ALLRKI_038 _ ALLAR KUMARI IMEDEMAAL: Pevkuri ja Rahumäe sidemed luubi all: kõrgem ohvitser näeb Ukraina mürsutehingutes võimalikku huvide konflikti ja varjamist _ ELU24 5.10.2026 / MEEZ24/7 07. 10. 2026
/.../Kuidas on võimalik, et Eesti riik on kulutanud Ukraina abistamiseks mõeldud mürskude soetamisele sadu miljoneid eurosid, tegemata tarnijale taustakontrolli? Kanal 2 esmaspäevases saates «Kuuuurija» paljastas nii-öelda vilepuhujaks kehastunud kõrge kaitseväe ohvitser mürsutehingu tagamaid. /.../
*
Liputha Jamantelli mängufilm „Who The Fuck Is Nele Sõber?“ jõuab Eesti kinodesse 12. detsembril. Enne kinolevi algust saab filmi Eestis näha 25. septembri Kürbla Käbifilmide Festivalil. Autor/allikas: KÜKÄFF
https://www.youtube.com/watch?v=r65rcAHqMew
https://kuuuurija.postimees.ee/8558803/pevkuri-ja-rahumae-sidemed-luubi-all-korgem-ohvitser-naeb-ukraina-mursutehingutes-voimalikku-huvide-konflikti-ja-varjamist Pevkuri ja Rahumäe sidemed luubi all: kõrgem ohvitser näeb Ukraina mürsutehingutes võimalikku huvide konflikti ja varjamist
Katrin Lust
«Kuuuurija» allikas süüdistab ekskaitseminister Hanno Pevkurit ja tema sõpru skandaali varjamises.
Väidetakse, et ministeerium teadis 2025 alguses India mürskude probleemidest, ent jätkas tehinguid.
Prokuratuur uurib, kas riigile kahjulike lepingute taustal teenisid vahendajad miljoneid.
Kuidas on võimalik, et Eesti riik on kulutanud Ukraina abistamiseks mõeldud mürskude soetamisele sadu miljoneid eurosid, tegemata tarnijale taustakontrolli? Kanal 2 esmaspäevases saates «Kuuuurija» paljastas nii-öelda vilepuhujaks kehastunud kõrge kaitseväe ohvitser mürsutehingu tagamaid.
Septembri alguses tuli ilmsiks, et Eesti riik on soovinud osta ühelt India suurettevõttelt mürske, et saata need Ukrainasse. Väidetavalt 150 miljoni euroni ulatuva tehingu ettemakseid tegi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) Euroopa rahutagamise rahastuse eest eri andmetel 60-70 miljoni euro ulatuses vahendajafirmale Datasel S.R.L., kes on registreeritud ametlikult Itaalias ning kelle käive oli 2023. aastal vaid 130 000 eurot. Moona riik vastu ei saanud ning leping lõpetati
Nüüd tuleb Dataseli kodulehele vajutades vastuseks, et seda lehte enam ei eksisteeri.
Pauli jutu järgi tõi moonatehingu pakkumise Pevkuri lauale tema hea sõber ja turvaettevõtja, Reformierakonna liige Jaanus Rahumägi: «Aga küsimus pole selles, kelle kaudu see pakkumine tuli, vaid mis põhjusel seda varjatakse.»
Teisalt tekitab küsimus, kuidas ei suudetud tagada ebakvaliteetsest kaubast loobumise võimalust. Saatejuht tõmbas siinkohal paralleeli tee-ehitusega, kus hankes osaleda soovival firmal peab olema soliidne ajalugu, võimalus esitada tagatised jne.
Pauli sõnul on lisaks Rahumäele teistelgi Pevkuri sõpradel hakanud hästi minema. Näiteks kasvas pärast tema ministriks saamist kasum kümme korda Reformierakonda kuuluva Nemo Vunki firmal Neridien, mis müüs eestlastele veebipoes Ukraina jaoks ülikalleid Hiina droone.
«Kuuuurija» saatejuhi sõnul kinnitab Pevkur seniajani, et tema ei loonud kontakti Dataseliga, kellega hiljem jama tekkis. Samas on RKIKi endine peadirektor Magnus-Valdemar Saar avalikult väitnud vastupidist.
Kohe pärast Dataseli skandaali selgus, et Rahumägi on seotud ka Kiviõlisse kavandatud moonatehasega, kus esindab Türgi ettevõtet Arca Defense.
«Kummaline, et me ei suuda enda poole meelitada ettevõtteid, mis on meie tugevate lääneliitlaste omad, kes tooksid meile mitte ainult oma relvi, ärisid ja tehased, vaid ka poliitilise huvi meid kaitsta,» lausus Paul. «Samas vaatame ettevõtete poole, kes tulevad riikidest, kes ei ole meie liitlased ja kes on tuntud selle poolest, et ajavad oma asju idamaade kombel.»
Ühtlasi meenutas Paul, et kui maailma üks suurim relvatootja, sakslaste Rheinmetall andis teada tehase rajamisest Lätti ja Leetu, teatas Pevkur, et meil tuleb kohe palju parem diil, kuigi Arca Defencist ja Rahumäe rollist selle juures toona keegi veel ei teadnud. Nüüdseks on Eesti tellinud türklastelt 91 miljoni euro eest mürske.
Rahumägi on väitnud, et ta ei ole seotud ühegi moonatehinguga, küll aga nõustanud kaitsetööstuspargi rajamist.
«Kas Rahumäele kuuluv ettevõte on mingi heategevusasutus, kes aitab teistel ettevõtetel teenida kümneid miljoneid, või oli seal ikkagi mingisugune majanduslik huvi?» küsis Paul. «Eestis on kümneid advokaadibüroosid ja ettevõtteid, kes relvaturul üht- või teistpidi vahendamisega tegelevad, aga valiti just Rahumäe ettevõte. Tavaline on, et vahendusettevõtted teenivad relvatehingutelt 3-5 protsenti.»
Saatejuhi õhku visatud küsimusele, mis kasu saab Pevkur sellest, kui ta suured asjad oma sõbrale Rahumäele ette söödab, vastas Paul, et sellele tal vastus puudub. «Aga nad on käinud väga palju koos reisidel. Pevkur on käinud ka poksimatšidel, mille piletid on kindlasti väga kallid…»
Veel arutati saates Rahumäe sõbrasuhteid RKIKi juhi Elmar Vaheriga, kelle asemel saanuks Pauli sõnul sellesse ametisse panna kaitsehangetega varem kokku puutunud inimese.
Pevkur vastas saatejuhi saadetud intervjuupalvele, et on praegu Eestist ära, et kogu teema on hakanud teda vaikselt ära tüütama ja et ehk laseks nüüd prokuratuuril oma tööd teha.
Rahumägi on kaks nädalat kõiki «Kuuuurija» pöördumisi eiranud.
Rahumägi ei ilmunud ka riigikogu mürsuskandaali käsitleva erikomisjoni istungile, küll aga osales seal ärimees Even Tudeberg, kes rääkis värvikalt, kuidas tegelikult tõi just tema Eestisse Arca Defenci Türgi esindajad, aga Pevkur ja Rahumägi panid tema idee ja kontaktid pihta. Sama kinnitas Tudeberg Kuuuurijale. Tema sõnul on lisaks ebakvaliteetse kauba tarnimisele võib-olla tekkinud kellegi taskusse nendest tehingutest kümned miljonid eurod.
Väidetakse, et ministeerium teadis 2025 alguses India mürskude probleemidest, ent jätkas tehinguid.
Prokuratuur uurib, kas riigile kahjulike lepingute taustal teenisid vahendajad miljoneid.
Kuidas on võimalik, et Eesti riik on kulutanud Ukraina abistamiseks mõeldud mürskude soetamisele sadu miljoneid eurosid, tegemata tarnijale taustakontrolli? Kanal 2 esmaspäevases saates «Kuuuurija» paljastas nii-öelda vilepuhujaks kehastunud kõrge kaitseväe ohvitser mürsutehingu tagamaid.
Septembri alguses tuli ilmsiks, et Eesti riik on soovinud osta ühelt India suurettevõttelt mürske, et saata need Ukrainasse. Väidetavalt 150 miljoni euroni ulatuva tehingu ettemakseid tegi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) Euroopa rahutagamise rahastuse eest eri andmetel 60-70 miljoni euro ulatuses vahendajafirmale Datasel S.R.L., kes on registreeritud ametlikult Itaalias ning kelle käive oli 2023. aastal vaid 130 000 eurot. Moona riik vastu ei saanud ning leping lõpetati
Nüüd tuleb Dataseli kodulehele vajutades vastuseks, et seda lehte enam ei eksisteeri.
«Kuuuurijaga» vestlenud kõrgema ohvitseri sõnul teab ta mürsuskandaali tagamaid, kuid ei soovi edaspidise karjääri huvides oma nime ja nägu avalikustada. Seetõttu esitas saates tema juttu AI ning allikas esines Pauli nime all.
«Kaitseministril [toona Hanno Pevkur, RE] on läinud sassi isiklikud ja riigi huvid,» lausus Paul. «Kaitseministeeriumis töötab paarsada inimest, kaitseväes on neid rahu ajal umbes 8000 ja Kaitseliidus üle 30 000. Lisaks sada tuhat reservväelast ehk väga väike seltskond on väga suurele karuteene teinud.»
Pauli sõnul selgus hapu seis Dataseli mürsuskandaaliga ministeeriumile 2025. aasta alguses, kuid siis saanuks olukorda veel lahendada: lõpetada lepinguid, teha suuremaid kontrolle. «Kahjuks otsustati asja varjata ning samal ajal tehti tehinguid juurde ja osteti moona samalt tarnijalt. Nüüd on selge, et surve tehingutega jätkata tuli kaitseministrilt,» rääkis Paul. «Miks oli vaja varjata – kas oli tegemist juhtide ebakompetentsusega või on tegu millegi väga hämaraga. Mõlemad variandid on halvad.»
«Kaitseministril [toona Hanno Pevkur, RE] on läinud sassi isiklikud ja riigi huvid,» lausus Paul. «Kaitseministeeriumis töötab paarsada inimest, kaitseväes on neid rahu ajal umbes 8000 ja Kaitseliidus üle 30 000. Lisaks sada tuhat reservväelast ehk väga väike seltskond on väga suurele karuteene teinud.»
Pauli sõnul selgus hapu seis Dataseli mürsuskandaaliga ministeeriumile 2025. aasta alguses, kuid siis saanuks olukorda veel lahendada: lõpetada lepinguid, teha suuremaid kontrolle. «Kahjuks otsustati asja varjata ning samal ajal tehti tehinguid juurde ja osteti moona samalt tarnijalt. Nüüd on selge, et surve tehingutega jätkata tuli kaitseministrilt,» rääkis Paul. «Miks oli vaja varjata – kas oli tegemist juhtide ebakompetentsusega või on tegu millegi väga hämaraga. Mõlemad variandid on halvad.»
Pauli jutu järgi tõi moonatehingu pakkumise Pevkuri lauale tema hea sõber ja turvaettevõtja, Reformierakonna liige Jaanus Rahumägi: «Aga küsimus pole selles, kelle kaudu see pakkumine tuli, vaid mis põhjusel seda varjatakse.»
Teisalt tekitab küsimus, kuidas ei suudetud tagada ebakvaliteetsest kaubast loobumise võimalust. Saatejuht tõmbas siinkohal paralleeli tee-ehitusega, kus hankes osaleda soovival firmal peab olema soliidne ajalugu, võimalus esitada tagatised jne.
Pauli sõnul on lisaks Rahumäele teistelgi Pevkuri sõpradel hakanud hästi minema. Näiteks kasvas pärast tema ministriks saamist kasum kümme korda Reformierakonda kuuluva Nemo Vunki firmal Neridien, mis müüs eestlastele veebipoes Ukraina jaoks ülikalleid Hiina droone.
«Kuuuurija» saatejuhi sõnul kinnitab Pevkur seniajani, et tema ei loonud kontakti Dataseliga, kellega hiljem jama tekkis. Samas on RKIKi endine peadirektor Magnus-Valdemar Saar avalikult väitnud vastupidist.
Kohe pärast Dataseli skandaali selgus, et Rahumägi on seotud ka Kiviõlisse kavandatud moonatehasega, kus esindab Türgi ettevõtet Arca Defense.
«Kummaline, et me ei suuda enda poole meelitada ettevõtteid, mis on meie tugevate lääneliitlaste omad, kes tooksid meile mitte ainult oma relvi, ärisid ja tehased, vaid ka poliitilise huvi meid kaitsta,» lausus Paul. «Samas vaatame ettevõtete poole, kes tulevad riikidest, kes ei ole meie liitlased ja kes on tuntud selle poolest, et ajavad oma asju idamaade kombel.»
Ühtlasi meenutas Paul, et kui maailma üks suurim relvatootja, sakslaste Rheinmetall andis teada tehase rajamisest Lätti ja Leetu, teatas Pevkur, et meil tuleb kohe palju parem diil, kuigi Arca Defencist ja Rahumäe rollist selle juures toona keegi veel ei teadnud. Nüüdseks on Eesti tellinud türklastelt 91 miljoni euro eest mürske.
Rahumägi on väitnud, et ta ei ole seotud ühegi moonatehinguga, küll aga nõustanud kaitsetööstuspargi rajamist.
«Kas Rahumäele kuuluv ettevõte on mingi heategevusasutus, kes aitab teistel ettevõtetel teenida kümneid miljoneid, või oli seal ikkagi mingisugune majanduslik huvi?» küsis Paul. «Eestis on kümneid advokaadibüroosid ja ettevõtteid, kes relvaturul üht- või teistpidi vahendamisega tegelevad, aga valiti just Rahumäe ettevõte. Tavaline on, et vahendusettevõtted teenivad relvatehingutelt 3-5 protsenti.»
Saatejuhi õhku visatud küsimusele, mis kasu saab Pevkur sellest, kui ta suured asjad oma sõbrale Rahumäele ette söödab, vastas Paul, et sellele tal vastus puudub. «Aga nad on käinud väga palju koos reisidel. Pevkur on käinud ka poksimatšidel, mille piletid on kindlasti väga kallid…»
Veel arutati saates Rahumäe sõbrasuhteid RKIKi juhi Elmar Vaheriga, kelle asemel saanuks Pauli sõnul sellesse ametisse panna kaitsehangetega varem kokku puutunud inimese.
Pevkur vastas saatejuhi saadetud intervjuupalvele, et on praegu Eestist ära, et kogu teema on hakanud teda vaikselt ära tüütama ja et ehk laseks nüüd prokuratuuril oma tööd teha.
Rahumägi on kaks nädalat kõiki «Kuuuurija» pöördumisi eiranud.
Rahumägi ei ilmunud ka riigikogu mürsuskandaali käsitleva erikomisjoni istungile, küll aga osales seal ärimees Even Tudeberg, kes rääkis värvikalt, kuidas tegelikult tõi just tema Eestisse Arca Defenci Türgi esindajad, aga Pevkur ja Rahumägi panid tema idee ja kontaktid pihta. Sama kinnitas Tudeberg Kuuuurijale. Tema sõnul on lisaks ebakvaliteetse kauba tarnimisele võib-olla tekkinud kellegi taskusse nendest tehingutest kümned miljonid eurod.
======================================
AI> Ärimees on inimene, kes tegeleb ettevõtluse või kaubandusega, omab või juhib äriettevõtteid ning tegutseb kasumi teenimise eesmärgil. [1]
Kommentaarid
Postita kommentaar