja Juliuse kalendri järgi see nii ka on.[2] Sel päeval valmistati jõuluehteid.[2]
Eesti rannarootslaste aladel ja saartel tähistamisel jooksid ringi luutsid ehk kostümeeritud sandid, kes kontrollisid, kas kodudes on kõik korras ja puhas. Vastasel korral ergutati laisku vitstega.[3]
Põhjamaades oli luutsinapäev jõule sissejuhatav päev, sel päeval koristati tube, süüdati küünlad ja korraldati rongkäike, kus kõnnib valges kleidis Luciaks kostümeeritud neiu, küünaldest kroon peas.[3]
Kommentaarid
Postita kommentaar