URF_054 SONJA KANA "VÄIKE MUTT JA SUUR POSÖÖR"
"Väike mutt ja suur posöör" on Vaimu sõnul kodumaine vaste Goethe "Noore Wertheri kannatustele". "Midagi sellist pole varem olnud. See oli tundeline. Käes on kõige hullema Don Armando aja pära. Räägitakse ainult sõjast ja haigustest, tapmistest ja vargustest, valetamisest ja reetmisest, tee-ehitusest ja haridusvõrgu korrastamisest, võlgadest, maksudest ja hinnatõusust, isiklik elu on täiesti tagaplaanil ja elatakse riiklikult ning üldise hüve edendamise nimel," selgitas Vaim.
"Siis tuli Kana ja rääkis puudutustest, kui hea on hoida sõrmeotstest kinni, kui tore on vahetada mõni sõna sellest mis on armastus. See mõjus nagu vagalinnupiimatilgad näkinahksel tantsukombineel."
/.../
"Ta sisendas igale näitlejale, et ta näeb neis midagi. Näitlejad on selles mõttes nagu lapsed. Kahtlustan, et enamik näitlejaid, naised kaasa arvatud, olid ühel või teisel moel Kanasse armunud ja seda Kana kaifis. Ta vajas seda. Ega ta elu ilmaasjata ühest proovist teise ei kulgenud. Ta läks esietenduse järgsel hommikul järgmisse proovi. Ta ei tahtnud vahet pidada. Ehtne narkomaania," tõdes Vaim.
Kommentaarid
Postita kommentaar