Üks neist oli pensionil arst Liisa Taskinen, kes esindas üritusel Soome Kommunistlikku Parteid (SKP). Taskinen on partei endine esimees ja praegune keskkomitee liige.
Teine külaline oli kommunistliku organisatsiooni Sõja ja Fašismi Vastane Töö sekretär, pensionil ajakirjanik Leena Hietanen. (Hietanen on oma blogis Dissidenti nimetanud Eesti rahvast "kuritegelikult rumalaks". Ka on ta pronksiöö kohta öelnud, et "Putinil oleks olnud õigus saata tankid Eesti tänavatele", märgib tema kohta soomekeelne Wikipedia – toim.)
Nende ühendused esindavad kommunismi eri suundi.
Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei (KPRF) kirjeldas üritust kui "progressiivsete ja vasakpoolsete jõudude terrorismi- ja fašismivastast foorumit".
SKP sai kutse kolmandat korda toimunud foorumile esmakordselt.
Vaatamata Venemaa agressioonisõjale on partei säilitanud sidemed Venemaa ametivendadega ja osalenud näiteks nende korraldatud veebiseminaridel. Endise esimehe sõnul on koostööl ideoloogilised ja ajaloolised põhjused.
"SKP asutati Moskvas 1918. aastal," märkis Taskinen.
KPRF-i juht Gennadi Zjuganov (81) lubas kutses, et partei katab delegaatide reisi- ja majutuskulud. Foorumil osales umbes 180 inimest sajast riigist.
"Mõistan, et huvi pakub see, millise rahaga sinna sõideti ja kas meid on ära ostetud. Sellega ei kaasnenud aga mingeid tingimusi," ütles SKP esindaja Taskinen. Tema sõnul mindi kohale teiste osalejatega kohtuma ja võrgustikke looma, mitte alkoholi nautima. Altkäemaksu venelased ei pakkunud, rõhutas ta.
Viietärnihotell Carlton asub linna esinduskojas Tverskaja tänaval. Hotelli kodulehe andmetel maksab ka kõige soodsam kahekohaline tuba umbes 700 eurot öö – selline majutus ei ole Hietaneni sõnul kommunistliku ideoloogiaga vastuolus. "Venemaa mõistab, kus on tema sõbrad. Neid tasub hoida – sellist sõpruskonda naljalt ei leia," sõnas ta.
Hietanen tegutses aastate eest kommunistlikus Soome Tööliste Parteis (STP) koos Kremli hääletoruna tuntud Johan Bäckmaniga.
SKP esimees Tiina Sandberg selgitas, et partei võttis kutse vastu eesmärgiga saada teavet selle kohta, milliseid arutelusid Venemaa kommunistliku partei liikmed omavahel peavad.
"See, mida kommunikeeritakse väljapoole näiteks pressiteadetes, on hoopis midagi muud kui kulissidetagused vestlused," sõnas ta.
Foorumil viibinud Taskinen aga tõdes, et selles osas suurt selgust ei saadud. "Keegi ei saa teada, mida Venemaa kommunistid suletud uste taga räägivad," lausus ta.
"See oli tõeline ajarännak Nõukogude Liitu," lisas Taskinen.
Leningradis (praeguses Peterburis) arstiks õppinud Taskinen usub endiselt kommunismi. Nõukogude Liidu lagunemise peamiseks põhjuseks peab ta halbu juhte.
Soome Kommunistlik Partei teatas 2022. veebruaris, et mõistab Venemaa agressioonisõja hukka. Moskva foorumil esitasid KPRF-i parteijuht Zjuganov ja teised osalejad aga Kremlit toetavaid väiteid "lääne fašismi" kohta ja Venemaa Ukraina "erioperatsiooni" õigustatusest. Foorumi üksmeelselt vastu võetud resolutsioonis väljendati toetust agressioonisõjale.
Sõda pooldava resolutsiooni heaks kiitnud inimeste seas oli ka Taskinen. Ta rääkis, et Zjuganov luges teksti lõppistungil ette ja küsis, kas kõik on sisu poolt. "Ma ei pidanud asjakohaseks kätt tõsta, et seda vaidlustada," ütles ta.
Esimees Sandbergi sõnul on SKP tagantjärele saatnud oma eriarvamuse teadmiseks Moskvasse.
Taskinen sõnas, et teadvustas juba ette riski, et Moskva-visiiti võidakse kasutada Kremli propagandarelvana. Ta jäi ka samale fotole Hietaneni ja Soome ajakirjanikuna esinenud propagandisti Kosti Heiskaneniga, keda ta enda väitel kohtas esimest korda.
Vene taustaga Heiskanen on Soome sõjakorrespondendiks tituleeritud Kremli sõnumitooja, kes raporteerib Venemaal "Soome fašismilembusest ja Venemaa-suhete katkemisest tingitud majandusprobleemidest".
Leena Hietanen toetab agressioonisõda kirglikult. Tema hinnangul on Venemaa kommunistlik partei ja riik sõja õigustatuse osas täielikult samal meelel.
Ühtlasi selgub, et Soome kommunistid sattusid Moskvas ideoloogilisse tülli.
"Hietanen kukkus teistele inimestele rääkima täielikku jama, et SKP on eurokommunistlik ja värviliste revolutsioonide poolel. Sel hetkel käratasin talle, et ole nüüd vait," ütles Taskinen.
Taskineni sõnul elab SKP tänapäevas, kuid Hietaneni esindatavad kommunistid nõukogude nostalgias. SKP ei taotle näiteks tootmisvahendite kohest riigistamist, vaid keskendub heaoluriigi säilitamisele, NATO-st väljaastumisele ning rahu- ja keskkonnapoliitikale.
Hietanen omakorda möönab, et kuulub fanaatiliste kommunistide hulka. "Nimetan kõiki eurokommunistideks, kes otsivad juhiseid Brüsselist," ütles ta. Sellegipoolest kiitis Hietanen oma sotsiaalmeediapostituses Taskineni Moskvas peetud kõnet.
Soome vähesed ja omavahel nääklevad kommunistid on jagunenud mitmesse organisatsiooni. Olemas on SKP, STP, Sõja ja Fašismivastane Töö, Kommunistlik Töölispartei (KTP) ja Kommunistide Liit. Suurim neist on SKP, millel on Sandbergi sõnul umbes tuhat liikmemaksu tasuvat liiget.
Partei suhe Venemaaga on keeruline. Kuigi SKP on Venemaa agressioonisõja hukka mõistnud, on ta avaldanud toetust Krimmi annekteerimisele, Venemaa tegevusele Ukrainas 2014. aastal ja Venemaa NATO-vastastele eelarvamustele.
2014. aasta avalduses märkis partei, et Venemaa tegevus Krimmi referendumi ajal "ei olnud kohane". Samas nentis partei, et lääne tegevus Ukrainas andis Venemaale põhjendatult oma huvide pärast muretseda.
Samuti ei jaga SKP Euroopas levinud seisukohta, et Ukraina võitleb kogu Euroopa demokraatia eest. "Ukraina võitleb iseenda eest, kuid vajab loomulikult kogu Euroopa relvastatud toetust, et sõjategevust jätkata. Seetõttu püüab ta hoida üleval kuvandit ühisest sõjast," ütles Sandberg.
SKP hinnangul on Ukrainas Venemaa vastaspooleks NATO ja lääneriigid ning partei ei saa asuda otseselt kummagi poolele. SKP mõistab hukka ka selle, et Ukraina keelas 2022. aastal Venemaa agressioonisõda avalikult toetava Ukraina Kommunistliku Partei tegevuse.
Hietanen seevastu kaitseb häälekalt Venemaad, vastandub USA-le ja nimetab Ukraina toetajaid russofoobideks.
Kreml represseerib karmilt just sõltumatuid ajakirjanikke ja opositsiooni esindajaid, kellest suur osa on hukkunud, vangistatud või eksiilis. SKP liider Sandberg möönis, et Venemaa demokraatias on puudujääke. "Valimistel on näiteks korduvalt takistatud eri kandidaatide ja parteide osalemist," tõi ta välja.
Hietanen Venemaa teisitimõtlejate saatuse pärast muret ei tunne. "Sügavamas sisemuses on nad vaid lääne agendid. Päriselt, see ei huvita mind. Pole kunagi tulnud ette olukorda, kus minu sõbrad ei oleks olnud Venemaale lojaalsed," sõnas ta.
Taskinen rõhutas kõnes Soome liitlassuhteid Natsi-Saksamaaga
Nõukogude propagandat uurinud Ida-Soome Ülikooli teadur Anna Laakkonen analüüsis Taskineni Moskvas peetud kõnet ja nimetas seda klassikaliseks näiteks ajaloo valikulisest kasutamisest.
Taskinen meenutas kuulajatele, kuidas "Soome liitlassuhted Natsi-Saksamaaga ja ühine rünnak üle Soome piiri Nõukogude Liidu vastu 1941. aasta suvel tõid maale kaasa katastroofi". Ta jättis mainimata aga Nõukogude Liidu alustatud Talvesõja 1939. aastal.
"Sellega mugandub ta Nõukogude Liidu tõlgendusega Teisest maailmasõjast kui aastatel 1941–1945 kestnud Suurest Isamaasõjast, kus Talvesõjast kas vaikiti täielikult või esitleti seda tühise piirikonfliktina," hindas Laakkonen.
Taskinen rõhutas Soome ajalugu Hitleri liitlasena ja tõi seejärel esile paremäärmusliku rühmituse Sinimusta Liike rahutused Tamperes möödunud volbripäeval. "Praktiliselt väidab ta, et Soomes on viljeletud paremäärmuslikku terrorit mitmel eri kümnendil ja sama olukord jätkub praegugi."
Laakkonen sõnas, et võpatas veidi kohas, kus Taskinen esmalt mainis, et Venemaa-suhete katkemine on Soomes kriitikat pälvinud, ning jätkas kohe Soome poliitilise terrori ajaloo kirjeldamisega. "Kõneleja annab mõista, et suhete katkemine õhutab praeguses Soomes veelgi laiemat poliitilist ebastabiilsust," kommenteeris ta.
Taskinen ise iseloomustas HS-ile oma esinemist julgena, sest ta nentis seal, et inimeste tapmine on alati väär.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Helsingin Sanomat
Kommentaarid
Postita kommentaar