MRTNKI_036 _ MARTIN KUMARI IMEDEMAAL: JUHTKIRI ⟩ Mürsudiilist ei tohi saada uut Slava Ukraini juhtumit _ POSTIMEES 1.10.2026 / POSTITANTSUKONN 04. 10. 2026
Postimehe ajakirjanikud avastasid, et Eesti peab veel sel aastal leidma riigieelarvest 14,5 miljonit eurot, et maksta Taanile ja Hollandile tagasi ettemaks, mis ebaõnnestunud mürsudiilides kaotsi läks. Ent siiani on segane, kas raha kaotsiminek oli seotud halbade juhuste kokkulangemise ja võetud riskide realiseerumisega või on selle taga ametnike raske hooletus või isegi korruptsioon.
/.../
Riskide realiseerumist võidakse andestada, kuid hooletust ja korruptsiooni mitte. Asjaosalised peaks tegema kõik endast oleneva, et selgus majja saada.
*
Liputha Jamantelli mängufilm „Who The Fuck Is Nele Sõber?“ jõuab Eesti kinodesse 12. detsembril. Enne kinolevi algust saab filmi Eestis näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF
https://www.youtube.com/watch?v=r65rcAHqMew
#MartinKumariImedemaal #SlavaUkraini #VisitKyrbla #GentlemenFromEstonia #LäänerannaMeesMartin #MoPiFF #ErioperatsioonWegebau #MartinTeeSuviKirblas #HelloVilly #VillyLopmanFanClub #SarvikpütiKättemaks #PostitantsukonnGruppMeediakontsern #KarmaIsABitch #OperaKyrbla #LendabMesipuuPoole #PTK #LeppTV #CashForHonours #SuurPluss #HowToExplainADeadHareToKajaLotman #WhoTheFuckIsNeleSõber #TerraMaritima #EndelLeppFashionHouse #KumariImedemaa #PLAYBUNNY102026 #MEEZ102026
https://arvamus.postimees.ee/8556562/juhtkiri-mursudiilist-ei-tohi-saada-uut-slava-ukraini-juhtumit JUHTKIRI ⟩ Mürsudiilist ei tohi saada uut Slava Ukraini juhtumit
Eesti juhtimisel toimunud Ukrainale mürskude hankimisel varjati riigikogu eest rahalisi riske.
Riigikogu komisjonile ei anta täielikku infot, mis süvendab kahtlusi korruptsioonis.
Prokuratuur ja ametnikud peavad asja uurima, et vältida usalduse kadumist ja kahju Ukrainale.
Postimehe ajakirjanikud avastasid, et Eesti peab veel sel aastal leidma riigieelarvest 14,5 miljonit eurot, et maksta Taanile ja Hollandile tagasi ettemaks, mis ebaõnnestunud mürsudiilides kaotsi läks. Ent siiani on segane, kas raha kaotsiminek oli seotud halbade juhuste kokkulangemise ja võetud riskide realiseerumisega või on selle taga ametnike raske hooletus või isegi korruptsioon.
Ukrainale mürskude hankimine polnud päris tavapärane äritegevus, vaid erakordne pingutus, mille eestvedajaks oli Eesti end ise pakkunud. Doonorriigid maksid Eestile raha ja Eesti otsis üle maailma paiku, kust Ukrainale mürske kokku osta. Eesti aktiivsus sellise ettevõtmise eestvedamisel on mõistetav ja suurem osa doonorriikide rahast on läinud ka õigesse kohta.
Venemaa naaberriigina on meie elulistes huvides, et Ukraina ei kaotaks mürsupuuduse tõttu võimet Venemaale sõjaliselt vastu hakata. Seepärast ei saa ette heita operatiivse tegutsemise huvides teatud riskide võtmist.
Aga kui kaitseministeerium tutvustas Ukrainale mürskude soetamise skeemi riigikogule, siis valetati, et riske riigieelarvele pole. Need riskid olid olemas, seda tuvastas ka riigikontroll ja nüüd need realiseeruvad.
Riskide realiseerumisest veelgi suurem probleem on riigikogu lollitamise jätkumine isegi pärast jamade ilmnemist. Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon nõudis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt (RKIK) välja kogu kirjavahetuse, mis puudutab India ettevõtet Datasel ja Türgi ettevõtet ARCA Defense ning kõiki nendega seotud vahendajaid. Komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart teatas, et kuigi esialgu lubati kirjavahetus üles otsida, taganeti sellest hiljem.
Asjaolude uurimise takistamine ja vassimine jätab väga halva mulje ja tekitab kahtlusi, kas asja taga on enamat kui lihtsalt riskide realiseerumine halbade juhuste kokkulangemisel. Halb variant on näiteks ametniku raske hooletuse või tahtliku tegevuse tõttu tekitatud varaline kahju, mille eest on võimalik teda vastutusele võtta.
Kõige halvem oleks aga see, kui mürsudiilide ja vahendustegevuse taga on reaalne huvide konflikt ja korruptsioon. Kui korruptsiooni, hooletust ega tahtlikku kahju tekitamist polnud, siis võiksid asjaga seotud ametnikud ise teha kõik endast oleneva, et need kahtlused maha võtta. Praegune tegevus paistab välja täpselt vastupidine.
Ka prokuratuur, mis kõiksuguse pudi-padi ja juukselõikuste uurimisel näitab üles märkimisväärset kirge, võiks leida endas siseveendumuse ja menetleda miljonite eurode kaotsimineku tagamaid.
Vastasel korral kannatab kõige rohkem Ukraina. Mäletame ju veel seda, kui Slava Ukraini juhtumi järel kuivasid eestlaste annetused Ukraina toetuseks täielikult kokku. Riskide realiseerumist võidakse andestada, kuid hooletust ja korruptsiooni mitte. Asjaosalised peaks tegema kõik endast oleneva, et selgus majja saada.
Riigikogu komisjonile ei anta täielikku infot, mis süvendab kahtlusi korruptsioonis.
Prokuratuur ja ametnikud peavad asja uurima, et vältida usalduse kadumist ja kahju Ukrainale.
Postimehe ajakirjanikud avastasid, et Eesti peab veel sel aastal leidma riigieelarvest 14,5 miljonit eurot, et maksta Taanile ja Hollandile tagasi ettemaks, mis ebaõnnestunud mürsudiilides kaotsi läks. Ent siiani on segane, kas raha kaotsiminek oli seotud halbade juhuste kokkulangemise ja võetud riskide realiseerumisega või on selle taga ametnike raske hooletus või isegi korruptsioon.
Ukrainale mürskude hankimine polnud päris tavapärane äritegevus, vaid erakordne pingutus, mille eestvedajaks oli Eesti end ise pakkunud. Doonorriigid maksid Eestile raha ja Eesti otsis üle maailma paiku, kust Ukrainale mürske kokku osta. Eesti aktiivsus sellise ettevõtmise eestvedamisel on mõistetav ja suurem osa doonorriikide rahast on läinud ka õigesse kohta.
Venemaa naaberriigina on meie elulistes huvides, et Ukraina ei kaotaks mürsupuuduse tõttu võimet Venemaale sõjaliselt vastu hakata. Seepärast ei saa ette heita operatiivse tegutsemise huvides teatud riskide võtmist.
Aga kui kaitseministeerium tutvustas Ukrainale mürskude soetamise skeemi riigikogule, siis valetati, et riske riigieelarvele pole. Need riskid olid olemas, seda tuvastas ka riigikontroll ja nüüd need realiseeruvad.
Riskide realiseerumisest veelgi suurem probleem on riigikogu lollitamise jätkumine isegi pärast jamade ilmnemist. Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon nõudis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt (RKIK) välja kogu kirjavahetuse, mis puudutab India ettevõtet Datasel ja Türgi ettevõtet ARCA Defense ning kõiki nendega seotud vahendajaid. Komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart teatas, et kuigi esialgu lubati kirjavahetus üles otsida, taganeti sellest hiljem.
Asjaolude uurimise takistamine ja vassimine jätab väga halva mulje ja tekitab kahtlusi, kas asja taga on enamat kui lihtsalt riskide realiseerumine halbade juhuste kokkulangemisel. Halb variant on näiteks ametniku raske hooletuse või tahtliku tegevuse tõttu tekitatud varaline kahju, mille eest on võimalik teda vastutusele võtta.
Ka prokuratuur, mis kõiksuguse pudi-padi ja juukselõikuste uurimisel näitab üles märkimisväärset kirge, võiks leida endas siseveendumuse ja menetleda miljonite eurode kaotsimineku tagamaid.
Vastasel korral kannatab kõige rohkem Ukraina. Mäletame ju veel seda, kui Slava Ukraini juhtumi järel kuivasid eestlaste annetused Ukraina toetuseks täielikult kokku. Riskide realiseerumist võidakse andestada, kuid hooletust ja korruptsiooni mitte. Asjaosalised peaks tegema kõik endast oleneva, et selgus majja saada.
Kommentaarid
Postita kommentaar