KI_PP_036 EESTI ON AJAKIRJANDUSVABADUSELT MAAILMAS TEISEL KOHAL
*
*
Õhtuleht :
Eesti on ajakirjandusvabaduselt maailmas teisel kohal
Toimetas
Katariina Loog
2. mai 2025, 11:30
Kuigi Eesti ajakirjanikud seisavad silmitsi nii füüsiliste kui ka veebipõhiste rünnakutega, mis võivad soodustada enesetsensuuri, tegutsevad nad siiski õiguslikult ja poliitiliselt turvalises keskkonnas, märgitakse Piirideta Reporterite avaldatud ajakirjandusvabaduse indeksis.
Ajakirjandusvabaduse indeksi järgi asetub Eesti 180 riigi seas Norra järel teisele kohale. Eestile järgnevad Holland, Rootsi, Soome, Taani, Iirimaa, Portugal, Šveits ja Tšehhi.
Eesti ajakirjandus on kaitstud
Piirideta Reporterid märgivad, et Eesti ajakirjanikud tegutsevad küll poliitiliselt ja õiguslikult turvalises keskkonnas, kuid seisavad silmitsi mitmete sisemiste probleemidega, sealhulgas enesetsensuuri ja rahastamisraskustega.
Kuigi sõnavabadus on põhiseadusega tagatud ning valitseb üldine poliitiline neutraalsus, mis võimaldab kriitilist kajastust poliitikute suhtes, piiravad ajakirjanduse võimalusi mõningal määral laimu- ja eraelu kaitse seadused. Viimastel aastatel on isikuandmete kaitsele viidates üha sagedamini piiratud ligipääsu avalikule teabele.
Füüsilisi rünnakuid ajakirjanike vastu esineb harva, kuid küberkiusamine on sagenenud. Eriti Covid-19 pandeemia ajal süüdistas osa ühiskonnast meediat kallutatuses, mis tõi kaasa rünnakuid ja suurendas ajakirjanike vaimset koormust. Süsteemne psühholoogiline tugi seejuures sageli puudub.
Eesti meediamaastikul domineerivad kaks suurt erakontserni — Postimees Grupp ja Ekspress Grupp. Lisaks tegutsevad Eesti Rahvusringhääling, mitmed kohalikud kanalid ning sõltumatud veebiväljaanded. Vene keelt kõneleva vähemuse tarbeks on olemas nii avalik-õiguslik kui ka erameedia sisu.
Eramedia opereerib väiksel turul ja otsib pidevalt uusi tuluallikaid. Meediaomandi kõrge koondumine võib seada ohtu sisulise sõltumatuse. Ka ERR-i rahastus on piiratud ning seda saadab poliitiline surve.
Ajakirjandusvabaduse olukord on raske
Piirideta Reporterid nendivad aga, et pooltes maailma riikides on olukord väga raske – kõigi hinnatud riikide keskmine tulemus langes alla 55 punkti. Rohkem kui kuue riigi puhul kümnest (kokku 112 riiki) langes indeksis üldine hinne.
Seega esimest korda indeksi ajaloos on ajakirjandustegevuse tingimused „rasked“ või „väga rasked“ enam kui pooltes maailma riikides ja rahuldavad vähem kui igas neljandas riigis.
Euroopa juhib endiselt piirkondlikku edetabelit, kuid on üha enam jagunenud. Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkond on kogenud kogu maailmas kõige järsemat langust, samal ajal kui Euroopa Liidu ja Balkani piirkonna üldtulemus on kogu maailmas kõige kõrgem ning vahe ülejäänud maailmaga kasvab jätkuvalt.
Kommentaarid
Postita kommentaar