TANEL TEIN: KÕIK EOK LIIKMED PEAVAD TÕNIS SILDARU KÜSIMUSES VÕTMA SEISUKOHA. SEE ON VÄÄRTUSKÜSIMUS

/.../ Kui väärtusruum on selge, tulevad ka medalid. Ja need medalid ei ole enam valusad. Need on päriselt kuldsed. 

#TanelTein #EOK #Spordirahvas #ValgedSokid   #KumariKannabValgeidSokke #MEEZWearsLepp #TeedeniAed #VisitKyrbla #OnuHeinodeKoondis #HiirteSaun #ÄmblikutädiÖöklubi #EndelLeppFashionHouse  #TheGardenOfMensFashionDelights #ELFHBirthdayBook #PublicAwareness #GentlemensFloralCabinet #SildarudeJuhtum #VaimudeJuhtum #KirblaHaiku  #InvisiblePalace #ELFH #MartinTeeMyts #VeniceKyrbla #GentlemenFromEstonia #KumariImedemaa #MeMoMu #Meestemoemuuseum #MEEZ0052026 

Delfi Sport:

https://sport.delfi.ee/artikkel/120574196/tanel-tein-koik-eok-liikmed-peavad-tonis-sildaru-kusimuses-votma-seisukoha-see-on-vaartuskusimus 

Arvamuslood

09.05.2026, 16:09

Tanel Tein: kõik EOK liikmed peavad Tõnis Sildaru küsimuses võtma seisukoha. See on väärtusküsimus

  (392)

Tanel Tein

riigikogu liige (Eesti 200)  

Henry Sildaru olümpiahõbe tõi Eestile siirast rõõmu. See oli erakordne saavutus. Põhjus uhkuseks. Aga paradoksaalsel kombel tõi just see medal pinnale küsimused, mis on Eesti spordi jaoks palju suuremad kui üks poodiumikoht. Küsimuse, milliste väärtuste peale me oma spordisüsteemi tegelikult ehitame. 

Pärast Henry medalit kerkis kiiresti üles küsimus, miks tema isa ja treener Tõnis Sildaru ei saa kandideerida aasta treeneri tunnustusele. Esialgu tundus see tehnilise vaidlusena - tal puudus treenerikutse. Selle peale kõlas argument, et see pole oluline. Oluline on medal. Oluline on tulemus. Oluline on võit. Kui sportlane toob olümpiamedali, siis justkui peaks kõik muu muutuma teisejärguliseks.

Seejärel tulid avalikkuse ette uued helisalvestised ja täiendavad küsimused Tõnis Sildaru käitumise kohta. Ja sel hetkel muutus küsimus palju suuremaks. Kas inimene, kelle puhul on avalikkuse ette jõudnud sedavõrd tõsised küsimused laste vaimse, majandusliku ja võimaliku füüsilise väärkohtlemise kohta, peaks üldse olema kandidaat aasta treeneri tunnustusele. See ei ole kõrvalteema, vaid väärtusküsimus. Ja sellele küsimusele ei ole 123 Eesti Olümpiakomitee liikmesorganisatsiooni esindajat tänaseni ühiselt selget vastust andnud. Just nemad peavad selle vastuse nüüd andma. Kõik. Sest läbi alaliitude, klubide ja treenerite usaldavad Eesti lapsevanemad oma lapsed nende hoolde. 

Kersti Kaljulaid otsustas sellele küsimusele otsa vaadata. Ta otsustas, et väärtused ei ole kauplemise objekt. Et reeglid peavad kehtima kõigile. Et treeneri eetika on sama oluline kui sportlik tulemus. Ja et medal ei saa olla põhjendus kõige muu kõrvale jätmiseks. Tema suhtlusstiil ei sobinud paljudele. Seda võib ausalt tunnistada. Aga minu hinnangul ei olnud see konflikti tegelik põhjus. Suhtlusstiil oli nähtav pind. Sügavam küsimus puudutas väärtusi. Lõpptulemusena hääletas 61 EOK liiget Kersti Kaljulaidi ametist maha. Kersti lahkus. Aga küsimus, mille ta lauale tõi, jäi. Ja see küsimus on täna endiselt laual.

Üks peamisi sisulisi küsimusi, millest Kersti Kaljulaidi umbusaldus tegelikult hoogu kogus, oli just tema seisukohavõtt Tõnis Sildaru küsimuses. Sellele järgnenud väärtuskonflikti ja väidetavat spordirahva lõhestamist toodi allkirjade kogumisel ühe peamise etteheitena välja. Kuna enamus spordiorganisatsioonide esindajaid leidis, et Kersti Kaljulaid ei sobi jätkama, tekib täiesti õigustatult küsimus, milline on nende endi seisukoht selles samas väärtusküsimuses. Just seetõttu on oluline, et kõik 123 Eesti Olümpiakomitee liikmesorganisatsiooni esindajat annaksid sellele küsimusele enne uue presidendi valimist ausa ja selge vastuse. 

Teema on laiem

Tegelikult ei puuduta see küsimus ainult ühte perekonda ega ühte treenerit. See on palju laiem küsimus Eesti spordis. Viimastel aastatel on avalikkuse ette jõudnud korduvalt juhtumeid, kus on tõstatatud küsimused laste väärkohtlemise, treenerieetika ja sportlaste turvalisuse kohta. Õiguskaitseorganid tegelevad nende juhtumitega oma pädevuse piires. Aga sellest üksi ei piisa.

Ka spordiorganisatsioonid peavad väga selgelt välja ütlema, millised on nende väärtused ja kust jooksevad piirid. Sest lõpuks ei kujunda Eesti spordi nägu mitte ainult medalid. Seda kujundavad ka otsused, mida tehakse siis, kui väärtused pannakse proovile. 

Minu hinnangul ei ole see juhuslik konflikt. See on sümptom palju sügavamast probleemist. Eestis puudub terviklik käsitlus laste spordiharidusest. Me räägime palju medalitest, tulemustest ja rahastusest. Palju vähem räägime sellest, et sport on tegelikult haridus. Spordiharidus kujundab väärtusi. Spordiharidus õpetab distsipliini, vastutust, koostööd, eneseusku ja austust teiste vastu. Spordiharidus aitab kujundada lapse iseloomu. Ja laste spordiharidus ei puuduta ainult last. See on ühine teadmiste ja väärtuste ruum kolme osapoole vahel: laps, lapsevanem ja treener. Kui kõik kolm mõistavad, millised on õiged väärtused, rollid ja vastutus, sünnib usaldus ning terve spordikeskkond. Kui see ühine arusaam puudub, võivad tulemus ja medal hakata varjutama kõike muud.

Seetõttu alustasimegi mõned aastad tagasi koos Rock Korvpalliklubiga laste spordihariduse teemadega. Selle töö käigus on valminud kaks laste spordiaabitsat ning valmimas on kolmas 16+ noortele, kes astuvad professionaalse spordi lävele. Selle töö eesmärk on aidata lastel, lapsevanematel ja treeneritel paremini mõista, milliste väärtuste peale sport tegelikult toetub.

Aga kui me peame neid põhimõtteid alles spordiaabitsates selgitama, siis tekib paratamatult järgmine küsimus: kas need samad väärtused on piisavalt selged ka neile inimestele, kelle kätes on kogu Eesti spordi suund? Neile 123 Eesti Olümpiakomitee liikmesorganisatsiooni esindajale, kes valivad Eesti spordile juhi ja kujundavad keskkonna, kuhu Eesti lapsevanemad oma lapsed usaldavad. 

Sildaru ei peaks olema kandidaat aasta treeneri tunnustusele

Seetõttu tahan küsida otse Heino Märksilt, kes selle protsessi käivitas, Erki Noolelt ja Erika Salumäelt, kes andsid oma allkirja erakorralise üldkogu kokkukutsumiseks, ning nendelt EOK liikmetelt, kes toetasid protsessi algatamist: Eesti Sumoliit, Eesti Veeremängude Liit, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela, Narva Kehakultuuri ja Spordiliit, Eesti Kelguspordi Liit, Eesti Maleliit, Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit, Eesti Tehnika- ja Spordiliit, Eesti Muay Thai Föderatsioon, Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit ja Eesti Purjetamise Liit.

Samuti tahan kuulda Urmas Sõõrumaa seisukohta endise EOK presidendina, kes on selles väärtusarutelus aktiivselt kaasa rääkinud. Ja loomulikult tahan kuulda ka Erich Teigamägi vastust, kes on esitanud oma kandidatuuri EOK presidendi ametikohale. 

Minu küsimus on väga lihtne: kas Tõnis Sildaru peaks teie hinnangul olema kandidaat aasta treeneri tunnustusele? Kui ei, siis miks. Kui jah, siis miks.

Minu hinnangul ei peaks. Mitte sellepärast, et medalid pole olulised. On küll. Medalid on Eesti spordi jaoks väga tähtsad, aga mitte ükskõik mis hinnaga. Ka tänapäevastest väärtustest lähtudes on võimalik jõuda maailma tippu ja võita olümpiamedaleid. Gerd Kanter on selle kõige parem tõestus.

Enne kui valitakse uus EOK president, peavad kõik 123 liikmesorganisatsiooni esindajat sellele küsimusele esmalt iseenda jaoks ausalt vastama. Alles seejärel on mõistlik arutada, kes võiks olla järgmine juht, millised on Eesti spordi eesmärgid ja kuidas rahastust üles ehitada. Juht võib olla ühendaja. Aga enne peab ta väga selgelt ütlema, millisel väärtusruumil ta seisab. 

Sest sellest sõltub palju rohkem kui ühe inimese ametikoht. Sellest sõltub, millise spordikultuuri me oma lastele loome, kas lapsevanemate usaldus Eesti spordi vastu kasvab või väheneb, kas tulevikus tuleb sporti rohkem lapsi või vähem. Kui väärtusruum on selge, tulevad ka medalid. Ja need medalid ei ole enam valusad. Need on päriselt kuldsed.