KAS KUMARI VAIM / VICTORIA BONYA ON VAKRALE / PUTINILE OHTLIK?

#MEEZ #KumariVaim #RainerVakra #Keskkonnaamet #AndresHerkel #Postimees #VictoriaBonya #VladimirPutin #ErioperatsioonWegebau #VisitKyrbla  #Meestemoemuuseum  #PNS #PinkNarcissusSystem #GentlemenFromEstonia #Konnatädidonud  #ÄmblikutädiÖöklubi #KumariImedemaa #GentlemensFloralCabinet #SuurPluss #EndelLeppFashionHouse #TacticalFrivolity #MeMoMu  #MEEZ042026 

https://maailm.postimees.ee/8455700/ulevaade-kas-viktoria-bonja-on-putinile-ohtlik 

ÜLEVAADE ⟩ Kas Viktoria Bonja on Putinile ohtlik? 

Andres Herkeltoimetaja

20. aprill 2026, 16:31 

Sisulooja ja glamuuritar Viktoria Bonja (Victoria Bonya) tegi 14. aprillil Vene režiimi juhile Vladimir Putinile ülipopulaarseks muutunud videopöördumise, kus juhtis tähelepanu valupunktidele: Anapa rand on saastatud, tapetakse lehmi ja haruldasi loomi ning inimestelt võetakse võimalus internetis vabalt toimetada. Hiljem oli Bonja heldinud, et Kremli pressiesindaja tema pöördumist tähele pani.  

Sisulooja ja glamuuritar Viktoria Bonja (Victoria Bonya) tegi 14. aprillil Vene režiimi juhile Vladimir Putinile ülipopulaarseks muutunud videopöördumise, kus juhtis tähelepanu valupunktidele: Anapa rand on saastatud, tapetakse lehmi ja haruldasi loomi ning inimestelt võetakse võimalus internetis vabalt toimetada. Hiljem oli Bonja heldinud, et Kremli pressiesindaja tema pöördumist tähele pani. Foto: Kuvatõmmmis Instagram

• Putini poole pöördunud glamuuritaril oli ülesanne.
• Kiiret muutust või demokraatiat pole loota.
• Võim püsib tääkidel, mitte reitingul.

Monacos elava glamuuritari videopöördumine Vladimir Putini poole on juba teist nädalat pea kõigi jooksvate Venemaad puudutavate analüüside algus ja lõpp. Kellele on see kasulik? Kes on selle taga? Kuidas see on seotud Putini langeva reitinguga? 

Küsimus pole selles, mida Viktoria Bonja ütles – see oli tegelikult üsna leebe ja ettevaatlik. Küsimus on selles, et Bonja miljonid jälgijad Venemaal on teistsugune auditoorium, nad pole iga päev poliitikat jälgivad inimesed, pole nn liberaalse opositsiooni toetajad. Küll aga tunnetavad nad, et midagi on valesti ja eriti internetikeeluga tikuvad Venemaa võimud nende igapäevaelu tõsiselt häirima.

Juba räägitakse, et tema video on enam kui 20 miljoni vaatamisega kõige mõjukam kriitiline hääl Venemaal pärast seda, kui Aleksei Navalnõi avaldas 2021. aastal dokumentaalvideo Putini salapaleedest. Ehk Bonja on teinud seda, mida traditsiooniline Vene opositsioon ja selle liidrid pole aastaid suutnud teha – ei Mihhail Hodorkovski, ei Garri Kasparov ega nüüdseks tapetud Navalnõi järgijad. Tema sõnum stiilis «te vist ei tea, milline bardakk Venemaal tegelikult valitseb» on küll palju lahjem, kuid ta on jõudnud massideni.

Kas Bonja tegutseb iseseisvalt või täidab ta kellegi ülesandeid? Vaatlejate arvamused lähevad siin lahku, aga tellimustöö versioon on tugevalt esil. Kuna avalik sfäär on Venemaal vandenõuteooriatest läbi imbunud ja poliitilisi protsesse ei seletata enamasti mitte inimeste meeleolude, vaid kavalalt rakendatud poliittehnoloogiate kaudu, siis oleks tegelikult lausa imelik, kui versioon niiditõmbajatest puuduks.

Näiteks politoloog Dmitri Oreškin, kes esines telekanalis Dožd, on seisukohal, et sellise levikuga sõnum ei saanud tekkida iseenesest, seda on hoolikalt ette valmistatud ja see on märk Vene võimuladviku ühe osa arusaamast, et vanaviisi edasi minna varsti enam ei saa. Ta märgib samuti, et Putini reiting langeb juba mitmendat nädalat järjest, aga kõige huvitavam ei ole selle juures mitte langus ise, vaid see, et sellest räägitakse ja need andmed on avalikud. Ja sellega haakuvad küsimused, kust tuli Ilja Remeslo ja kust tuli Viktoria Bonja. 

Meenutame, et seni režiimimeelne propagandist Remeslo esines märtsi keskel suurt tähelepanu äratanud avaldusega, et Putin peab kohe ametist lahkuma, sõda Ukrainas jätkub vaid tema isiklike komplekside pärast ning ta teeb pöördumatut kahju Venemaa majandusele ja kodanike heaolule.


Pannes kokku Putini reitingu, Remeslo ja Bonja, leiab Oreškin, et kõik see pole juhuslik, vaid on kooskõlastatud stilistika. Ta ei täpsusta, kes on selle taga, kuid pakub välja mehhanismi, miks see nii toimib. Asi on selles, et vajadust muutuste ja uute nägude järele tajutakse võimu erinevatel tasanditel, isegi FSBs. Aga näiteks Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina ei saa minna Putini juurde ja öelda, et nii enam edasi minna ei saa, hakkame kurssi muutma. See sõnum tuleb tööle panna teisiti ja Bonja on selleks sobiv instrument.


Sealjuures ei maksa Oreškini arvates loota mingit kiiret muutust või avalikku võitlust erinevate võimurühmituste vahel. Ammugi ei maksa loota, et Venemaa muutub demokraatlikumaks. Küll aga on vaja, et võim teeks senisest ratsionaalsemaid otsuseid ning oleks valmis mõistlikult läbi rääkima Euroopa, USA ja isegi Ukrainaga. Ja selleks valmistab Bonja sõnum ühiskonda ette.


Peamine argument selle kasuks, et Bonja täitis kellegi tellimust, oli Oreškini meelest tema sõnumi hästi kalkuleeritud ülesehitus. Ta ei puudutanud sõda kui kõigi hädade juurpõhjust, aga pani ometi inimesed sellele mõtlema, ta kinnitas ka korduvalt oma truudust valitsusele.

Oreškin juhib tähelepanu, et Putin on neljal korral oma võimu ja populaarsust tugevdanud sõjaga: teine Tšetšeenia sõda, sõda Gruusia vastu, rünnak Ukrainale 2014. aastal ja uus rünnak Ukrainale 2022. aastal. Kahtlemata on Kremlis kaalumisel variant rünnata Balti riike, arvab Oreškin, kuid selle puhul on väga suur võimalus, et see lõpeb Venemaa jaoks fiaskoga ja seda ka tajutakse.

Kui enamik vaatlejaid leiab, et Viktoria Bonja ja kogu see olukord, kuhu Venemaa on end praegu sõjaliselt, majanduslikult ja poliitiliselt asetanud, ohustab Putini positsioone, siis teistsuguse ja iseenesest huvitava seletuse pakub välja Ukraina ajakirjanik Vitali Portnikov.

Intervjuus Vadim Radionovile (I Grjanul Grem) ütleb Portnikov, et Putini võim püsib tääkidel, mitte ühiskondlikul arvamusel. Populaarsel diktaatoril on kindlasti lihtsam võimu hoida, aga see on ka kõik. Putin läheb siis, kui täägid teda enam ei toeta, mitte langeva reitingu pärast.

Bonja on aga lavale toodud selleks, et ta täidaks seda rolli, mida enne teda täitis Ksenia Sobtšak. Selline kontrollitult ja näiliselt võimuvastane glamuurinaine pakub suurt huvi, aga ei kujuta endast võimule ohtu. Ta aitab auru välja lasta, kuid enamik venelasi ei hakka end iialgi sellise glamuurinaisega samastama, nad lihtsalt ei ela samas maailmas. Kuna Sobtšak on juba oma aja ära elanud, siis vajatakse uut ohutut ikooni. Tegelikult see hoopis marginaliseerib protestimeelsuse.

Portnikov toob oma arusaama kinnituseks ka teise näite. Kunagi tegutses poliitiliste konkurentide naeruvääristamise eesmärgil Venemaa poliitikas selline kärehäälne tola nagu Vladimir Žirinovski. Ka see roll on uutele oludele kohandatud ja omal moel kehastab seda endine president Dmitri Medvedev.

Samal ajal näeb ka Portnikov, et Venemaal on tekkinud suured probleemid ja lõputult ei saa tääkide abil ühiskonda kontrolli all hoida.