KVL_066 GALERII ⟩ SINIMÄGEDE LAHINGU 81. AASTAPÄEVAL MÄLESTATI LANGENUID _ MARK JOONAS TOOMSALU
GALERII ⟩ Sinimägede lahingu 81. aastapäeval mälestati langenuid
Mark Joonas Toomsalu
suvereporter
26. juuli 2025, 15:40
Laupäeval oli Sinimägede lahingute 81. aastapäev. 1944. aastal toimunud lahingute ja vaarisade ohverduste austamiseks kogunes Ida-Virumaal hulgaliselt inimesi, et mälestada Eesti võitlust idavaenlasega.
Ida-Virumaal Sinimäe alevikus Põrguaugumäe panga serval olevasse mälestuspaika kogunesid ennekõike eestlased, aga ka üks Läti ajaloomagistrant ja prantslannast ajakirjanik. Eesti hümni ja leegionäride hümni järel astus mikrofoni ette Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatuse liige Marti Michelson, kelle kõnele eelnes vaikuseseisak Eesti vabaduse eest võidelnud meeste jaoks.
«Minu selja taga seisavad kivid, millele graveeritud tekstiga on paljud kursis. Nad räägivad loo sellest, mis oli vabaduse hind rohkem kui 80 aastat tagasi, kui meie vaarisad olid kohustatud haarama relvad. Ajal, mil meie sinimustvalge lipp lehvis igas majapidamises, kuid meie vaarisad ei kõhelnud seista selle eest, mis on nõnda püha. Sinimägede lahing sümboliseeris kogu Eesti võitlust idavaenlasega ja iga sõdurit toetas kodus ema, isa, õde, vend või südamedaam,» sõnas Michelson.
Ta jätkas: «Kes langes lahingutes, kes Siberis ja kes võõrsil, kaugel kodust. Unistus vabast Eestist jäi kõigi südamesse, ükskõik kui kaugel nad olid. Järgnevate põlvkondade ülesanne on pühas paigas kokku saada ja neid mälestada,» lõpetas Michelson.
Sõna võttis ka endine Kaitseliidu ülem Meelis Kiili, kes võrdles Sinimägesid väravaga, mis jääb sõpradele lahti ja vaenlastele suletuks.
«Sinimäed omavad meie folklooris sügavat tähendust ja paratamatult seondub ta väljenditega, nagu vaprus, eneseohverdus, isamaalisus ja pühendumus. Ida-Virumaa on olnud tapluste tanner pikemat aega – juba kindral [Aleksander] Tõnissoni juhtimise ajal vabastati Eesti pühasid piire. 1944. aastal seisid Eesti mehed taaskord vastamisi vaenlasega ja kuigi nad ei saanud kanda Eesti vormi, oli vaenlane sama – bolševistlik terror,» sõnas Kiili.
«Nad ei taganud meile iseseisvust kohe, aga lõid eelduse, et kunagi saame taas seista vaba rahvana, mida täna siin teeme. Siin on värav Eestisse ja see hoitakse lahti sõpradele ning kinni vaenlastele. Meil pole teist võimalust. Siin räägitakse eesti keelt ja kantakse Eesti meelt. Eesti sinimustvalge lipu sinise eest me seisame, musta eest murrame ja valge eest võitleme,» lausus Kiili lõpetuseks.
Sõna võtsid veel Läti rahvuslane ja ajaloomagister Oskar Krigers ning riigikogu II aseesimees Arvo Aller (EKRE). Kõnede järel oli aeg pärgade asetamiseks, mida tegid teiste hulgas Harju malev, Endiste Poliitvangide Tartu Ühendus, Eesti Memento Liit, Ida-Virumaa Vabadusvõitlejate Ühendus ja Tallinna Pensionäride Ühendus.
Päevale pandi punkt Vaivara Sinimägede muuseumis, kus pakuti sõdurisuppi.
Kommentaarid
Postita kommentaar