IGOR TARO: EESTI KRIISIVALMIDUSE VÕIMEKUS EI VASTA TÄIELIKULT JULGEOLEKUOHTUDELE _ ERR 5.08.2026
/.../ Kolmapäeval andsid siseminister Taro, PPA juht Belitšev, kapo juht Palloson ja päästeameti peadirektor Klaos pressikonverentsil ülevaate kolme ameti sisekaitselistest nõuannetest.
EESTI
Täna kell 15.10
Siseminister Igor Taro (Eesti 200) sõnul ei vasta Eesti kriisivalmiduse võimekus praegu täielikult julgeolekuohtudele. Taro algatas tava, millega politsei- ja piirivalveameti (PPA), kaitsepolitseiameti (kapo) ja päästeameti juhid esitavad kord aastas sisekaitse nõuande.
Taro sõnas, et sisekaitse nõuanne on loogiline täiendus kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele, mis ütleb, mida peab riik tegema ja mida läheb kaitseväel vaja, et võita sõda, kui sõda tuleb.
"Meie kriisivalmidus ei vasta veel täielikult Eesti julgeolekuohtudele," ütles Taro. Tema sõnul on ohud praegu mittesõjalised, kuid nende mõju Eesti julgeolekule on märkimisväärne.
Kapo peadirektor Margo Palloson ütles, et lähima kolme aasta jooksul jääb suurimaks ohuks Venemaa vaenulik tegevus. Tema sõnul on praegu suurim mure hübriidtegevusega.
Pallosoni sõnul muutuvad ohud üha enam digitaalseks. Kasvavad nii küberrünnakute kui ka -luurega seotud ohud ning Eesti peab olema valmis ka sabotaaži intensiivistumiseks.
Pallosoni hinnangul võib Venemaa oht Ukraina sõja peatumisel suureneda, sest Venemaal võib tekkida rohkem ressursse Euroopa ja Eesti vastu suunatud tegevuseks.
Kapo arendamiseks pidas Palloson vajalikuks tehnoloogilise võimekuse suurendamist, senisest suuremat keskendumist ennetusele, sideandmete säilitamise ja kasutamise probleemistikus terviklahenduse leidmist ning taustakontrolliseadust, et teha elementaarset taustakontrolli kriitilistele ametikohtadele asujatele.
PPA juht Egert Belitšev rääkis, et ametil jätkub raha igapäevakuludeks, kuid arendusteks napib. Ta lisas, et praegu ei ole PPA-l piisavalt ressursse kõigi sisejulgeolekuohtudega tegelemiseks.
"Oleme olukorras, kus vahendeid on selleks, et maksta ära selle aasta arved. Ei ole raha, et teha vajalikke arendusi," ütles Belitšev. Tema peamine soovitus seoses siseturvalisusega on tagada ametile pikemaajaline rahastuskindlus.
Belitševi sõnul puudutab see nii kriisireserve, drooniseiret ja -tõrjet kui ka eriüksuste võimekust. "Need on kriitilised teemad, millega tuleb juba täna tegeleda," ütles ta.
PPA soovib arendada kriisireservi, sest kriisiolukorras võib kõige kiiremini jääda puudu inimjõust. Belitševi sõnul on vajalik 1000-liikmelise politseilise kriisireservi pikaajaline rahastamine. Samuti eri- ja kiirreageerimise võimekuse suurendamine, lennuvõimekuse tagamine ning tänapäeva masskuritegude uurimiseks vajalik tõhus uurimine ja selleks tarviliku õigusruumi kujundamine.
Samuti peab PPA oluliseks üleriigilise drooniseirevõrgustiku loomist. Belitševi sõnul on vaja võimekust eristada ohtlikke droone tavapärastest lennuvahenditest ning tagada võimalus ohtlike droonide tõrjumiseks.
Päästeameti peadirektor Margo Klaos rääkis, et kolmandik komandodest on alamehitatud. "Elupäästevõimekus peab olema üle Eesti tagatud," ütles Klaos. Ta lisas, et Eesti peab olema valmis loodus- ja tööstusõnnetusteks, sabotaažiks ja võimalikuks sõjaliseks kriisiks.
Päästeamet peab oluliseks ka elanike kriisivalmiduse suurendamist. Ametil on ressursid kuni 2027. aasta lõpuni kriisikoolituste ja teavitustegevuste korraldamiseks, kuid Klaose sõnul peab elanike valmisoleku kasvatamine jätkuma ka pärast seda.
Klaos nentis, et rohkem on vaja ressursse kohandamaks näiteks kortermajde keldreid elanike kaitseks võimaliku sõjalise rünnaku korral.
Päästeamet peab vajalikuks ka 1500 inimesest koosneva kriisireservi loomist ning vabatahtliku pääste senisest tugevamat rahastamist.
Kõigi kolme ameti juhid rõhutasid, et arenduste elluviimiseks on vaja senisest kindlamat ja pikaajalisemat rahastust. Projektipõhine rahastus muudab kriisideks valmistumise keerulisemaks.
Kolmapäeval andsid siseminister Taro, PPA juht Belitšev, kapo juht Palloson ja päästeameti peadirektor Klaos pressikonverentsil ülevaate kolme ameti sisekaitselistest nõuannetest.
Toimetaja: Merilin Leetna
#GentlemenFromEstonia #IgorTaro #MargoPalloson #EgertBelitšev #MargoKlaos #Raisasiiliaabits #AMansGardenOfVerses #ViiveKaplan #EroGuro #KülaooperArmandonia #EndelLeppFashionHouse #MuzanE #MartinInKumarisWonderland #Meestemoemuuseum #MartinKumariImedemaal #MartinTeeSuviKirblas #WhoTheFuckIsMartinTee #TheHouseOfPlaybunny #NahaJaKarvadega #CatchAndKill #KumariImedemaa #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ082026
https://www.err.ee/1610103253/igor-taro-eesti-kriisivalmiduse-voimekus-ei-vasta-taielikult-julgeolekuohtudele Igor Taro: Eesti kriisivalmiduse võimekus ei vasta täielikult julgeolekuohtudele
EESTI
Täna kell 15.10
Taro sõnas, et sisekaitse nõuanne on loogiline täiendus kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele, mis ütleb, mida peab riik tegema ja mida läheb kaitseväel vaja, et võita sõda, kui sõda tuleb.
"Meie kriisivalmidus ei vasta veel täielikult Eesti julgeolekuohtudele," ütles Taro. Tema sõnul on ohud praegu mittesõjalised, kuid nende mõju Eesti julgeolekule on märkimisväärne.
Kapo peadirektor Margo Palloson ütles, et lähima kolme aasta jooksul jääb suurimaks ohuks Venemaa vaenulik tegevus. Tema sõnul on praegu suurim mure hübriidtegevusega.
Pallosoni sõnul muutuvad ohud üha enam digitaalseks. Kasvavad nii küberrünnakute kui ka -luurega seotud ohud ning Eesti peab olema valmis ka sabotaaži intensiivistumiseks.
Pallosoni hinnangul võib Venemaa oht Ukraina sõja peatumisel suureneda, sest Venemaal võib tekkida rohkem ressursse Euroopa ja Eesti vastu suunatud tegevuseks.
Kapo arendamiseks pidas Palloson vajalikuks tehnoloogilise võimekuse suurendamist, senisest suuremat keskendumist ennetusele, sideandmete säilitamise ja kasutamise probleemistikus terviklahenduse leidmist ning taustakontrolliseadust, et teha elementaarset taustakontrolli kriitilistele ametikohtadele asujatele.
PPA juht Egert Belitšev rääkis, et ametil jätkub raha igapäevakuludeks, kuid arendusteks napib. Ta lisas, et praegu ei ole PPA-l piisavalt ressursse kõigi sisejulgeolekuohtudega tegelemiseks.
"Oleme olukorras, kus vahendeid on selleks, et maksta ära selle aasta arved. Ei ole raha, et teha vajalikke arendusi," ütles Belitšev. Tema peamine soovitus seoses siseturvalisusega on tagada ametile pikemaajaline rahastuskindlus.
PPA soovib arendada kriisireservi, sest kriisiolukorras võib kõige kiiremini jääda puudu inimjõust. Belitševi sõnul on vajalik 1000-liikmelise politseilise kriisireservi pikaajaline rahastamine. Samuti eri- ja kiirreageerimise võimekuse suurendamine, lennuvõimekuse tagamine ning tänapäeva masskuritegude uurimiseks vajalik tõhus uurimine ja selleks tarviliku õigusruumi kujundamine.
Samuti peab PPA oluliseks üleriigilise drooniseirevõrgustiku loomist. Belitševi sõnul on vaja võimekust eristada ohtlikke droone tavapärastest lennuvahenditest ning tagada võimalus ohtlike droonide tõrjumiseks.
Päästeameti peadirektor Margo Klaos rääkis, et kolmandik komandodest on alamehitatud. "Elupäästevõimekus peab olema üle Eesti tagatud," ütles Klaos. Ta lisas, et Eesti peab olema valmis loodus- ja tööstusõnnetusteks, sabotaažiks ja võimalikuks sõjaliseks kriisiks.
Päästeamet peab oluliseks ka elanike kriisivalmiduse suurendamist. Ametil on ressursid kuni 2027. aasta lõpuni kriisikoolituste ja teavitustegevuste korraldamiseks, kuid Klaose sõnul peab elanike valmisoleku kasvatamine jätkuma ka pärast seda.
Klaos nentis, et rohkem on vaja ressursse kohandamaks näiteks kortermajde keldreid elanike kaitseks võimaliku sõjalise rünnaku korral.
Päästeamet peab vajalikuks ka 1500 inimesest koosneva kriisireservi loomist ning vabatahtliku pääste senisest tugevamat rahastamist.
Kõigi kolme ameti juhid rõhutasid, et arenduste elluviimiseks on vaja senisest kindlamat ja pikaajalisemat rahastust. Projektipõhine rahastus muudab kriisideks valmistumise keerulisemaks.
Kolmapäeval andsid siseminister Taro, PPA juht Belitšev, kapo juht Palloson ja päästeameti peadirektor Klaos pressikonverentsil ülevaate kolme ameti sisekaitselistest nõuannetest.
Toimetaja: Merilin Leetna
Kommentaarid
Postita kommentaar