LL_015 NÄITA ERNSTILE TALJET JA TA TEEB SELLEST MAALI
"4. aprillil võtab Vesta külalised vastu, nagu oleks ta värkstuppa sündinud – seljas taljes jaki ja maani seelikuga murtudroheline mõisapreili argikostüüm, sealtsamast kõrvalt Lihula mõisa riidekirstust leitud. „Täpselt minu värv, on ju?!” hüüatab Vesta, kaob tibatillukesse köögiorva, serveerib krapsilt kohvi ja marjarulli, laud on toekas, eestiaegne, kuidas siis muidu, ja näitab kardinaid akna ees – abikaasa vanavanaema varasalvest, puhas puuvill ja peenike pits. Ersatskaubal Vesta värkstoas kohta ei leidu. Kõik on seal õige ja eht."
Kommentaarid
Postita kommentaar