ANTTI TOOMING: LOODUSKAITSE ALGAB MAAOMANIKUGA RÄÄKIMISEST   

Kliimaministeerium lubab, et kaitstava loodusobjekti moodustamise või laiendamisega eramaale ilma maaomanikuga kokkulepet otsimata ei minda.  

#AnttiTooming #Kliimaministeerium #Keskkonnaamet #CarlAkeley #EndelLepp #KumariImedemaa #GentlemensFloralCabinet #EndelLeppFashionHouse  #OperationDildoBlitz #TacticalFrivolity #MartinTeeSuviKirblas #GentlemenFromEstonia #Meestemoemuuseum #MeMoMu #MEEZ042026

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120569164/looduskaitse-algab-maaomanikuga-raakimisest 

Mets

16.04.2026, 17:25

Looduskaitse algab maaomanikuga rääkimisest 

 (1)

Millal ja millistel tingimustel võib riik seada looduskaitselisi piiranguid eramaale?

Antti Tooming

Kliimaministeeriumi asekantsler 

Eesti looduskaitse on jõudnud küpsusikka. 

Meil on üle tuhande kaitstava loodusobjekti, mis katavad ligi kolmandiku maismaast. See on märkimisväärne saavutus väikeriigi kohta. Loodust on kaitstud seal, kus on väärtused sõltumata maaomandist ning Eestis on tehtud sisulist looduskaitset. Ent kaitsealade võrgustiku arendamisega kaasneb küsimus, mis eeldab uut kvaliteeti riigi ja maaomanike koostöös: millal ja millistel tingimustel võib riik seada looduskaitselisi piiranguid eramaale?

Kliimaministeerium on koos Keskkonnaametiga pannud paika põhimõtted, mis vastavad sellele küsimusele. Üldreegel on lihtne: kaitstava loodusobjekti moodustamise või laiendamisega eramaale ilma maaomanikuga kokkulepet otsimata ei minda. Eesmärk on leida lahendus koostöös, mitte ühepoolselt. Kaitsealade kavandamisel eelistatakse riigimaid ning kaitse alla võetava ala ulatus peab piirduma minimaalse mahuga, mis on vajalik kaitse-eesmärgi saavutamiseks. 

Vahel tuleb riigil koos maaomanikuga haruldaste väärtuste kaitseks leida lahendus ka siis, kui kokkulepet ei ole võimalik saavutada. Kõige selgem näide on esimese kaitsekategooria liigid, mille kõik teadaolevad elupaigad ja kasvukohad peavad olema seaduse järgi kaitstud. Sellised on näiteks merikotkas, must-toonekurg, kassikakk ja lendorav.

Teise kaitsekategooria liikide puhul on lähenemine paindlikum, kuid lisaks seaduse punktide täitmisele tuleb arvestada konkreetse liigi seisundiga. Seadus nõuab nende elupaikadele vähemalt viiekümneprotsendilist kaitsemäära ning kui seni on kaitset korraldatud sõltumata maaomandist, siis edaspidi kaalutakse laienemist eramaadele üksnes maaomaniku nõusolekul. Teise kaitsekategooriasse kuuluvad näiteks metsis ja kanakull.

Uus põhimõte on selge: enne eramaale laienemise ettepaneku vormistamist peab maaomanikuga olema läbi viidud sisuline kontakt.

Kui maaomanik soovib ise oma kinnistu kaitse alla võtmist, maa piirneb olemasoleva kaitsealaga ning seal leidub kõrge väärtusega liike või elupaiku, siis on selline omaniku algatus vaid tervitatav.

Maaomanikuga räägime enne, mitte pärast

Oluline muutus puudutab menetlust. Meie selge ootus on, et Keskkonnaamet võtab maaomanikega ühendust võimalikult varajases etapis – juba siis kui selgub kaitse alla võtmise vajadus ja tehakse põhjendatud ettepanek kaitse alla võtmiseks. Minister teeb otsuse kaitse alla võtmise protsessi alustamise kohta siis, kui maaomanike arvamus on teada. Nii ei tule võimalikud otsused ja piirangud maaomaniku jaoks ootamatult. Looduskaitseseaduse järgi teavitatakse maaomanikku avalikustamise etapis tähitud kirjaga, kuid see on tegelikult juba üsna hilise etapi samm. On juhtumeid, kus maaomanik teadvustab endale riigi plaane alles näiteks metsateatise esitamisel. Selline olukord tekitab loomulikult pahameelt ja usaldamatust riigi suhtes. 

Uus põhimõte on selge: enne eramaale laienemise ettepaneku vormistamist peab maaomanikuga olema läbi viidud sisuline kontakt – olgu see kohtumine, telefonikõne või kirjalik seisukohavahetus. Maaomaniku nõusolek loetakse olemasolevaks ainult kirjaliku kinnituse korral. Me ei taha olukorda, kus inimene saab oma maal kehtivate piirangute kohta teada alles avalikustamise käigus.

Eesmärk on, et maaomanik saaks riigi kavatsustest teada võimalikult varakult ning üldjuhul enne, kui protsess jõuab formaalsesse menetlusetappi.

Maaomanik ei jää üksi

Looduskaitseliste piirangutega kaasneb maaomanikele ka reaalne kompensatsioon. Sihtkaitsevööndis – seal, kus majandustegevus on reeglina täielikult keelatud – saab erametsaomanik Natura metsatoetust 160 eurot hektari kohta aastas. Piiranguvööndis, kus kehtivad osalised majandamispiirangud, on toetuse määr kuni 60 eurot hektari kohta aastas. Lisaks sellele kohaldatakse sihtkaitsevööndis täielikku maamaksuvabastust ning piiranguvööndis viiekümneprotsendilist maamaksusoodustust. Meie selge eesmärk on liikuda hüvitiste suunas, mis katavad võimalikult suures ulatuses maaomanikule tekkiva saamata jäänud tulu.

Kui maaomanik leiab, et piirangud teevad tema maa majandamise sisuliselt võimatuks ja ta soovib kinnistu riigile müüa, on see samuti võimalik. Riik omandab piirangutega kinnistuid, kui need vastavad kehtestatud kriteeriumidele. Järjekorrad võivad ulatuda mitme aastani, kuid süsteemi on viimastel aastatel oluliselt kiirendatud ning eesmärk on seda jätkuvalt lühendada. Olukord on oluliselt parem võrreldes aastate taguse seisuga, kus järjekord oli kohati kuni 10 aastat. Oluline on veel rõhutada, et omandamisel hinnatakse maa ja metsa väärtus arvestades turu hindu konkreetsel ajahetkel.

Riik omandab piirangutega kinnistuid, kui need vastavad kehtestatud kriteeriumidele.

Samuti liigume selles suunas, et võtta Eestis kasutusele vabatahtlik ehk lepinguline looduskaitse ja parandada hüvitusmehhanisme, et maaomanik tunneks ennast rohkem partnerina. Olulise uue suunana soovime pakkuda maaomanikele võimalust müüa metsa kasutusõigus riigile, mis annab maaomanikule võimaluse säilitada enda kinnistu, aga saada kasu metsa kasutusõiguse müügist. See võimalus on lisatud looduskaitseseaduse eelnõusse.

Tasakaal kui põhimõte

Metsandus ja looduskaitse on pidev balansseerimine eri huvide vahel. Sama kehtib eraomandi ja looduskaitse vahel. Meie lähenemine on, et riik täidab oma seadusest tulenevaid kohustusi elurikkuse kaitsmisel, ent teeb seda nii, et maaomaniku õigused on kaitstud, menetlus on läbipaistev ja kompensatsioon õiglane.

Eramaadele piiranguid kehtestama ei minda kergekäeliselt. Aga kui vältimatu vajadus tekib – olgu see I kaitsekategooria liigi elupaiga kaitsmine või kaitseala terviklikkuse tagamine –, siis peab riigil olema võimalus ja julgus tegutseda. Meie eesmärk on teha looduskaitset koos maaomanikuga sel viisil, et see oleks arusaadav, õiglane ja toimiv. Ainult nii on võimalik hoida Eesti loodust viisil, mis kestab ka ühiskondlikult ja nii on ka õiglane.