DAK_LL_004 800 MILJONIT ÜLE
Peaminister valetab, kui väidab, et eelarve on korras.
Eile avaldatud suvine majandusprognoos ei kinnita kuidagi valitsusliikmete rõõmuhõiskeid „korda tehtud“ eelarvest. Vastupidi – prognoos näitab, et Eesti riigirahandus on jätkuvalt keerulises seisus.
2026. aastal kasvab eelarve puudujääk 4 protsendini ehk ligi 2 miljardi euroni. Samal ajal suurenevad püsikulud – palgad, pensionid ja riigikaitsekulud – mida plaanitakse katta laenurahaga. See tähendab, et Eesti võlakoormus kasvab järgmise nelja aastaga veerandi võrra, 31,4%ni SKPst. Seda ei saa nimetada „korras eelarveks“. Valitsuse plaan jätta julgeolekumaksust alles vaid käibemaksutõus tähendab, et julgeoleku koorem langeb madalapalgaliste ja keskmise pere õlgadele, samal ajal kui kõige jõukamate maksukoormus väheneb. See ei ole õiglane. Samal ajal oleme jõudnud olukorda, kus 10% inimestest omab Eestis 59% varast. Ebavõrdsuse süvenemine vähendab keskklassi ja pärsib majanduskasvu. Rahvusvahelised organisatsioonid (IMF, OECD) on selgelt öelnud, et liiga suur ebavõrdsus pidurdab majandust ja halvendab ligipääsu haridusele ning tervishoiule. Kui eelarve jätkub sellises suunas, seisame peagi silmitsi kärbetega hariduses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. See tähendab, et inimestel tuleb järjest enam oma taskust maksta – eriti just keskmise ja väikse sissetulekuga peredel.Seega on aus küsida: miks väidab peaminister, et eelarve on korras ja raha isegi üle, kui tegelikult kasvab puudujääk, suureneb võlakoormus ja koormus asetatakse kõige nõrgemate õlgadele? Kuva vähem
Kommentaarid
Postita kommentaar