DAK_LL_002 RMK EI SUUNA KASARI JÕGE TAGASI OMA AJALOOLISESSE SÄNGI

RMK ei suuna Kasari jõge tagasi oma ajaloolisesse sängi
Eesti
Kristi Raidla
Eile kell 18.41
Riigi metsamajandamise keskus (RMK) planeerib Kasari jõel veekeskkonna parandamist. Esialgu kaaluti selleks teatud lõikudel jõe tagasijuhtimist selle ajaloolisesse sängi, kuid sellest ideest loobuti ning jõeliste elupaikade olukorda tahetakse parandada looduslike takistustega.
Ligi 115 kilomeetri pikkune Kasari jõgi algab Raplamaalt ja suubub Matsalu lahte. Möödunud aastal asus RMK uurima, millised on võimalused parandada Kasari jõe elukeskkonda. Selleks kaaluti esialgu, kas inimtegevuse käigus suure osa oma ökoloogilisest funktsioonist kaotanud jõge oleks võimalik teatud kohtades suunata tagasi oma ajaloolisesse sängi.
"Kui meil eelmine aasta olid välitööd, siis me tõesti kaalusime seda, sest me leidsime sellised kohad, kus Kasari jõesäng on vana jõesäng ja seda on väga kenasti näha maastikul. Võtsime ühendust projekteerijatega, et kindlaks teha, millised parameetrid seal maastikul täpselt on, millised on maapinna kõrgused ja uurida seda, et millised võimalused, kui üldse, on meil Kasari jõe vanasse sängi suunamiseks. Tänaseks me oleme otsustanud, et me vanasse sängi Kasari jõge ei suuna, vaid me teeme neid taastamise tegevusi selles olemasolevas jõesängis, mis on kaevatud 1960-1970. aastatel," sõnas RMK veeökoloog Tuuli Teppo.
Teppo sõnul osutus jõe suunamine ajaloolisesse sängi ebamõistlikuks oma suure mõju tõttu maakasutusele. Nüüd kaalutakse väiksema mõjuga võimalusi.
"RMK uurib, et kuidas parandada jõeliste elupaikade olukorda Kasari jões. Meil on vaatluse all keskkonnaameti uuringust välja valitud alad, millest üks asub Kasari sildade juures ja teine on Raplamaal pigem ülemjooksul. Seal me soovime parandada vee-elustiku olukorda, et teha nende elupaik paremaks," ütles Teppo.
Kasari vana silla ja uue silla vahele jõkke tahetakse panna suured kivid, et aeglustada veevoolu ja seeläbi parandada kalade elukeskkonda. Raplamaal soovitakse palkide ja kivide abil ühendada ka jõe uut ja vana sängi.
"Praegusel juhul on vana säng üleujutatud ka suurvee ajal, aga meie soovime seda olemasolevat sängi kujundada nii, et kui see vool hakkab seal rohkem looklema ja võib-olla hakkab vesi neid olemasoleva sängi kaldaid natukene sööma, et tekitada selline ühendus nende vanade sängidega, et elustik saaks mitmekesisemad elupaigad. Nad saaksid sinna vana sängi soppidesse ka nii-öelda liikuda," lausus Teppo.
Planeeritavates taastamistöödes tugineb RMK keskkonnaameti paar aastat tagasi tehtud eeluuringule.
"Eeluuring andis meile teadmise Kasari jõestikus asuvatest rände tõketest ning probleemsetest kohtadest, kus vee-elustik vajaks inimese poolt abi, et neid kohti parandada. Meil on teada uuringute põhjal, et jõestikus on erinevatele liikidele, ka näiteks forellile elupaikasid ja ka jõesilm jõuab erinevatesse sisemaa piirkondadesse kaugemale, kui me võiksime arvata," sõnas keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Kerli Pettai.
Praegu käivad projekteerimistööd ja hiljemalt järgmiseks kevadeks on selge, kas RMK saab töödega alustada. Projekt vajab kooskõlastamist ka maaomanikega, sest Kasari jõgi asub suuresti eramaadel.
Toimetaja: Johanna AlvinAllikas: "Aktuaalne kaamera"

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused