LÄÄNERANNA TEATAJA: MAIGI MAGNUS VAATAB JULGELT LÄÄNERANNA MUUSEUMI TULEVIKKU

Päisepilt: Maigi Magnus Lihula muuseumi näitusel „Liblikate armulukud“. Foto: Lilli Lumera / Kumari Vaim 

Maigi Magnus on palju tegelenud ajalooliste esemete koserveerimisega. 

Sel kevadel võis muuseumipere uhke olla Lihula linnuse edelamüüri konserveerimistööde lõpuleviimise üle.

Maigi Magnus hoolitseb selle eest, et muuseumis oleks mitmekesisust. Lihula mõisas saab tutvuda baltisaksa interjöörikunsti, sealhulgas Evelyne von Maydelli ülipeene käärilõikelise siluetikunstiga.  

#LilliLumera #MaigiMagnus #Lääneranna #Arheoloogia #LiblikateArmulukud #EvelyneVonMaydell #PhilippoMagma #Lihula #Pompei #TeedeniAed #Lääneranna #Marulepatriinu #KleidikandjaKägu #MartinTeeMyts #MusjööLiblikas #GentlemensFloralCabinet #KyrblaMeesteKunstikool #MEEZ #KumariVaim #TeemajaAmbroosia #PostitantsukonnGrupp #PTK  #PinkNarcissusSystem #PNS #SuurPluss #EndelLeppFashionHouse #ELFH  #KumariImedemaa  #MartinTeeFanClub #MensFashionFiction #VisitKyrbla  #GentlemenFromEstonia #Meestemoemuuseum #MeMoMu #MEEZ052026 

Teemad: Meie inimesed, Uudis20. juuni 2025

Lääneranna Teataja _ 20.06.2025

 https://ajaleht.laaneranna.ee/2025/06/20/maigi-magnus-vaatab-julgelt-laaneranna-muuseumi-tulevikku-lihulast-voiks-saada-arheoloogia-konserveerimiskeskus/ 

Maigi Magnus vaatab julgelt Lääneranna Muuseumi tulevikku: Lihulast võiks saada arheoloogia konserveerimiskeskus 

Lilli Lumera
Lääneranna Vallavalitsus
Avalike suhete spetsialist ja Lääneranna Teataja toimetaja 

Alates 1. juunist juhib Lääneranna Muuseumi Maigi Magnus (41) – kunsti taustaga muuseumitöötaja, kes on käesoleva aasta algusest täitnud asutuse direktori kohuseid. Konkursil kolmest kandidaadist parimaks tunnistatud Magnus näeb muuseumis enamat kui lihtsalt ekspositsioonipinda: tema visioon hõlmab Lihula kui potentsiaalse arheoloogia konserveerimiskeskuse kujundamist, kogukonna ajalootunnetuse tugevdamist ja rahvusvahelise koostöö arendamist. Artiklis räägib Magnus muuseumi hetkeseisust, oma isiklikust arenguteest ja sellest, millist mõju loodab ta direktorina piirkondlikule kultuuripärandile jätta.

 

Olete täitnud muuseumi direktori kohuseid juba aasta algusest. Kuidas kirjeldaksite ajutise juhi perioodi ja mis motiveeris Teid kandideerima Lääneranna Muuseumi direktoriks alalises ametis?

Intensiivne aeg on olnud. Nägin võimalust hakata kogunenud ideid ellu viima. Olen siin töötatud aja jooksul õppinud tundma muuseumi igapäevatööd, väärtusi ja väljakutseid. Näen, et ametliku juhina on mul võimalus koostöös piirkonna ajaloohuvilistega edendada kohalikku kultuuripärandit.

 

Varem töötasite muuseumi peavarahoidja ametikohal. Millised olid Teie kohustused selles ametis?

Nagu väiksemates piirkondades tavaks – tegin kõike, mida vaja oli. Lahendasin jooksvaid küsimusi, tegin giidituure, koristasin, tegelesin kogudega. 

/.../

Olete üles kasvanud endises Nissi vallas ja edasi elama ja õppima suundunud Tallinnasse, kus lõpetasite kunstikallakuga gümnaasiumi ja Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriteaduskonna. Kunstiringkonnas jõudsite nime teha skulptuuride ja maalidega, aga miks otsustasite kunstnikuameti välja vahetada kunstiõpetaja ja siis muuseumitöö vastu?

Olen üles kasvanud erinevates kohtades, sh kümme aastat oma lapsepõlvest elanud maal Nissi lähedal. 15-aastaselt läksin õppima Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi kunstikallakuga klassi. Peale seda astusin Eesti Kunstiakadeemiasse, mis andis mulle humanitaarteaduse bakalaureusekraadi ja kunsti magistrikraadi skulptuuri ja installatsiooni suunal. Viimase kahe aasta jooksul olen end täiendanud nii baltisaksa kultuuripärandi mikrokraadi kui ka restaureerimise ja konserveerimise mikrokraadiga.

Ma ei tunne, et oleksin kunstnikuameti välja vahetanud. Praktilises mõttes olen alati töökohta pidanud. Ka siis, kui loovkunstnikuna aktiivsem olin, töötasin Jänku-Jussi kunstnikuna, enne seda pangas. Kunstiõpetaja amet oli pigem harrastus, mida korra nädalas tegin. Loovkunstnikuna hakkasin eemalduma näituste formaadist, kui 2012. aastal maale kolisin. Siis nägin, et restaureerimine, iluaiad, tarbeaiad ja loodus ise pakub enamat kui valge kuup linnaruumis. Keskendusin pigem kunsti tellimustöödele ja vabaloominguga enam näituseformaati ei kippunud, ainult siis, kui peale käidi.

Muuseumitöös ja kunstnikuametis on palju ühist. Ja praegu tunnen, et näituste korraldamisel on minu jaoks kontseptuaalne uuestisünd. Teemadel, millega muuseum tegeleb, on laiaulatuslikum tähendus. Ja iga õnnestumine muuseumis pakub samasugust edutunnet nagu kunstiteose valmimine – on see siis linnusemüüri avariitööde õnnestumine või suur hulk huvilisi muuseumiööl. Ma ei vahetaks üht teise vastu ega ka vastupidi. 

Kuidas on kunstiharidus mõjutanud Teie lähenemist muuseumitööle?

Kunstiharidus ja töökogemus kunstnikuna, sh huvi ajaloo vastu, praktiline ja teoreetiline konserveerimisharidus ja -kogemus, annavad mulle võimekuse muuseumitööga seotud protsesse korraldada. Minu teadmised muuseumitööst põhineva kogemusel ja tuginevad valdkonnas tegutsevate inimeste nõuannetele.

 

Kas oskate meenutada hetke või inimest, kes mõjutas Teid selle valiku tegemisel?

Isiklikes valikutes ei tunne, et keegi oleks mind mõjutanud. Püüdlen selle poole, mis on huvitav ja tähendusrikas.

 

2012. aastal ostsite Rootsi rongijaama hoone ja nüüd elate Kirblas. Kuidas olete kohanenud piirkonna ja kogukonnaga ning mida hindate siin kõige enam?

Olen õnnelik inimene, et siia elama asusin – hajaasustus, soojad inimesed, ilus loodus, rikas ajalugu – siia võib veel klišeesid lisada, aga nii on.

 

Millise pärandi või mõju soovite enda juhtimisega jätta Lääneranna Muuseumile?

Soovin, et muuseumi uksed oleksid lahti ja inimestel oleks põhjust siia tulla.