POSTIMEES: PÄRAST TUNDI LAHKUS ÕPETAJA TÖÖLT JA ÕPILASEST SAI KRIMINAALASJAS KANNATANU
Sillamäe koolis kasutas õpetaja lapse vastu füüsilist vägivalda, mille tõttu pedagoog vallandati.
#SillamäeVanalinnaKool #KyrblaMeesteKunstikool #GentlemenFromEstonia #TiitSalvan #AivarVendel #AVKaevetööd #PöialRaineriLooduskool #Meestemoemuuseum #VisitKyrbla #TeedeniAed #ExcavanzaKomatsu #EndelLeppFashionHouse #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #PTKNews #KiwiLoco #TheMadBunniesOfLääneranna #RätsepJaKumari #TheKirblaMethod #KumariImedemaa #ELFHTrends #MartinTeeSuviKirblas #TangoKyrblium #TheGardenOfMensFashionDelights #MEEZ062026
Kolmapäeval, 20. mail juhtus Sillamäe Vanalinna Koolis tõsine vahejuhtum. Kooli koridoris töötanud koristaja pidi appi tõttama – neljanda klassi õpilased jooksid klassiruumist karjudes välja ja kutsusid täiskasvanuid.
«Koristaja pidi mu poega õpetaja käest lahti rebima! Kuidas selline asi üldse võimalik on?» rääkis üks juhtunus osalenud lapse ema toimetusele emotsionaalselt.
Toimetus rekonstrueeris juhtunu laste ütluste põhjal, mida nad hiljem vanematele rääkisid. Vanemad pöördusid politseisse ning väidetavalt kannatada saanud laps on juba üle kuulatud.
Praegu puudub juhtunule selge selgitus. Politsei uurib juhtumit kriminaalmenetluse raames ning õpetaja võimalik süü ei ole lõplikult tuvastatud.
Kuna me ei saa avaldada laste andmeid, on loos kasutatud muudetud nimesid, kuid tegelikud nimed on toimetusele teada.
«Mul oli raske hingata»
Õpetaja agressiivne käitumine ilmnes neljanda klassi tunnis. Kõnealune õpetaja viibis klassis asendusõpetajana. Õpilane «Dima» rääkis, et tegeles ülesandega, mille oli talle andnud klassi põhikooliõpetaja.
«Pidin tahvlil olnud pildi järgi puid ümber joonistama. Tõusin püsti, et paremini näha,» rääkis poiss. Tema sõnul keelas õpetaja tal püsti tõusta ning sõitis oma tooliga tema ette, blokeerides tee.
Lapse sõnul oli õpetaja ärritunud ning karjus, et keegi kuhugi ei lähe. Poiss ehmus ja proovis pingist teiselt poolt välja pääseda, kuid õpetaja haaras tal kapuutsist kinni ja kiskus teda. Poiss kukkus põrandale ning õpetaja jätkas tema sõnul kapuutsist tirimist.
Lapse sõnul läks tal hingamine raskeks ja ta karjus. «Lapsed räägivad, et õpetaja karjus terve klassi peale, nimetas neid debiilikuteks, ahvideks ja loomaaiaks. Seejuures vene keeles, kuigi tavaliselt ta vene keelt peaaegu ei räägi,» ütles «Dima» ema «Alina».
Lapsed ehmusid ning ühe poisi klassikaaslane jooksis klassist välja täiskasvanuid kutsuma. Koridoris viibinud koristaja kuulis karjeid ja tuli appi. Laste sõnul aitas just tema poisi õpetaja käest lahti.
«Hiljem saatis seesama koristaja mu poja nägu pesema, sest ta oli täiesti nutune,» rääkis ema. «Siis kutsuti see õpetaja ilmselt direktori juurde ja samal päeval kadus ta koolist.»
Sageli salvestavad õpilased selliseid olukordi telefoniga. «Alina» sõnul on ka seekord juhtunust video olemas, kuid salvestuse teinud lapse ema ei soovi, et tema lapse filmitud materjal avalikuks tuleks. Seetõttu ei ole toimetus salvestust näinud.
«Ta sõimas mu last!»
Tunnis toimunust rääkis ka «Dima» klassikaaslase ema «Irina». Tema sõnul said lapsevanemad viiendas tunnis toimunud vahejuhtumist teada alles õhtul laste käest.
«Koolist ei helistanud meile keegi,» ütles Irina. «Mu poeg rääkis, et õpetaja tõukas teda, solvas teda ning seejärel läks «Dima» kallale ja hakkas teda kägistama. Kirjutasin kohe klassijuhatajale ning hakkasin otsima «Dima» ema kontakti.»
Naise sõnul selgus emade omavahelises vestluses, et mõlemad said juhtunust teada oma laste kaudu. Lapsevanemate väitel oli tegemist õpetaja Kersti Kiudorfiga, kes olevat nende sõnul ka varem laste suhtes füüsilist jõudu kasutanud. Kool ise õpetaja nime ei avaldanud, kuid kinnitas, et pärast juhtumit lõpetati temaga töösuhe.
Õpetaja nimi kadus ööpäeva jooksul kooli veebilehe õpetajate nimekirjast. Toimetusel ei õnnestunud Kersti Kiudorfiga ühendust saada – sotsiaalmeedias ta küsimustele ei vastanud ning kooli e-posti aadress enam ei tööta.
Varem töötas õpetaja Elva Gümnaasiumis, kuid ka sealt ei õnnestunud saada hinnangut endise töötaja kohta ega tema kontaktandmeid.
Sillamäe Vanalinna Kooli direktor Tiit Salvan vastas toimetuse päringule napisõnaliselt: «Tegemist on üksikjuhtumiga, mis ei vasta kooli väärtustele ega sisekorrale.»
Direktori sõnul reageeris kool juhtunule viivitamata ning kogus vajalikud selgitused. «Lapsevanemaid teavitati ning juhtumiga seotud töötajaga lõpetati töösuhe. Kool peab õpilaste turvalisust esmatähtsaks ning teeb kõik vajaliku, et midagi sellist enam ei korduks.»
Direktori teade ilmus järgmisel hommikul – pärast seda, kui lapsevanemad olid püüdnud temaga hommikusel vastuvõtuajal kohtuda, kuid teda koolist ei leidnud.
Lapsevanemate hinnangul ei vasta direktori väide tõele. «Vanemaid ei teavitatud üldse – me saime kõigest teada lastelt!» vaidleb kannatanud õpilase ema «Alina» vastu. «Me ise hakkasime hiljem helistama ja kirjutama. Meile jäi mulje, et juhtunut sooviti lihtsalt vaikselt ära lahendada ilma lapsevanemaid kaasamata.»
«Alina» sõnul pahandas teda lisaks juhtunule ka see, et kool juhtunust ise ei teatanud. Kui kool leiab, et laps käitub halvasti, kutsutakse vanemad tema sõnul kohe vestlusele. «Aga kui tunnis kasutatakse lapse vastu füüsilist jõudu, saan ma sellest teada oma pojalt,» ütles ta.
Sama kinnitab ka Irina. «Leppisime kokku, et läheme järgmisel hommikul kooli. 21. mail jõudsime sinna kell 7.30, kuid meile öeldi, et direktor ei viibi järgmised kaks päeva koolis. Palusime talle edasi öelda, et tuleme esmaspäeva hommikul tagasi.»
Irina sõnul ilmus direktori teade Stuudiumisse 21. mail kell 10.09 – ehk pärast lapsevanemate esimest visiiti kooli.
Mõni päev hiljem kohtus rühm lapsevanemaid kooli direktoriga. Lisaks «Alinale» ja «Irinale» osalesid kohtumisel sama klassi õpilaste vanemad ning linnavolikogu liige Vladimir Võssotski.
Direktor: konflikt on lahendatud
Vladimir Võssotski tunnistas, et varem ei ole teda kooli sisse lubatud, kuid seekord palusid lapsevanemad tal kohtumisel osaleda.
Vanemad soovisid saada selgitusi: mida kool täpselt välja selgitas, miks peresid kohe ei teavitatud ning mida tehakse selleks, et sarnased juhtumid enam ei korduks. Samuti huvitas neid, millisel õiguslikul alusel õpetajaga töösuhe lõpetati.
Kas kohtumisel jäi mulje, et õpilased ei mõelnud juhtunut välja? «Jah, kindlasti,» vastas Võssotski. «Selline mulje mulle jäi. Kohtumisel oli mitu lapsevanemat ja neil kõigil oli oma lugu rääkida ning etteheiteid oli palju.»
Tema sõnul sai kohtumisel selgeks ka see, et tegemist ei olnud koolis esimese taolise juhtumiga ning seni ei olnud kool piisavalt samme astunud, et sarnaseid olukordi ennetada. Just seetõttu otsustasid lapsevanemad pöörduda politseisse.
«Lisaks mulle ja «Dima» emale oli seal veel mitu ema, kes ei olnud rahul koolis toimuvaga ega olnud valmis enam silma kinni pigistama selle ees, kuidas õpetajad administratsiooni vaikival nõusolekul meie lapsi alandavad ja solvavad,» rääkis Irina.
Tema sõnul ei saanud emad kohtumisel direktorilt selgeid vastuseid. «Direktor rääkis üldsõnaliselt. Ta ütles, et selline käitumine on lubamatu ja seepärast õpetajaga töösuhe lõpetatigi,» ütles Irina.
Direktor selgitas, et õpetajale pakuti kahte võimalust ning ta otsustas lahkuda poolte kokkuleppel. Direktor vabandas lapsevanemate ees, mida viimased hindasid, kuid nende hinnangul peaks vabandama siiski õpetaja, kes nii käitus.
Direktor Tiit Salvan lubas, et juhtunut arutatakse õpetajate kollektiivis. «Minu hinnangul sellest ei piisa,» leidis Vladimir Võssotski. «Pakkusin välja, et kool vaataks üle oma värbamispõhimõtted ning kontrolliks õpetajate tausta põhjalikumalt.»
Kuna kool kuulub linna haldusalasse, ootavad lapsevanemad vastuseid ka linna haridusosakonnalt: kas süsteemsetele probleemidele kavatsetakse reageerida ning miks pole seda seni tehtud.
«Praegu jääb mulle mulje, et kogu vastutus lükatakse kooli õlgadele,» märkis Võssotski.
Lapsevanemate jaoks oli oluline ka õpetaja lahkumise õiguslik alus: kui inimene lahkub koolist ilma ametliku rikkumise fikseerimiseta, võib tal jääda võimalus töötada lastega mujal. Just see küsimus ajendas lõpuks «Alinat» ja «Irinat» politseisse avaldust esitama.
Pärast esimest kommentaari teatas Postimees direktorile, et loo ettevalmistamise käigus võivad tekkida täpsustavad küsimused. Vastuseks kirjutas Salvan: «Kool on oma info edastanud, seega palume piirduda juba saadud vastusega.»
Küsimused selle kohta, kes ja millal lapsevanemaid juhtunust teavitas, milliseid selgitusi koguti, kas koostati sisemine juhtumiakt ning kuidas hinnati lapse edasist turvalisust koolis, jäid vastuseta.
«Dima» ema sõnul ei olnud tegemist esimese füüsilise mõjutamise juhtumiga. Tema väitel leidis varem aset teinegi olukord, kuid see lahendati koolisiseselt.
«Me rääkisime selle juhtumi omavahel läbi. Ütlesin siis, et kui midagi sellist kordub, teen avalduse. Nüüd kahetsen väga, et tookord seda ei teinud. Aga see oli täiesti teine õpetaja, mitte see, kes nüüd töölt lahkus,» ütles ta.
Siinkohal ei saa märkimata jätta, et õpetaja rünnak lapse vastu leidis aset 20. mail – samal päeval, kui Postimees intervjueeris Sillamäel sama kooli teiste õpilaste vanemaid. Toona palusid lapsevanemad, et kooli juhtkond ei diskrimineeriks erivajadustega õpilasi.
Tollal ei andnud ei kool ega linn toimunu kohta kommentaare ning toimetuse päring jäi vastuseta. Kuna tegemist on juba kolmanda looga kahe kuu jooksul, mis puudutab Sillamäe Vanalinna Kooli probleeme, otsustas direktor Tiit Salvan seekord avalikkusele siiski vastata.
Haridus- ja Teadusministeeriumist selgitati Postimehele, et kui juhtumit uurib politsei, ei saa ministeerium samade asjaolude pinnalt paralleelselt oma järelevalvemenetlust läbi viia.
Samas rõhutab ministeerium, et igal õpilasel on õigus turvalisele õpikeskkonnale ning kool on seadusest tulenevalt kohustatud selle tagama. Kui koolis toimunud sündmuse tagajärjel vajavad lapsed abi, tuleb seda pakkuda nii koolil kui ka omavalitsusel.
Kui lapsevanemad leiavad, et kool oleks pidanud juhtunule teisiti reageerima, soovitab ministeerium esmalt küsida koolilt selgitusi. Kui kooli vastused ei rahulda, tuleks pöörduda kooli pidaja ehk kohaliku omavalitsuse poole. Kui ka sealt ei saada piisavat vastust, võib pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.
Pöördumises tuleks kirjeldada, milline pöördumine saadeti koolile ja kooli pidajale, milline oli tulemus ning milles nähakse enda või lapse õiguste võimalikku rikkumist.
«Koolide ja koolipidajate juhtimispraktikad ning suhtlusstiil võivad olla erinevad. Need võivad osapooltele meeldida või mitte, tunduda piisavalt toetavad või mitte. Sellistes küsimustes ei saa Haridus- ja Teadusministeerium sekkuda. Kui aga küsimus puudutab laste seadusest tulenevaid õigusi ning kool ja omavalitsus ei ole andnud rahuldavat vastust, saab pöörduda ka ministeeriumi poole,» selgitas ministeerium.
Praegu ei ole lapsevanemad ministeeriumisse pöördunud, kuna otsustasid esitada avalduse politseile. Kui uurimise tulemusel alustatakse menetlust ning inimene tunnistatakse süüdi, võib see lisaks karistusele kaasa tuua piirangud lastega töötamisel.
Linnavalitsus ei ole seni vastanud ei lapsevanemate ega toimetuse küsimustele, kuigi just lapsevanemate sõnul sai juhtum avalikuks seetõttu, et nad olid väsinud linnavõimude ükskõiksusest selle kooliga seotud probleemide suhtes.
Toimetus saatis linnavalitsuse haridusosakonna juhatajale Anneli Rantsile päringu kaks nädalat tagasi, kuid vastust ei ole siiani saabunud. Selline praktika ei ole uus – viimase kahe kuu jooksul on see juba kolmas Sillamäe Vanalinna Koolis laste õiguste võimalikke rikkumisi käsitlev lugu, mille puhul pole Rants toimetuse küsimustele vastanud.
Sillamäe Vanalinna Koolis puhkes taas skandaal: tunni ajal kasutas õpetaja lapse suhtes füüsilist jõudu. Kool nimetab juhtunut üksikjuhtumiks ning õpetajaga lõpetati tööleping kohe. Lapsevanemad pöördusid politseisse ning laps on juba tunnistatud kriminaalmenetluses kannatanuks.
Kolmapäeval, 20. mail juhtus Sillamäe Vanalinna Koolis tõsine vahejuhtum. Kooli koridoris töötanud koristaja pidi appi tõttama – neljanda klassi õpilased jooksid klassiruumist karjudes välja ja kutsusid täiskasvanuid.
«Koristaja pidi mu poega õpetaja käest lahti rebima! Kuidas selline asi üldse võimalik on?» rääkis üks juhtunus osalenud lapse ema toimetusele emotsionaalselt.
«Koristaja pidi mu poega õpetaja käest lahti rebima! Kuidas selline asi üldse võimalik on?» rääkis üks juhtunus osalenud lapse ema toimetusele emotsionaalselt.
/.../
Haridus- ja Teadusministeeriumist selgitati Postimehele, et kui juhtumit uurib politsei, ei saa ministeerium samade asjaolude pinnalt paralleelselt oma järelevalvemenetlust läbi viia.
Samas rõhutab ministeerium, et igal õpilasel on õigus turvalisele õpikeskkonnale ning kool on seadusest tulenevalt kohustatud selle tagama. Kui koolis toimunud sündmuse tagajärjel vajavad lapsed abi, tuleb seda pakkuda nii koolil kui ka omavalitsusel.
Samas rõhutab ministeerium, et igal õpilasel on õigus turvalisele õpikeskkonnale ning kool on seadusest tulenevalt kohustatud selle tagama. Kui koolis toimunud sündmuse tagajärjel vajavad lapsed abi, tuleb seda pakkuda nii koolil kui ka omavalitsusel.
Kui lapsevanemad leiavad, et kool oleks pidanud juhtunule teisiti reageerima, soovitab ministeerium esmalt küsida koolilt selgitusi. Kui kooli vastused ei rahulda, tuleks pöörduda kooli pidaja ehk kohaliku omavalitsuse poole. Kui ka sealt ei saada piisavat vastust, võib pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.
Pöördumises tuleks kirjeldada, milline pöördumine saadeti koolile ja kooli pidajale, milline oli tulemus ning milles nähakse enda või lapse õiguste võimalikku rikkumist.
«Koolide ja koolipidajate juhtimispraktikad ning suhtlusstiil võivad olla erinevad. Need võivad osapooltele meeldida või mitte, tunduda piisavalt toetavad või mitte. Sellistes küsimustes ei saa Haridus- ja Teadusministeerium sekkuda. Kui aga küsimus puudutab laste seadusest tulenevaid õigusi ning kool ja omavalitsus ei ole andnud rahuldavat vastust, saab pöörduda ka ministeeriumi poole,» selgitas ministeerium.
Praegu ei ole lapsevanemad ministeeriumisse pöördunud, kuna otsustasid esitada avalduse politseile. Kui uurimise tulemusel alustatakse menetlust ning inimene tunnistatakse süüdi, võib see lisaks karistusele kaasa tuua piirangud lastega töötamisel.
Linnavalitsus ei ole seni vastanud ei lapsevanemate ega toimetuse küsimustele, kuigi just lapsevanemate sõnul sai juhtum avalikuks seetõttu, et nad olid väsinud linnavõimude ükskõiksusest selle kooliga seotud probleemide suhtes.
«Koolide ja koolipidajate juhtimispraktikad ning suhtlusstiil võivad olla erinevad. Need võivad osapooltele meeldida või mitte, tunduda piisavalt toetavad või mitte. Sellistes küsimustes ei saa Haridus- ja Teadusministeerium sekkuda. Kui aga küsimus puudutab laste seadusest tulenevaid õigusi ning kool ja omavalitsus ei ole andnud rahuldavat vastust, saab pöörduda ka ministeeriumi poole,» selgitas ministeerium.
Praegu ei ole lapsevanemad ministeeriumisse pöördunud, kuna otsustasid esitada avalduse politseile. Kui uurimise tulemusel alustatakse menetlust ning inimene tunnistatakse süüdi, võib see lisaks karistusele kaasa tuua piirangud lastega töötamisel.
Linnavalitsus ei ole seni vastanud ei lapsevanemate ega toimetuse küsimustele, kuigi just lapsevanemate sõnul sai juhtum avalikuks seetõttu, et nad olid väsinud linnavõimude ükskõiksusest selle kooliga seotud probleemide suhtes.
/.../
Postimees:
15. juuni 2026, 20:44
Sillamäe Vanalinna Koolis puhkes taas skandaal: tunni ajal kasutas õpetaja lapse suhtes füüsilist jõudu. Kool nimetab juhtunut üksikjuhtumiks ning õpetajaga lõpetati tööleping kohe. Lapsevanemad pöördusid politseisse ning laps on juba tunnistatud kriminaalmenetluses kannatanuks.
https://www.postimees.ee/8490901/parast-tundi-lahkus-opetaja-toolt-ja-opilasest-sai-kriminaalasjas-kannatanu
Pärast tundi lahkus õpetaja töölt ja õpilasest sai kriminaalasjas kannatanuAnastasiya Tido
portaali Rus.Postimees ajakirjanik
Tõlkija: Diana Harlamova
portaali Rus.Postimees ajakirjanik
Tõlkija: Diana Harlamova
15. juuni 2026, 20:44
«Koristaja pidi mu poega õpetaja käest lahti rebima! Kuidas selline asi üldse võimalik on?» rääkis üks juhtunus osalenud lapse ema toimetusele emotsionaalselt.
Toimetus rekonstrueeris juhtunu laste ütluste põhjal, mida nad hiljem vanematele rääkisid. Vanemad pöördusid politseisse ning väidetavalt kannatada saanud laps on juba üle kuulatud.
Praegu puudub juhtunule selge selgitus. Politsei uurib juhtumit kriminaalmenetluse raames ning õpetaja võimalik süü ei ole lõplikult tuvastatud.
Kuna me ei saa avaldada laste andmeid, on loos kasutatud muudetud nimesid, kuid tegelikud nimed on toimetusele teada.
«Mul oli raske hingata»
Õpetaja agressiivne käitumine ilmnes neljanda klassi tunnis. Kõnealune õpetaja viibis klassis asendusõpetajana. Õpilane «Dima» rääkis, et tegeles ülesandega, mille oli talle andnud klassi põhikooliõpetaja.
«Pidin tahvlil olnud pildi järgi puid ümber joonistama. Tõusin püsti, et paremini näha,» rääkis poiss. Tema sõnul keelas õpetaja tal püsti tõusta ning sõitis oma tooliga tema ette, blokeerides tee.
Lapse sõnul oli õpetaja ärritunud ning karjus, et keegi kuhugi ei lähe. Poiss ehmus ja proovis pingist teiselt poolt välja pääseda, kuid õpetaja haaras tal kapuutsist kinni ja kiskus teda. Poiss kukkus põrandale ning õpetaja jätkas tema sõnul kapuutsist tirimist.
Lapse sõnul läks tal hingamine raskeks ja ta karjus. «Lapsed räägivad, et õpetaja karjus terve klassi peale, nimetas neid debiilikuteks, ahvideks ja loomaaiaks. Seejuures vene keeles, kuigi tavaliselt ta vene keelt peaaegu ei räägi,» ütles «Dima» ema «Alina».
Lapsed ehmusid ning ühe poisi klassikaaslane jooksis klassist välja täiskasvanuid kutsuma. Koridoris viibinud koristaja kuulis karjeid ja tuli appi. Laste sõnul aitas just tema poisi õpetaja käest lahti.
«Hiljem saatis seesama koristaja mu poja nägu pesema, sest ta oli täiesti nutune,» rääkis ema. «Siis kutsuti see õpetaja ilmselt direktori juurde ja samal päeval kadus ta koolist.»
Sageli salvestavad õpilased selliseid olukordi telefoniga. «Alina» sõnul on ka seekord juhtunust video olemas, kuid salvestuse teinud lapse ema ei soovi, et tema lapse filmitud materjal avalikuks tuleks. Seetõttu ei ole toimetus salvestust näinud.
«Ta sõimas mu last!»
Tunnis toimunust rääkis ka «Dima» klassikaaslase ema «Irina». Tema sõnul said lapsevanemad viiendas tunnis toimunud vahejuhtumist teada alles õhtul laste käest.
«Koolist ei helistanud meile keegi,» ütles Irina. «Mu poeg rääkis, et õpetaja tõukas teda, solvas teda ning seejärel läks «Dima» kallale ja hakkas teda kägistama. Kirjutasin kohe klassijuhatajale ning hakkasin otsima «Dima» ema kontakti.»
Naise sõnul selgus emade omavahelises vestluses, et mõlemad said juhtunust teada oma laste kaudu. Lapsevanemate väitel oli tegemist õpetaja Kersti Kiudorfiga, kes olevat nende sõnul ka varem laste suhtes füüsilist jõudu kasutanud. Kool ise õpetaja nime ei avaldanud, kuid kinnitas, et pärast juhtumit lõpetati temaga töösuhe.
Õpetaja nimi kadus ööpäeva jooksul kooli veebilehe õpetajate nimekirjast. Toimetusel ei õnnestunud Kersti Kiudorfiga ühendust saada – sotsiaalmeedias ta küsimustele ei vastanud ning kooli e-posti aadress enam ei tööta.
Varem töötas õpetaja Elva Gümnaasiumis, kuid ka sealt ei õnnestunud saada hinnangut endise töötaja kohta ega tema kontaktandmeid.
Sillamäe Vanalinna Kooli direktor Tiit Salvan vastas toimetuse päringule napisõnaliselt: «Tegemist on üksikjuhtumiga, mis ei vasta kooli väärtustele ega sisekorrale.»
Direktori teade ilmus järgmisel hommikul – pärast seda, kui lapsevanemad olid püüdnud temaga hommikusel vastuvõtuajal kohtuda, kuid teda koolist ei leidnud.
Lapsevanemate hinnangul ei vasta direktori väide tõele. «Vanemaid ei teavitatud üldse – me saime kõigest teada lastelt!» vaidleb kannatanud õpilase ema «Alina» vastu. «Me ise hakkasime hiljem helistama ja kirjutama. Meile jäi mulje, et juhtunut sooviti lihtsalt vaikselt ära lahendada ilma lapsevanemaid kaasamata.»
«Alina» sõnul pahandas teda lisaks juhtunule ka see, et kool juhtunust ise ei teatanud. Kui kool leiab, et laps käitub halvasti, kutsutakse vanemad tema sõnul kohe vestlusele. «Aga kui tunnis kasutatakse lapse vastu füüsilist jõudu, saan ma sellest teada oma pojalt,» ütles ta.
Sama kinnitab ka Irina. «Leppisime kokku, et läheme järgmisel hommikul kooli. 21. mail jõudsime sinna kell 7.30, kuid meile öeldi, et direktor ei viibi järgmised kaks päeva koolis. Palusime talle edasi öelda, et tuleme esmaspäeva hommikul tagasi.»
Irina sõnul ilmus direktori teade Stuudiumisse 21. mail kell 10.09 – ehk pärast lapsevanemate esimest visiiti kooli.
Mõni päev hiljem kohtus rühm lapsevanemaid kooli direktoriga. Lisaks «Alinale» ja «Irinale» osalesid kohtumisel sama klassi õpilaste vanemad ning linnavolikogu liige Vladimir Võssotski.
Direktor: konflikt on lahendatud
Vladimir Võssotski tunnistas, et varem ei ole teda kooli sisse lubatud, kuid seekord palusid lapsevanemad tal kohtumisel osaleda.
Vanemad soovisid saada selgitusi: mida kool täpselt välja selgitas, miks peresid kohe ei teavitatud ning mida tehakse selleks, et sarnased juhtumid enam ei korduks. Samuti huvitas neid, millisel õiguslikul alusel õpetajaga töösuhe lõpetati.
Kas kohtumisel jäi mulje, et õpilased ei mõelnud juhtunut välja? «Jah, kindlasti,» vastas Võssotski. «Selline mulje mulle jäi. Kohtumisel oli mitu lapsevanemat ja neil kõigil oli oma lugu rääkida ning etteheiteid oli palju.»
«Lisaks mulle ja «Dima» emale oli seal veel mitu ema, kes ei olnud rahul koolis toimuvaga ega olnud valmis enam silma kinni pigistama selle ees, kuidas õpetajad administratsiooni vaikival nõusolekul meie lapsi alandavad ja solvavad,» rääkis Irina.
Direktor selgitas, et õpetajale pakuti kahte võimalust ning ta otsustas lahkuda poolte kokkuleppel. Direktor vabandas lapsevanemate ees, mida viimased hindasid, kuid nende hinnangul peaks vabandama siiski õpetaja, kes nii käitus.
Direktor Tiit Salvan lubas, et juhtunut arutatakse õpetajate kollektiivis. «Minu hinnangul sellest ei piisa,» leidis Vladimir Võssotski. «Pakkusin välja, et kool vaataks üle oma värbamispõhimõtted ning kontrolliks õpetajate tausta põhjalikumalt.»
Kuna kool kuulub linna haldusalasse, ootavad lapsevanemad vastuseid ka linna haridusosakonnalt: kas süsteemsetele probleemidele kavatsetakse reageerida ning miks pole seda seni tehtud.
«Praegu jääb mulle mulje, et kogu vastutus lükatakse kooli õlgadele,» märkis Võssotski.
Lapsevanemate jaoks oli oluline ka õpetaja lahkumise õiguslik alus: kui inimene lahkub koolist ilma ametliku rikkumise fikseerimiseta, võib tal jääda võimalus töötada lastega mujal. Just see küsimus ajendas lõpuks «Alinat» ja «Irinat» politseisse avaldust esitama.
Pärast esimest kommentaari teatas Postimees direktorile, et loo ettevalmistamise käigus võivad tekkida täpsustavad küsimused. Vastuseks kirjutas Salvan: «Kool on oma info edastanud, seega palume piirduda juba saadud vastusega.»
Küsimused selle kohta, kes ja millal lapsevanemaid juhtunust teavitas, milliseid selgitusi koguti, kas koostati sisemine juhtumiakt ning kuidas hinnati lapse edasist turvalisust koolis, jäid vastuseta.
«Me rääkisime selle juhtumi omavahel läbi. Ütlesin siis, et kui midagi sellist kordub, teen avalduse. Nüüd kahetsen väga, et tookord seda ei teinud. Aga see oli täiesti teine õpetaja, mitte see, kes nüüd töölt lahkus,» ütles ta.
Siinkohal ei saa märkimata jätta, et õpetaja rünnak lapse vastu leidis aset 20. mail – samal päeval, kui Postimees intervjueeris Sillamäel sama kooli teiste õpilaste vanemaid. Toona palusid lapsevanemad, et kooli juhtkond ei diskrimineeriks erivajadustega õpilasi.
Tollal ei andnud ei kool ega linn toimunu kohta kommentaare ning toimetuse päring jäi vastuseta. Kuna tegemist on juba kolmanda looga kahe kuu jooksul, mis puudutab Sillamäe Vanalinna Kooli probleeme, otsustas direktor Tiit Salvan seekord avalikkusele siiski vastata.
Haridus- ja Teadusministeeriumist selgitati Postimehele, et kui juhtumit uurib politsei, ei saa ministeerium samade asjaolude pinnalt paralleelselt oma järelevalvemenetlust läbi viia.
Samas rõhutab ministeerium, et igal õpilasel on õigus turvalisele õpikeskkonnale ning kool on seadusest tulenevalt kohustatud selle tagama. Kui koolis toimunud sündmuse tagajärjel vajavad lapsed abi, tuleb seda pakkuda nii koolil kui ka omavalitsusel.
Kui lapsevanemad leiavad, et kool oleks pidanud juhtunule teisiti reageerima, soovitab ministeerium esmalt küsida koolilt selgitusi. Kui kooli vastused ei rahulda, tuleks pöörduda kooli pidaja ehk kohaliku omavalitsuse poole. Kui ka sealt ei saada piisavat vastust, võib pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.
«Koolide ja koolipidajate juhtimispraktikad ning suhtlusstiil võivad olla erinevad. Need võivad osapooltele meeldida või mitte, tunduda piisavalt toetavad või mitte. Sellistes küsimustes ei saa Haridus- ja Teadusministeerium sekkuda. Kui aga küsimus puudutab laste seadusest tulenevaid õigusi ning kool ja omavalitsus ei ole andnud rahuldavat vastust, saab pöörduda ka ministeeriumi poole,» selgitas ministeerium.
Praegu ei ole lapsevanemad ministeeriumisse pöördunud, kuna otsustasid esitada avalduse politseile. Kui uurimise tulemusel alustatakse menetlust ning inimene tunnistatakse süüdi, võib see lisaks karistusele kaasa tuua piirangud lastega töötamisel.
Linnavalitsus ei ole seni vastanud ei lapsevanemate ega toimetuse küsimustele, kuigi just lapsevanemate sõnul sai juhtum avalikuks seetõttu, et nad olid väsinud linnavõimude ükskõiksusest selle kooliga seotud probleemide suhtes.
Toimetus saatis linnavalitsuse haridusosakonna juhatajale Anneli Rantsile päringu kaks nädalat tagasi, kuid vastust ei ole siiani saabunud. Selline praktika ei ole uus – viimase kahe kuu jooksul on see juba kolmas Sillamäe Vanalinna Koolis laste õiguste võimalikke rikkumisi käsitlev lugu, mille puhul pole Rants toimetuse küsimustele vastanud.
_______________________________________
Politsei kommentaar
Vastab Narva jaoskonna menetlusgrupi juht Irina Reino:
Käesolevas juhtumis on alustatud kriminaalmenetlus, mille käigus selgitatakse välja intsidendi täpsemad asjaolud. Täiendavat informatsiooni alustatud kriminaalmenetluste kohta tuleb küsida prokuratuurilt.
Olukorras, kus lapsevanemal on tekkinud kahtlus või ilmnevad murettekitavad märgid, et kedagi on füüsiliselt rünnatud, siis kindlasti peab sellest koheselt märku andma politseile.
Eeldusel, et tekkinud on kehavigastused, tuleks need esimesel võimalusel fikseerida ja edastada koos süüteoavaldusega politseile. Tõsisematel juhtudel on vaja pöörduda otse EMO-sse, kus meedikud teostavad kannatanule ülevaatuse ning registreerivad tema kaebused või vigastused.
Samuti peab võimalikust või kinnitust leidnud intsidendist teavitama kooli ennast ja selle juhtkonda, mis vastutab asutuses toimuva suhtes. Kooli primaarne eesmärk peab olema, et nende õpilased saaksid ohutult ning hirmutundeta haridust omandada.
Ka teistpidises situatsioonis ehk kui õpilane tarvitab mistahes kujul vägivalda õpetaja suunal, siis on tarvis koolil teda kaitsta ja hoida. Sellistes juhtumites on politsei sekkumine juba paraku tagajärg.
Kommentaarid
Postita kommentaar