ERR: HALDUSKOHUS OTSUSTAS, ET POLITSEIHOONEID VÕIB TÄNAVALT PILDISTADA
"/.../ Samuti ei nõustunud kohus PPA väitega, et Saarel pole üldse selle kaebuse esitamiseks kaebeõigust. Kohus märkis, et vastasel juhul esineks reaalne oht, et vastustaja ehk PPA, kes oli ekslikul seisukohal, et keeld on seaduspärane, võib omavoliliselt, ilma seadusliku aluseta asuda piirama kaebaja õigust vabale eneseteostusele. "Kaitse riigivõimu omavolilise tegevuse eest annab igaühele Eesti põhiseaduse paragrahv 13 lõige 2," märkis kohus. /.../"
Tallinna halduskohus tuvastas, et Eesti õiguses ei eksisteeri keeldu politsei hooneid tänavalt pildistada, kuigi politsei leidis, et selleks on alus olemas.
Tallinna halduskohus rahuldas kolmapäeval avaldatud otsusega eraisiku Janno Saare kaebuse ja tuvastas, et kaebajal on õigus foto-, heli-ja videosalvestada politsei-ja piirivalveameti (PPA) hooneid ja territooriumi avalikult kasutatavast ruumist, mis ei ole PPA valduses, ja foto-, heli-ja videosalvestada PPA hoonete ja territooriumite läheduses.
Kui PPA oli varem väitnud, et taolise keelu kehtestamisel saab lähtuda mitmest seadusest, siis kohus tuvastas, et nii see pole ning et taolise keelu kehtestamiseks puudub seadustest tulenev alus.
Samuti ei nõustunud kohus PPA väitega, et Saarel pole üldse selle kaebuse esitamiseks kaebeõigust. Kohus märkis, et vastasel juhul esineks reaalne oht, et vastustaja ehk PPA, kes oli ekslikul seisukohal, et keeld on seaduspärane, võib omavoliliselt, ilma seadusliku aluseta asuda piirama kaebaja õigust vabale eneseteostusele. "Kaitse riigivõimu omavolilise tegevuse eest annab igaühele Eesti põhiseaduse paragrahv 13 lõige 2," märkis kohus.
Kaebaja esitas ka nõude, et tal lubataks foto-, heli- ja videosalvestada PPA hoonetes ja territooriumil, kuhu on avalikkusel piiramata ligipääs, kuid selle kaebuse kohus tagastas ning vastav määrus on jõustunud.
Ka PPA tunnistas, et sellist keeldu seadustest tegelikult ei tulene
ERR kirjutas mullu märtsis, et Tallinna halduskohtusse on jõudnud vaidlus, kus eraisik leiab, et tal on õigus avalikus ruumis pildistada või filmida PPA hooneid. Politsei hinnangul on neil õigus seda keelata juba seetõttu, et julgeolekuolukord on muutunud.
PPA vastas mullu halduskohtu päringule, et PPA hooned on riigikaitseobjektid ning et valvatavatel objektidel meetmete kehtestamisel lähtutakse riigikaitseseadusest ja valitsuse kahest määrusest ning politsei- ja piirivalve seadusest. Lisaks arvestatakse avaliku teabe seadusega.
Kohtuotsusest aga selgub, et kohtuistungil leidis vastustaja ehk PPA esindaja, et "sellist üldist keeldu avalikust ruumist heli-või videosalvestada siiski kehtivast õiguslikust regulatsioonist ei tulene, kuid PPA-l on õigus isikut küsitleda ja välja selgitada, mida ja miks konkreetne isik teeb". Kuivõrd PPA seda istungil tunnistas, langes ära ka vaidlus, kas selline keeld tuleneb seadusest või mitte.
PPA-d esindanud jurist Irina Punko märkis mullu vastuses halduskohtule, et keeld pildistada või salvestada PPA hooneid avalikust ruumist ei ole kogu aeg kehtinud, kuid julgeolekuolukord Eestis ja maailmas on viimastel aastatel oluliselt muutunud ning traditsioonilised ja niinimetatud rahuaja meetodid erinevate ohtude ennetamiseks või tõkestamiseks ei ole enam nii tõhusad.
Punko lisas, et sellised meetmed võivad esmapilgul tunduda avalikkusele ebaproportsionaalsed, kuid on siiski mõeldud objekti kahjustamise ärahoidmiseks ning turvalisuse ja isikute õiguste tagamiseks.
PPA füüsilise turbe teenuse juhtivametnik Jaak Luksepp ütles mullu ERR-ile, et politsei valvab pidevalt kõiki oma hooneid ja kui märgatakse ümberringi kahtlast tegevust, siis reageeritakse operatiivselt. Et inimesed hooneid ei pildistaks ega filmiks, ollakse valvatavatele hoonetele paigaldanud ka vastavad sildid.
Luksepp lisas, et kui inimene siiski soovib PPA valvatavaid hooneid pildistada, on politseil korrakaitseseadusest tulenevalt õigus ohu ennetamiseks inimeselt küsida, mis eesmärgil ta hooneid filmib või pildistab.
Halduskohtu otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.
#ERR #PPA #IrinaPunko #JaakLuksepp #ÉvelinEngelLepp #MartinTee #AlmerPikkmets #KamarikuTalu#PNS #ErioperatsioonWegebau #TeedeniAed #EndelLeppFashionHouse #GentlemenFromEstonia #Meestemoemuuseum #MeMoMu #MEEZ042026
https://www.err.ee/1610003197/halduskohus-otsustas-et-politseihooneid-voib-tanavalt-pildistada
Halduskohus otsustas, et politseihooneid võib tänavalt pildistada
Tallinna halduskohus tuvastas, et Eesti õiguses ei eksisteeri keeldu politsei hooneid tänavalt pildistada, kuigi politsei leidis, et selleks on alus olemas.
Tallinna halduskohus rahuldas kolmapäeval avaldatud otsusega eraisiku Janno Saare kaebuse ja tuvastas, et kaebajal on õigus foto-, heli-ja videosalvestada politsei-ja piirivalveameti (PPA) hooneid ja territooriumi avalikult kasutatavast ruumist, mis ei ole PPA valduses, ja foto-, heli-ja videosalvestada PPA hoonete ja territooriumite läheduses.
Kui PPA oli varem väitnud, et taolise keelu kehtestamisel saab lähtuda mitmest seadusest, siis kohus tuvastas, et nii see pole ning et taolise keelu kehtestamiseks puudub seadustest tulenev alus.
Samuti ei nõustunud kohus PPA väitega, et Saarel pole üldse selle kaebuse esitamiseks kaebeõigust. Kohus märkis, et vastasel juhul esineks reaalne oht, et vastustaja ehk PPA, kes oli ekslikul seisukohal, et keeld on seaduspärane, võib omavoliliselt, ilma seadusliku aluseta asuda piirama kaebaja õigust vabale eneseteostusele. "Kaitse riigivõimu omavolilise tegevuse eest annab igaühele Eesti põhiseaduse paragrahv 13 lõige 2," märkis kohus.
Kaebaja esitas ka nõude, et tal lubataks foto-, heli- ja videosalvestada PPA hoonetes ja territooriumil, kuhu on avalikkusel piiramata ligipääs, kuid selle kaebuse kohus tagastas ning vastav määrus on jõustunud.
Ka PPA tunnistas, et sellist keeldu seadustest tegelikult ei tulene
ERR kirjutas mullu märtsis, et Tallinna halduskohtusse on jõudnud vaidlus, kus eraisik leiab, et tal on õigus avalikus ruumis pildistada või filmida PPA hooneid. Politsei hinnangul on neil õigus seda keelata juba seetõttu, et julgeolekuolukord on muutunud.
PPA vastas mullu halduskohtu päringule, et PPA hooned on riigikaitseobjektid ning et valvatavatel objektidel meetmete kehtestamisel lähtutakse riigikaitseseadusest ja valitsuse kahest määrusest ning politsei- ja piirivalve seadusest. Lisaks arvestatakse avaliku teabe seadusega.
Kohtuotsusest aga selgub, et kohtuistungil leidis vastustaja ehk PPA esindaja, et "sellist üldist keeldu avalikust ruumist heli-või videosalvestada siiski kehtivast õiguslikust regulatsioonist ei tulene, kuid PPA-l on õigus isikut küsitleda ja välja selgitada, mida ja miks konkreetne isik teeb". Kuivõrd PPA seda istungil tunnistas, langes ära ka vaidlus, kas selline keeld tuleneb seadusest või mitte.
PPA-d esindanud jurist Irina Punko märkis mullu vastuses halduskohtule, et keeld pildistada või salvestada PPA hooneid avalikust ruumist ei ole kogu aeg kehtinud, kuid julgeolekuolukord Eestis ja maailmas on viimastel aastatel oluliselt muutunud ning traditsioonilised ja niinimetatud rahuaja meetodid erinevate ohtude ennetamiseks või tõkestamiseks ei ole enam nii tõhusad.
Punko lisas, et sellised meetmed võivad esmapilgul tunduda avalikkusele ebaproportsionaalsed, kuid on siiski mõeldud objekti kahjustamise ärahoidmiseks ning turvalisuse ja isikute õiguste tagamiseks.
PPA füüsilise turbe teenuse juhtivametnik Jaak Luksepp ütles mullu ERR-ile, et politsei valvab pidevalt kõiki oma hooneid ja kui märgatakse ümberringi kahtlast tegevust, siis reageeritakse operatiivselt. Et inimesed hooneid ei pildistaks ega filmiks, ollakse valvatavatele hoonetele paigaldanud ka vastavad sildid.
Luksepp lisas, et kui inimene siiski soovib PPA valvatavaid hooneid pildistada, on politseil korrakaitseseadusest tulenevalt õigus ohu ennetamiseks inimeselt küsida, mis eesmärgil ta hooneid filmib või pildistab.
Halduskohtu otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.
Toimetaja: Marko Tooming
Kommentaarid
Postita kommentaar