NMM_2024_06_018 NATUKE KRÕBISTADA
Mille taga seisab lindudele pesitsusrahu tagamine, miks seda ei panda seadusesse?
Kaja: Huvigrupid on sellele vastu.
Aleksei: Ma saaksin metsameestest aru ja oleksin nõus paindlikkusega, kui meil oleks kaks korda väiksem raiemaht kui praegu. Siis saaks öelda, et jaa, vaatame, võib-olla mõnel pool ikka võib raiuda ka kevadel ja suvel, “natukene krõbistada”. Aga reaalsus on see, et lubad natuke krõbistada ja ongi viis hektarit maas.
Kuidas on võimalik, et looduskaitsjad avastavad raide pesitsurahu ajal riigimetsas ja mitte keegi ei vastuta?
Aleksei: Ilmselt peaks seadus olema selle koha pealt rangem. Kuigi ühe laia lauaga löömine ei ole hea ja tasuks usaldada inimeste mõistust. Aga kui üks majandusharu on nii intensiivne, nagu on praegu meie metsamajandus, siis ilmselt sellest ei pääse.
* * *
Abikaasad on looduskaitse valdkonnas ühiselt pälvinud kaks märgilist tunnustust: 2003. aastal Maailma Looduse fondi (WWF) Elisabeth Jidhe ja tänavu Eerik Kumari nimelise looduskaitseauhinna. Foto: Kumari Vaim
* * *
Mis see esimene samm peaks olema?
Kaja: Rahvas peab nõudma. Praegu võitlus käib, vaatame, kuhu see viib.
Aleksei: Praegune seadus oleks okei, kui kogu see tegevus oleks väiksem. Praeguse mahu korral tuleks pesitsusrahu kehtestada. Ettepaneku peaks ette valmistama kliimaministeerium, selle valitsusse viima ja edasi peaks see liikuma riigikokku. Me kõik teame, et opositsiooni algatatud eelnõud tavaliselt väga ei lenda.
Kas muudes küsimustes on kliimaministeerium tasemel?
Aleksei: Juba ammu on räägitud, aga on venima jäänud pärandniitude teema. Nii nagu mina kunagi seadust tõlgendasin, tundus mulle, et niidud on kaitstud, aga praeguste tõlgenduste järgi näib, et nad ei ole küllaldaselt kaitstud.
Kümmekond aastat tagasi alustati looduskaitseseaduse muudatuse ettevalmistamist. See ütleks, et kaitsealadel – nii piirangu- kui sihtkaitsevööndis – pärandniite künda ei tohi. Aga kahjuks liigub see muudatus edasi erakordselt aeglaselt. Me ei tea täpselt, kelle taha see kinni jääb.
Kui pensioniiga kätte jõuab, kas annate teatepulga noorematele kolleegidele üle?
Aleksei: Laste arvu arvestades oleme juba pensionärid. Kuni tööandja ei ole märku andnud, et tahaks lahti saada, endal esialgu plaani koju jääda pole.
Kaja: Minu esimene tööandja looduskaitses oli Matsalu rahvuspargi direktor Taivo Kastepõld, kes ütles ikka, et looduskaitsja sureb tööpostil.
Kommentaarid
Postita kommentaar