NMM_2024_06_011 MIS KÕRGUB KIRBLA ASTANGUL?
Kirbla astangul kõrgub mälestuskivi Eerik Kumarile, kelle algatusel loodi 1957. aastal Matsalu looduskaitseala. Foto: Kumari Vaim
* * *
Kui Kirblast pärit Eerik Kumari 90 aastat tagasi tegi ettepaneku Matsalus mõni ala kaitse alla võtta, kirjutas ta, et kaitsealal tuleb lubada rannakarjatamist ja niitmist. Talunike huvi seda teha oli küllalt suur. Mida aeg edasi, ei piisa ainult lubamisest, huvi on kadunud.
Rootsis, mis oli Euroopas esimene riik, kus loodi rahvuspargid, tehti esimesed kaitsealad puisniitudele mõeldes. Esimene mõte oli naabritel, et kui rentnik poole õitsemise pealt niidab, on see halb, ja niitmine keelati ära. Paarkümmend aastat hiljem märgati, et see oli totaalne viga: liigirikkus hakkas langema. Otsustati ringi: niitmine ja karjatamine tuleb taastada. Rootsi riik hakkas maaomanikke toetama.
Matsallu jõudis see teadmine 1990ndatel: puisniidud kadusid ja neid püüti talgude korras taastada. Niitmine algas jaanipäeva paiku ja pidi jaagupipäevaks tehtud olema. Tuhandeid hektareid niideti käsitsi ja see võttis ilmatuma aja. Laelatu puisniidul niitis üks mees, kel tolle aja kohta oli väga hea tööriist: Tšehhoslovakkia niiduk.
Kui 1990ndate alguses kolhoosid kokku kukkusid, olid puisniidud kasutuseta ja kinni kasvanud. Rannakarjamaad olid veel kasutuses ja ornitoloogid pahased, kui suured karjad kevadel neile lahti lasti. Eks nad mõnikord tallanud pesad ära, aga karjatada on vaja.
Kaja: Matsalus tehti ornitoloogilist seiret. Selgus, et veiste kadumisega kadusid niidulinnud. Rand roostus 1990ndatel väga kiiresti, rohi kasvas kõrgeks ja elupaik muutus. Tuli kiiresti midagi ette võtta.
Aleksei: Meil vedas, läänest käis palju konsultante, kellest mõni oli ikka päris hea. Kadunud Lennart Gladh oli erakordne mees, ta polnud professionaalne konsultant, vaid väga tõhus looduskaitseametnik, kes Rootsis oma kodumaakonnas poollooduslikke kooslusi korraldas. Enamasti ei tulnud ta lagedale suurte tarkustega, vaid kuulas ja arutles, mis võib tulevikus toimida, mis mitte. Tema soovitus oli leida viise, kuidas toetada veel karjatavaid või niitvaid talunikke.
Gladhi visiidist sündis idee teha Matsallu Eesti esimene kaitseala kaitsekorralduskava, millega mõeldi välja, mida ja kuidas teha. 1993. aastal sai see valmis, toonased põhimõtted on väga tänapäevased.
Kommentaarid
Postita kommentaar