"KIIEVI / KIRBLA KOEFITSIENT" KÄIB JUBA NÄRVIDELE _ PRIIT HÕBEMÄGI / ENDEL LEPP 

"/.../Oleks aus, kui Ukrainale riiklikul tasemel ja kõva häälega selgelt öeldakse, et sõpradele järgmise Venemaa ohvri maine külge kleepimine on juba ette läbikukkunud taktika ning jätab neist omakasupüüdliku ja halva mulje. Ja et liitumine Euroopa Liiduga on helesinine unistus, kuid unistamine pole keelatud. Aga sõprade hirmutamine sellele mitte kuidagi kaasa ei aita." 

#KiieviKoefitsient #PriitHõbemägi #Postimees #KirblaKoefitsient #EndelLepp #MEEZ #MartinTeeSuviKirblas #ErioperatsioonWegebau #PNS #EndelLeppFashionHouse #Meestemoemuuseum #MartinTeeMyts #TeedeniAed  #ELFH #KumariImedemaa  #MartinTeeFanClub #MensFashionFiction #VisitKyrbla   #GentlemenFromEstonia #Meestemoemuuseum #MeMoMu #MEEZ052026

Postimees:

https://arvamus.postimees.ee/8455626/priit-hobemagi-kiievi-koefitsient-kaib-juba-narvidele 

PRIIT HÕBEMÄGI ⟩ «Kiievi koefitsient» käib juba närvidele 

Priit HõbemägiPostimehe peatoimetaja

20. aprill 2026, 13:04 

• Ukraina hirmutab oma liitlasi, et need teda rohkem toetaksid.
• Ukrainast lähtuvat informatsiooni tuleb korrutada nn Kiievi koefitsendiga.
• Ukraina kiire liitumine Euroopa Liiduga pole reaalne.

Ukraina mõjutamiskampaania, millega oma liitlasi hirmutatakse, et just nemad on järgmised Venemaa ohvrid, annab vastupidiseid tulemusi ja tõukab sõpru hoopis Ukrainast eemale, kirjutab Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi. 

Äsja teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi oma kommentaaris Venemaa sotsiaalvõrkude piiramise kohta, et see võib olla seotud eesmärgiga «korraldada väiksemate kulude ja pingutustega paralleelne väike pealetung sinna, kus piisab väiksematest lahingujõududest. Miks? Sest üks või teine riik, näiteks mõni Balti riik, pole tugevaks vastupanuks valmis». See on järjekordne näide Ukraina-poolsest mõjutamiskampaaniast, mis püüab hirmutada oma liitlasi. 

Selle taga olev mõtteviis on primitiivne – hirmutada teisi, et nad Ukrainat rohkem abistaksid, lootes saada rohkem relvi, raha vms ressursse. See on lapsik mõtteviis, aga sõjas olev riik ehk mõtlebki äärmuslikes kategooriates. Kokkuvõttes teeb see halba ainult Ukrainale endale.


Kiievi koefitsient 

Olen Ukraina strateegilist kommunikatsiooni jälginud tähelepanelikult juba agressioonisõja algusest peale. Aja jooksul joonistuvad välja selged narratiivid, mida Ukraina on keskselt kasutanud. Päris sõja alguses võeti üle Venemaa kommunikatsioonistrateegia – valetada julmalt – suurendada enda edu ja vähendada oma kaotusi. See oli muidugi lühinägelik tegevus, sest selle ainus tulemus oli see, et Kiievi kommunikatsiooni usaldusväärsus langes, või kadus hoopis, sest neid teateid lihtsalt ei saanud enam uskuda.

«Teie seal Balti riikides olete järgmised Venemaa agressiooni ohvrid!» Ukraina poolt valitud tee tõmmata endale tähelepanu liitlaste hirmutamisega on kestnud juba pikka aega ning see ongi avaldanud mõju, kuid hoopis vastupidist Ukraina poolt soovitule. Juba praeguseks tuleb Ukrainast lähtuvat informatsiooni korrutada nn Kiievi koefitsiendiga, arvestades, et 50 protsenti jutust lihtsalt ei vasta tegelikkusele. 

Ukrainat on keeruline kritiseerida


Ukraina toetajaks või liitlaseks olemine ei tähenda seda, et peab olema nõus kõigega, mida Ukrainas välja öeldakse või tehakse. Ometi on väga raske olla kriitiline riigi vastu, mis võitleb ellujäämise eest Venemaa sõjamasinaga. Ning see moonutab tegelikku pilti ja piirab ausaid mõtteavaldusi ka ajakirjanduses. Tegu on omalaadse enesetsensuuriga.  

Neid punkte, mille osas Eestis ja Euroopa Liidus suu kinni peetakse, on ju üsna palju. Üks suurimatest on Ukraina liitumine Euroopa Liiduga. Ukraina riiklik kommunikatsioon õhutab meeleolu, et see sünnib kiiresti ja sujuvalt. Miski ei saa olla ekslikum kui see seisukoht. Mitte midagi peale Euroopa Liidu teadlikult formaalsete ametlike sammude ei viita sellele, et Ukraina võiks mingis ette nähtavas tulevikus saada Euroopa Liidu liikmeks. See lihtsalt ei ole reaalne ei Euroopa Liiduga liitumise mehhanismi, liikmesriikide konsensusliku nõusoleku, sõjas oleva Ukraina praeguse olukorra, teadmata olemusega rahulepingu ja paljude muude asjaolude taustal. Ukraina liitumine Euroopa Liiduga nn kiirkorras (millest Ukrainas on räägitud) oleks oma mõjult sarnane USA lahkumisega NATOst ja sama ebarealistlik kui Gröönimaa saamine USA osariigiks. 

Hiigelsuure slaavi riigi, suurelt osalt vene mentaliteedi ja venekeelsete elanike piirkonna liitumine Euroopa Liiduga, sõjast vaimselt muserdatud endiste võitlejate liikumine üle piiride Euroopasse, viljaka mustmullavööndi põllumajanduse loodud väljakutse Euroopa Liidu kiivalt kaitstud põllumajandusturule, lisaks tohutu korruptsioonioht on vaid mõned olulised takistused. 

Olukord meenutab Türgi liitumist Euroopa Liiduga, kus Türgit sisuliselt lollitati aastakümneid lubadustega, samas kui Brüssel väga hästi teadis, et mingit liitumist ei tule, ükskõik kui palju Türgi ka pingutaks. Lõpuks taipas Türgi seda ka ise… 

Oleks aus, kui Ukrainale riiklikul tasemel ja kõva häälega selgelt öeldakse, et sõpradele järgmise Venemaa ohvri maine külge kleepimine on juba ette läbikukkunud taktika ning jätab neist omakasupüüdliku ja halva mulje. Ja et liitumine Euroopa Liiduga on helesinine unistus, kuid unistamine pole keelatud. Aga sõprade hirmutamine sellele mitte kuidagi kaasa ei aita.