MeMoMu_SL_035 KAMMITSEMATA MÕTTEID ALLAR JÕKSILT

"Põhiseaduses toodud õigusi ei tohiks tõlgendada nii, et nende kattevarjus saab seada ohtu Eesti põhiseadusliku korra. Sest põhiseadus ei ole enesetapuleping."
*
*
Allar Jõks
4. veebruar 2026
·
Kas Eestile kujutaks julgeolekuohtu, kui ERR nõukogu ja juhatuse paneks paika Kreml?
Nii küsisin eile retooriliselt ERR ajakirjanikult (fotol), kes uuris milles seisneb oht meie julgeolekule kui Eestis asuv kirik on administratiivselt (organisatsiooniliselt) seotud mõne Eestile ohtu kujutava välisriigi usujuhi või kirikuga.
Eile arutas Riigikohus viieliikmelises koosseisus vabariigi presidendi taotlust tunnistada põhiseadusevastaseks Kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) muudatused, millega kohustatakse Eestis asuvat usuühingut katkestama organisatoorsed ja majanduslikud sidemed välisriigis asuva usujuhi või keskusega, mis kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale.
Tuleb tunnustada vabariigi presidenti, kes ühiskonnas tugevat vastukaja leidnud seaduse saatis Riigikohtusse põhiseaduspärasuse kontrolli. Samuti Riigikohtu kohtunike, kelle küsimused näitasid põhjalikku ettevalmistust ja soovi see vaidlus lahendada nii riigi julgeolekut kui usuvabadust kahjustamata. Esindasin valitsust.
Kuivõrd ERR tegi kohtuistungist otseülekande, siis pole mõtet istungit ümber jutustada.
Seetõttu kriban siia kammitsemata mõtteid, mis istungil riigiõiguslikult ja riigikaitseliselt kõige põnevamad tundusid.
Selle vaidluse üks peamine teema oli istungil, kas seadusega keelatakse usklikel viljeleda oma usku.
Vaidluse all olev muudatus ei keela usku, ei piira palvust ega sekku usuõpetusse.
Seadus tõmbab punase joone sinna, kus Eestis tegutsev usuline ühendus on alluvus- või sõltuvussuhtes välisriigis asuva vaimuliku keskuse või juhiga, kes kujutab endast ohtu Eesti riigi julgeolekule.
Vaidluse all ei ole, et EKÕK eestseisja ja piiskopid määratakse VÕK-i poolt. VÕK otsused on EKÕK-le kohustuslikud. EKÕK-i tuleb juhtida patriarhi käskkirjadest lähtuvalt, kõik EKÕK täiskogu otsused tuleb enne kogudustele saatmist kinnitada patriarhi poolt.
Usulistes kogukondades on vaimulike keskuste ja vaimulike juhtide autoriteet ülitugev. Paavst, patriarh või muu vaimulik juht ei ole lihtsalt administratiivne juht, vaid eeskuju ja vaimne suunanäitaja. Tema öeldu ei ole üks arvamus paljudest. Selle järgi kujundatakse arusaamu heast ja halvast ning õiglasest ja ebaõiglasest.
Seetõttu pole postituse alguses toodud võrdlus, ERR sõltuvuse ohtlikkusest Eesti julgeolekule juhuslik.
Nii jõuame Riigikohtus toimunud vaidluse ühe põhiküsimuseni. Kas Eesti riik peab taluma, et siin tegutsev usuline või ilmalik ühendus allub autoriteedile, kes kasutab oma mõju Eesti põhiseadusliku korda ohustava vaenuliku ideoloogia levitamiseks ja õigustamiseks, nagu ta on seda teinud ka mitmel pool mujal, sest ta tugineb usuvabadusele?
Või on riik õigustatud (kohustatud?) looma õigusliku raamistiku näiteks KiKoS vaidlusaluste sätete näol selliste ohtude maandamiseks?
Vaidluse all olevate sätete põhiseaduspärasuse hindamisel kaalutakse ühelt poolt usuvabadust ja teisalt riigi julgeolekut. Seejuures on tähtis, mida täpselt kaalukausile pannakse.
Oponendid levitavad arusaama, et seaduse jõustumisel sundlõpetatakse koheselt puudutatud usuühingud.
See ei ole nii. Sundlõpetamine on viimane abinõu. Kõigepealt tuleks pädeval julgeolekuasutusel tuvastada välisriigi vaimulikust keskusest lähtuv konkreetne oht riigi julgeolekule. Seejärel teavitatakse Eesti usulist ühendust ja tal on võimalik ise katkestada majanduslikud või organisatoorsed sidemed välisriigi vaimuliku keskusega. Kui sellest keeldutakse, siis tuleb haldusmenetluses selgelt ära näidata, et usulisel ühingul on sõltuvussuhe. Alles seejärel jõutakse sundlõpetamise menetluseni, mis toimub kohtus, st otsuse sundlõpetamise kohta ei tee valitsus, vaid kohus.
Sellest tulenevalt ei peaks ühele kaalukausile panema usuühingu sundlõpetamist ja teisele riigi julgeolekut.
Õige oleks panna ühele kaalule usuühingu kohustuse katkestada alluvussuhted ohuks oleva välisriigi keskusega ja teisele riigi julgeolek.
Ja kui siit edasi küsida, kumb on olulisem – kas usuühingu soov olla jätkuvalt allutatud näiteks VÕK-le? Või on Eesti julgeolek? Siin võib igaüks edasi mõelda.
Ausalt öeldes ei saanud ma eile kohtuistungil aru, miks on EKÕK-le niivõrd oluline olla alluvussuhtes ja juhitud teisest riigist.
Tund aega tagasi tuli teade, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium andis asja arutamiseks Riigikohtu üldkogule. Riigikohtu põhjenduste kohaselt tekkisid kolleegiumil põhimõttelist laadi erimeelsused, mistõttu asuvad KiKoS-e põhiseaduspärasust kaaluma kõik Riigikohtu kohtunikud.
See kinnitab, et Riigikohus võtab seda küsimust väga tõsiselt. Kuidas saaks see teisiti olla, kui kaalul on nii palju.
Põhiseaduses toodud õigusi ei tohiks tõlgendada nii, et nende kattevarjus saab seada ohtu Eesti põhiseadusliku korra. Sest põhiseadus ei ole enesetapuleping.
P.S Mu esimene kohtuistung Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalves oli aastal 2001. Veerandsada aastat 🙂 Kuva vähem

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused