HYB_007 RAINER VAKRA VIIBUTAB KIRVEST
Rainer Vakra viibutab kirvest Enefit Poweri pea kohal
Liina Laks
majandusajakirjanik
Täna sai avalikuks Eesti Energia kontserni puudutav erikontrolli audit, milles leiti riigifirma tegevuses rida puuduseid. Kuna hulk rikkumisi on keskkonnaalased, ütleb keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra, mida nad nüüd Eesti Energia kontserniga peale hakkavad.
Rainer Vakra ütles, millised on keskkonnaameti järgmised sammud ja kas ning milline Eesti Energia kontserni tegevus võib lubadest ilma jääda.
«Keskkonnaameti uurijad on juba taotlenud ligipääsu Eesti Energia erikontrolli raporti kärpimata versioonile ja selle algmaterjalidele. Kui oleme saanud raportit analüüsida, otsustame järgmiste sammude üle,» sõnas Vakra.
Vakra lisas, et raportis koondatud info ja selle järeldused võivad anda keskkonnaametile lisainfot järgmiste sammude kujundamisel nii komplekslubade tingimuste seadmisel kui rikkumismenetluste valguses. «Kui saame infot uute süütegude kohta, reageerime vastavalt,» ütles Vakra.
«Põlevkivisektor on keskkonnaameti jaoks teravdatud tähelepanu vääriv valdkond igal juhul. Meie plaan on suunata Eesti Energia ja Enefit Power järk-järgult keskkonnamõju vähendamise suunas – keskkonnanõuete rikkumine ei saa olla aktsepteeritav. Ühelt poolt tähendab see pidevalt täienevaid keskkonnalubasid ja teiselt poolt pidevat järelevalvet. Keskkonnaameti järelevalve on suunatud ennekõike probleemide lahendamisele, mitte pelgalt karistamisele. Aastate jooksul on olnud menetlusi, mis on trahvi asemel lõppenud vigade parandusega: näiteks paigaldatud lisafilter tolmuosakeste kogumiseks Auvere elektrijaamas või korraldatud ümber puidujäätmete ladustamine. Aga kui uurimises leitakse tõendeid hoolimatusest või tahtlikust rikkumisest, võivad iga väärteomenetluse karistused ulatuda 400 000 euroni,» selgitas Vakra, mis riiklikku energiakontseri ees oodata võib.
«Praegu on Enefit Poweri suhtes pooleli mitu rikkumismenetlust: tähtajaks lahendamata pidevseire puuduste, heite piirnormide ületamiste ja fenoolvee lubamatu käitlemise pärast. Nende puhul jõuame otsusteni esimesel võimalusel, mõnega neist juba kuu jooksul,» selgitas Vakra.
Kas mingid tehased lähevad kinni? See alles selgub. «Tootmisüksuse või seadme tegevuse peatamist kui kõige rangemat meedet kaalub keskkonnaamet siis, kui rikkumine võib kaasa tuua vahetu ja olulise kahjuliku mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Kõige lähemal loa peatamise otsusele on Enefit Power vanad, Enefit 140 nimelised seadmed, mis toodavad põlevkiviõli. Need on nõukogudeaegsed vanad seadmed, mida võib võrrelda Moskvitšiga, millelt ootame praeguse auto omadusi. Heitenormide täitmiseks on vaja teha investeeringuid. Selleks on amet juba 2022. aastal seadnud ettevõttele kohustuse suitsugaaside järelpõletusseadmete paigaldamiseks hiljemalt 2027. aastal. Kui Enefit 140 seadmetele ei ole seatud tähtajaks 2027. aastal paigaldatud järelpõletusseadmeid, on keskkonnaametil õigus keskkonnakompleksluba õlitööstuse Enefit 140 seadmete puhul kehtetuks tunnistada,» sõnas Vakra.
Kommentaarid
Postita kommentaar