MeMoMu_SL_045 TILLUKE RAAMAT _ KRISTJAN JAAK PETERSON / LILLI-ENDEL LEPP

/.../ Weicht die Seele, öffnet sich ein Grab;
kui lahkub hing, siis avaneb üks haud;
Aber hoch, beim heil’gen Sterngefunkel,
kuid kõrgel, pühade tähtede säras,
Sieht der freie Geist auf uns hinab
vaatab vaba vaim meie peale alla /.../
*
*
Haruldus: Saksa arhiivist tuli päevavalgele Kristjan Jaak Petersoni tilluke raamat
Urmas Sutrop
folklorist ja keeleteadlane
13. märts 2026, 16:23
* Leiti 200 aastat kadunud olnud Kristjan Jaak Petersoni saksakeelne leinaluuletus
* Luuletus trükiti 1822. aastal Riias ja ilmselt jõudis autor seda ka ise näha
* Plaanitakse välja anda faksiimile-kassetina koos tõlgete, kommentaaride ja illustratsioonidega
Valitseb arvamus, et esime­sed Kristjan Jaak Petersoni luuletused ilmusid alles pärast tema surma. Nii arvasin ka mina, kui ma 2000. aastal algatasin Petersoni 200. sünniaastapäeva mälestusteose koostamise.
See põhjalik teos ilmus 2001. aastal pealkirjaga «IAAK. Kristian Jaak Peterson 200». Kohe peale selle ilmumist sai mulle aga 19. sajandi allikatest selgeks, et Petersoni surma aastal 1822 ilmus Riias anonüümselt tema saksakeelne raamat. Selle pealkiri oli «Auf den Tod meiner Freundin A. S. Clark, Ihr von Marie Keusch gewidmet» («Minu sõbranna A. S. Clarki surma puhul, temale pühendanud Marie Keusch»).
Seejärel alustasin selle raamatu otsinguid. Palusin sõpradel ja tuttavatel seda otsida maa alt ja maa pealt, Helsingi, Stockholmi, Peterburi, Moskva, Berliini, Frankfurdi ja paljudest teistest raamatukogudest ja arhiividest. Kuid paarkümmend aastat otsimist ei kandnud vilja. Leidsin hoopis August Schrö­deri eleegia «Elegie auf den Tod meiner Freundin Amalie S.» («Eleegia minu sõbranna Amalie S. surma puhul», 1803), milles on teatud sarnasust Petersoni raamatu pealkirjaga.
Teadmine, et selline raamat on kunagi ilmunud, levis. Isegi Eesti raamatukogude ühendkataloogi ESTER jõudis teave, et Petersoni raamat on rahvusteavik, mis puudub meie raamatukogudes. Samas oli minu otsimisind juba raugema hakanud.
Mõne aja eest läksin veebiotsingutega uuele ringile. Ja oh imet! Jõudsin kohe baltisaksa veebiarhiivi Archivalia Baltica Online lehele aastast 2022, kus oli estofiili Dorothee M. Goeze teade, et Petersoni 200. surmapäevaks on tema raamat «Minu sõbranna A. S. Clarki surma puhul» lõpuks leitud.
Ta kirjutab, et Petersoni publikatsioon leiti Carl Schirreni arhiivist Lüneburgis juba 2020. aastal. See paiknes teiste trükistega kokku köidetult kunagisele Riia ajaloo ja arheoloogia seltsile kuulunud juhuluuletuste konvoluudis. Edasi oli juba lihtne leida Dorothee M. Goeze raamatuleidu käsitlevat artiklit «Kristjan Jaak Peterson» aastaraamatust «Deutsch–Baltisches Jahrbuch», 2024.
Raamat osutus pisikeseks raamatukeseks, millel koos kaantega on ainult neli lehekülge: tiitelleht, tiitli pööre ja tiitliga samanimeline leinaluuletus kahel leheküljel. Goeze toob oma artiklis ära nii raamatukese tiitli, tiitli pöörde kui ka luuletuse teksti. Raamatukese tiitlile on keegi käsitsi kirjutanud: «Verf. Christian Jaak Petersohn, Literat» («Koostaja KJP, literaat»). Tiitli pöördelt selgub, et luuletuse trükiluba oli antud 2. aprillil 1822. a (uue kalendri järgi 14. aprillil). Seega on suur tõenäosus, et Peterson nägi oma luuletust trükituna enne oma surma 23. juulil (u.k.j. 4. augustil). Loodetavasti aitas luuletuse kirjutamise eest saadud tasu tal oma viimaseid elukuid kergemini mööda saata.
Samuti avab Goeze nii A. S. Clarki kui ka Marie Keuschi isikud. Goeze arvates tellis selle luuletuse Marie Keusch (1773–1840), kelle neiupõlvenimi oli Wiedfeld või Wietfeldt. Tema isa oli Riia kaupmees. Tema lahkunud sõbranna oli Anna Sophia Clark, sündinud Schrö­der (2.12.1773–30.03.1822).
Kristjan Jaak Peterson kirjutas selle leinaluuletuse tellimustööna neli kuud enne oma surma. Luuletuses on neli salmi, igas salmis kaheksa rida. Toon siin ära luuletuse alguse ja lõpu koos reaaluse tõlkega:
Weicht der Sonnen Gold, so herrschet Dunkel,
Kui taandub päikse kuld, siis valitseb pimedus,
Weicht die Seele, öffnet sich ein Grab;
kui lahkub hing, siis avaneb üks haud;
Aber hoch, beim heil’gen Sterngefunkel,
kuid kõrgel, pühade tähtede säras,
Sieht der freie Geist auf uns hinab
vaatab vaba vaim meie peale alla
/…/
Jauchze, Menschheit! mögen Donner rollen,
Hõiska, inimsugu! mürisegu kasvõi kõu,
Alles Hohe liegt im Thun und Wollen!
kõik üllas peitub teos ja tahtes!
Mul on plaan see raamatukene kassetina välja anda. Selles oleksid saksakeelse väljaande faksiimile ja sellest mahukam raamatuke, milles oleksid nii luuletuse tekst saksa keeles kui ka tõlge eesti keelde. Tartu Ülikooli raamatukogu töötaja Agnes Kivi tellis juba Lüneburgist raamatukese kõrge kvaliteediga koopia ja palus luba see raamatuke faksiimile välja anda.
Meie suur poetess Kristiina Ehin on juba asunud seda luuletust tõlkima. Ta tahab selle tõlkida koos oma luuletajast ema Ly Seppeliga, kellel on väga suur tõlkimiskogemus. Samuti tahaksin paluda pikka kommentaari Dorothee M. Goezelt, mille ta suudaks vabalt kirjutada eesti keeles. Surma- ja leinateemalised illustratsioonid telliksin meie noorelt ja väga andekalt kunstnikult Elo-Mai Mägilt.
Selle lühikese loo lõpetuseks tõden, et Kristjan Jaak Peterson on selle leinaluuletuse kirjutanud nagu endale, teades, mis teda ees ootab. Luuletuses ei ole peale pealkirja midagi, mis otseselt viitaks lahkunud A. S. Clarkile või leinajale Marie Keuschile. Luuletuse pealkiri võiks väga hästi olla «Minu sõbra Kr. J. Petersoni surma puhul». Luuletus räägib surmast ja leinast läbi igaviku ja vooruste, räägib inimkonnast ja sellest, et kõik üllas peitub teos ja tahtes!
__________________
Kristjan Jaak Peterson​
​«Auf den Tod meiner Freundin A. S. Clark, Ihr von Marie Keusch gewidmet»

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused