NMM_2024_06_016 ALEKSEI LOTMANI SÜDAMEASI
Aleksei Lotmani südameasjaks on vähendada põllumajanduse mõju loodusele. Foto: Kumari Vaim
* * *
Olen proovinud panustada sellesse, et põllumajanduspoliitika oleks nii keskkonna suhtes kui sotsiaalses mõttes vastutustundlik. Praegu on mu tööülesanne uurida, kuidas põllumajandus mõjutab vett ja Läänemerd ehk kui suur osa väetistest jõuab merre ja kui palju meie toidu sisse.
Aleksei: Küsimus on selles, kui palju veis randa reostab. Kui veis läheb vette ja seal häda teeb, siis muidugi. Aga veis ei käi Marokos fosforit lakkumas ega püüa lämmastikku õhust: kõik, mis tal tagant välja tuleb, on ta enne eest sisse söönud. Eks see ringle: ta sööb rohu seest lämmastikku ja fosforit. Osa sellest võib tagant väljudes vette jõuda.
Rannavee reostuse mure seoses karjatamisega on ületähtsustatud, see on lokaalne probleem. Palju suurem probleem on suurte sõnnikukoguste laotamisega põldudele. Kui läga viiakse põllule paisklaotuse teel, lendub õhku nii ammoniaaki kui keskkonnamõjuga ühendeid. Ja väike osa mulda jõudnud lägast leostub ehk uhutakse veega mullast välja.
Kas sellele on alternatiivi?
Aleksei: Üks võimalus on lohislaotus, mis pole ka kõige parem, sel juhul toruotsad lohisevad mööda maad. Paremad variandid on seotud läga vahetult mulda sisestamisega, selleks on mitu tehnoloogiat, näiteks surve all vedelsõnniku muldasüstimine. See on kallim, aga märksa efektiivsem. Koos investeeringutoetustega tasub see suurtel tootjatel end ära.
* * *
Puiskarjamaad hooldab Lotmanite üks paljudest niiduk-lemmikloomadest täkk Andi II. Foto: Madis Tüür
* * *
Karjakasvatuse kontsentreerumine ongi kahe otsaga asi, üldiselt see positiivne trend pole. Positiivne on see, et suudetakse investeerida parematesse tehnoloogiatesse. Aga et lehmad enam väljas ei käi, ei ole positiivne.
Kommentaarid
Postita kommentaar