MeMoMu_PNS_046 TINDER, SUUDLUSED JA NARKO: SVETA GRIGORJEVA SÜÜDISTAB HINNATUD KULTUURIAJAKIRJANIKKU NAISTEGA MANIPULEERIMISES

#PNS042026 _046

Sveta Grigorjeva kirjutas avameelse novelli «Feminist», paljastamaks oma suhtepartneri kahepalgelisust. Hiljem paljastas ka tolle isiku. Foto: Margus Ansu / Kumari Vaim

#HendrikAlla #SvetaGrigorjeva #AndreiLiimets #MingoRajandi #JanKaus #ArturTuurKuus #AndreiHvostov #PeeterHelme #EndelLepp #ELFHEasterEggRoll #DescentMyths #ErioperatsioonWegebau #LaDanseMacabre #SuurPluss #OperationEpsteinoDistracto #PinkNarcissusSystem
#PNS #MeMoMu #MEEZ042026

Kürblasse elama / Hello Villy / Martin Tee Fan Club / Tom of Kürbla by ELFH / Endel Lepp Fashion House / Kumari Imedemaa / Kumari's Wonderland / Teedeni aed / MEEZ

https://www.facebook.com/photo?fbid=122173427882896142&set=a.122173428032896142
*
https://www.facebook.com/photo?fbid=122174455520896142&set=a.122173428032896142
*
Postimees :
https://kultuur.postimees.ee/.../tinder-suudlused-ja...

Tinder, suudlused ja narko: Sveta Grigorjeva süüdistab hinnatud kultuuriajakirjanikku naistega manipuleerimises

Hendrik Alla
kultuuritoimetuse juht
6. aprill 2026, 14:07

* Sveta Grigorjeva novell «Feminist» pajatab Tinderist leitud kultuuritegelase kahepalgelisusest.

* Autor avalikustas Facebookis mehe nime, mis vallandas tulise eetika- ja vastutusvaidluse.

* Juhtum tõstatab laiema küsimuse, kui kaugele võib kirjandus minna pärisinimeste paljastamisel.

Luuletaja ja lavastaja Sveta Grigorjeva valas eraelulise frustratsiooni välja kirjanduslikus vormis.

Viimases Vikerkaare numbris ilmus Grigorjeva novell «Feminist», kus ta kirjeldab oma kogemusi tutvumisportaalist Tinder leitud kaaslasega. «Kohtusin temaga Tinderis. Lõpuks tegin selle endale minagi, uskumatu. Kõik need eelnevad aastad väitsin performatiivselt kõigile oma tuttavatele ja sõpradele, et Tinder ja teised tutvumisportaalid on rõvedad. Nagu mingi lihalett. Aga siin ma nüüd olin. Ise ühes sellises. Ta oli mu kõige esimene mätš. Ja tegelikult ka viimane,» kirjutab Grigorjeva. Loo motoks on irooniliselt valitud Taylor Swifti tsitaat «Ooh, look what you made me do».

Tõsieluloo kangelane ja Grigorjeva partner esineb loos mehena, kes on avalikkuse ees loonud endast progressiivse ja feministlike vaadetega kultuuriinimese kuvandi. Autori sõnul: «Tüüp polnud õigupoolest üldse minu tavaline tüpaaž. Kõhnake, siuke veidi väikekodanliku vaibiga, mitte eriti huvitava mõttemaailmaga, aga teadsin tema kirjutistest, et tegemist on vähemalt feministiga – ja palju meil neid siin Eestis ongi?»

Edasi selgub Grigorjeva kirjutisest, et mees on tegelikult manipulaator, kes kavalusega survestab naisi endaga magama; seega on feminism vaid kattevari suguiha rahuldamisele. Grigorjeva ütleb, et tema kõnealuse mehega seksuaalvahekorda ei astunud, kuid väidab, et ilmselt poleks see olnud ka teab mis suur nauding.

«Loomulikult ma ei maganud temaga. Kuigi ta üritas oma kolm kuud. Aga mõelge ise, tüüp on magatanud oma poolt Tallinna ja on endiselt halb suudleja! Mis tähendab, et he has never been there for women! Ja tegelikult tegin ma talle mingis mõttes heateo, sest kujutage ette, praegu kirjutaks ma lisaks sellele, et tüüp ei oska suudelda, ka seda, et ta on voodis halb (ei saa tõestada, aga suht kindel)!» kirjutab Grigorjeva.

____________________________________________

Sveta (Svetlana) Grigorjeva (1988)

Eesti koreograaf, tantsija, luuletaja, kultuurikriitik ja publitsist.

Aastatel 2008–2013 õppinud Tallinna Ülikoolis koreograafiat, lõpetanud magistrikraadiga ja täiendanud end 2011. aastal Prantsusmaal Université Nice-Sophia-Antipolis’s. Aastatel 2017–2022 õppis koreograafiat Saksamaal Gießenis Justus-Liebigi ülikoolis, kust sai oma teise magistrikraadi.

2023. aastal astus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuri, kus uurib nüüdistantsu poliitilisust.

2025 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind esseistika kategoorias raamatu «Kliitor on anarhist» eest; lisaks palju varasemaid tunnustusi.
___________________________________________

Lisaks paljastab ta, et tarvitas koos «feministiga» kergeid narkootikume, mida see tema juures kodus pakkus.

Vikerkaare novellis jääb tõsieluloo kangelane anonüümseks, kuid oma Facebooki seinal paljastab Grigorjeva, et tegemist on kultuuriajakirjaniku ja -kriitiku Andrei Liimetsaga. «Kelleks see feminist ennast õige peab? Mina olen jah kuulus lavastaja, aga tema? Mingi suvaline kriitik…» kirjutab Grigorjeva.

https://www.vikerkaar.ee/feminist/

Andrei Liimets on Postimehe kauaaegne kaasautor ning praegu Delfi kultuuritoimetuse koosseisuline ajakirjanik. Samuti on ta aastaid olnud Eesti Filmikriitikute Ühingu esimees.

__________________________________
Andrei Liimetsa kommentaar
Sveta Grigorjeva tekstile, mis ilmus ilukirjanduslikel veergudel, aga millest on mind prototüübina väga lihtne ära tunda, pole sugugi lihtne vastata. Kui see sisaldaks mõnda konkreetset näidet või süüdistust, võiks kas omaks võtta või vaielda. Sellisel kujul on aga mõned tõestisündinud olukorrad segatud väljamõeldise, moonutuste ja lihtsalt väga pahatahtlike tõlgendustega, millest kumab läbi autori isiklik vihkamine.

Teksti tõenäoliseks ajendiks on varasemad inimsuhted, millest olen ka ajakirjanduse veergudel rääkinud. Olen käitunud mitmes lähisuhtes halvasti, mingite mustritega tegelen siiamaani, ja olen püüdnud seda kõike järjepidevalt ka läbi valgustada. Lähisuhtevägivald ja vaimne vägivald selle osana on erakordselt tõsised probleemid, ja ma ei usu, et nende lahendamisel muutub midagi enne, kui mehed hakkavad oma vaimse tervise ja käitumise eest vastutust võtma. Seetõttu oleksin umbisikulisel kujul mitmete teksti väidetega nõus, aga sellisel ilukirjanduslikul kujul näib see eelkõige isikliku ärapanemisena, mis teeb kahjuks karuteene kogu valdkonnale.
___________________________________-

Pärast isiku avalikustamist sotsiaalmeedias läks lahti avalik arutelu ning avalik arvamus jagunes kahte leeri. Feministliku maailmavaatega inimesed leidsid, et niisugune kahepalgelisus tulebki paljastada. Teised arutlesid, kui eetiline niisugune tegevus ikkagi on. Paljudele tegi aga kirjanduslik skandaal lihtsalt nalja.

Muusik Mingo Rajandi kirjutas: «Nagu mingi epideemia oleks, aga tegelikult on kogu aeg sama õudus käinud, lihtsalt nimetasime seda normaalsuseks või paratamatuseks. Tundub, et suhteliselt võimatu on nende tüüpide käest pääseda. Mingil hetkel elu jooksul ikka jääd sellesse limasesse võrku siplema. Aitäh vapruse eest, Sveta!»

Kirjanik Jan Kaus kirjutas: «Mulle tundub kõige märgilisem isegi mitte Sveta tekst ise – olgugi et see on jõuline ja mõjus –, vaid see, et ta nimetab siinses postituses pärisnime. Sel nimetamisel on palju varjundeid ja rakursse, ent see tõstab esile isikliku vastutuse; tõsiasja, et tegu pole tegijast eraldi.»

Kunstnik Artur Tuur Kuus: «Tuju läheb rõõmsaks, kui tehakse lähiajaloolisest isikust või sündmusest etendus (nt Jaak Joala) ja siis kultuurikauged, kes kokku puutund antud isikuga, hakkavad pröökama «See ei olnud ju niiiii!!!!!» Vanemuise «Estoplast» – peale etendust võtsid sõna endised töötajad. Oi, see oli juba omaette etendus «Estoplast 2» elu enese näitlejatega.»

Oma (intiim)partnerite, kolleegide, sõprade ja vaenlaste «laulu sisse panek» pole ei Eesti ega maailmakultuuris midagi uut. Meie kirjandusest paistavad viimasel ajal sellega silma Andrei Hvostovi romaan «Šokolaadist prints» (2016), mis põhineb Eesti Ekspressi toimetuses kogetul, ning Peeter Helme teos «Kirka valguse pimestav sära» (2021) Postimehe toimetuses läbielatust.

Nii otseselt kui Grigorjeva pole teised küll oma prototüüpe nimetanud. 

Kuva vähem