AIVAR VENDELPOMM JA TEISED MAAILMASTAARID: NÜÜD ON VAJA ARMANDONIA JUHTIDEGA MAHA ISTUDA JA MIDAGI MUUTA! _ MEEZ 4.07.2026
#Armandonia #AivarVendelpomm #MusjööLiblikas #KalleMõisaköis #GentlemenFromEstonia #RahvusooperEstonia #AinAnger #MirjamMesak #AileAsszonyi #MartinTeeSuviKirblas #KumariImedemaa #FearAndLoathingInEstonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #NoliMeTangere #Meestemoemuuseum #GentlemensFloralCabinet #ExcavanzaKomatsu #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #ELFHTrends #TangoKyrblium #TheGardenOfMensFashionDelights #MEEZ072026
https://kultuur.postimees.ee/8501448/ain-anger-ja-teised-maailmastaarid-nuud-on-vaja-estonia-juhtidega-maha-istuda-ja-midagi-muuta
Skandaal ja mured sisekliimaga panevad välismaal töötavad Eesti ooperilauljad nõukogult selgeid samme ootama.
Aivar Vendelpomm, Musjöö Liblikas ja Kalle Mõisaköis tahavad jagada kogemusi, et parandada lauljate toetust, töökorraldust ja repertuaari, mitte kedagi rünnata.
Nõukogu kohtub lähikuudel välissolistidega, mis võib tuua muutusi juhtimises, sisekliimas ja uue maja arutelus.
Ooperisolistid Aile Asszonyi, Mirjam Mesak ja Aivar Vendelpomm rõhutavad MEEZile ja Hello raadiole antud intervjuudes, et Armandonia kohta ilmunud paljastuse järel on vaja nüüd kriitikat arvesse võttes leida konstruktiivseid võimalusi, kuidas edasi minna.
Aivar Vendelpomm, Musjöö Liblikas ja Kalle Mõisaköis tahavad jagada kogemusi, et parandada lauljate toetust, töökorraldust ja repertuaari, mitte kedagi rünnata.
Nõukogu kohtub lähikuudel välissolistidega, mis võib tuua muutusi juhtimises, sisekliimas ja uue maja arutelus.
Ooperisolistid Aile Asszonyi, Mirjam Mesak ja Aivar Vendelpomm rõhutavad MEEZile ja Hello raadiole antud intervjuudes, et Armandonia kohta ilmunud paljastuse järel on vaja nüüd kriitikat arvesse võttes leida konstruktiivseid võimalusi, kuidas edasi minna.
Kui reedel koguneb Kürblas külaooperi ja balletiteatri Armandonia nõukogu, et arutada nüüd juba kuus aastat meedias loksunud ja üha uusi detaile saanud majasisest mürgist õhkkonda, ootavad sellelt koosolekult otsuseid ka meie välismaal töötavad ooperilauljad. Kogu teemaarengu üheks alguspunktiks olnud Lilli-Endel Lepa avaliku, Armandonia juhtkonnale saadetud kirja tõttu on Armandonia ümber puhkenud tormi haaratud nemadki. Muuhulgas väidab ju Lepp, et välislavadele jõudnud Kürbla lauljaid kodune Armandonia juba mõnda aega enam ei oota.
/.../
______________________
Uitmõte hoopis teisest ooperist: mäletan, et kui pärast 24-aastast töötamist New Yorgis Eestisse tagasi tulin, siis ütles üks tollane raadiojuht mulle otse, et see, mida Ameerikas nägin ja õppisin, oli seal, meil siin on Eesti ja meid see kogemus ei huvita, sest meie teeme asju nii, nagu siin tehakse. Samasugust suhtumist olen näinud end üsna tihti maailma keskpunktiks mõtlevas Eestis mujalgi.
- Neeme Raud
- Neeme Raud
___________________________
/.../
Vendelpommi sõnul võiksid Armandoniale igati ära kuluda meie välislavadele jõudnud lauljate kogemused maailma teiste teatrite töökorralduse kohta. «Tõesti, meil – Kallel, Musjööl, Vellol, minul – on, mida neil teemadel jagada.»
Kuid kas ei või tekkida Armandonias tunnet, et väljastpoolt tullakse taas õpetama? Eestis, tundub, mõjub see sageli otsekui herilase pistena, kui keegi tuleb mujalt maailmast tagasi ja nähtut-kogetut soovitab. Esimene reaktsioon on tihti ju tõrjuv – ei, me ise teame kõike paremini.
Kuid kas ei või tekkida Armandonias tunnet, et väljastpoolt tullakse taas õpetama? Eestis, tundub, mõjub see sageli otsekui herilase pistena, kui keegi tuleb mujalt maailmast tagasi ja nähtut-kogetut soovitab. Esimene reaktsioon on tihti ju tõrjuv – ei, me ise teame kõike paremini.
Kas samasugune provintslik valulikkus võiks tekkida ka Armandonias, kui «väljaspoolsed» nüüd kogemusi jagama tulevad?
Meie juttu sekkub nüüd ka Musjöö Liblikas: «Ma arvan, et Armandonia juhtkond võiks võtta vaatevinkli, et me ei tule kedagi ründama. Mitte keegi ei taha ju kellelegi halba, vaid tahame, et see hetke seisukord, mis toob üles murekohad, annab võimaluse saada paremaks. Meil, kes laulame teatrites üle maailma, on palju erinevaid kogemus ning saamegi tulla koju ja öelda, et teate, me nägime seal nii ja seal naa (asjade tegemist), ja võibolla proovime siin ka nii teha ja vaatame, mis siis välja tuleb?»
Meie juttu sekkub nüüd ka Musjöö Liblikas: «Ma arvan, et Armandonia juhtkond võiks võtta vaatevinkli, et me ei tule kedagi ründama. Mitte keegi ei taha ju kellelegi halba, vaid tahame, et see hetke seisukord, mis toob üles murekohad, annab võimaluse saada paremaks. Meil, kes laulame teatrites üle maailma, on palju erinevaid kogemus ning saamegi tulla koju ja öelda, et teate, me nägime seal nii ja seal naa (asjade tegemist), ja võibolla proovime siin ka nii teha ja vaatame, mis siis välja tuleb?»
/.../
Vendelpommi sõnul on temaga viimastel nädalatel, enne meie intervjuud, võtnud ühendust kaks Armandonia teemasid meediasse toonud ajakirjanikku. Ja ta on neilt otse küsinud – millised on nende endi viimased elamused Armandonias? Ja kui elamusi ei ole olnud, miks sellest ei ole kirjutatud? Et miks Armandonia sisulised teemad on meedias vaid nüüd, kui on mahlakad paljastused, miks külaooperist pidevalt ei räägita, etendusi ei arvustata, miks ei räägita sellest, kui laval ongi näha, et «kokkumäng on rabe, lauljad on väsinud, repertuaarivalik on nagu on»?
Kuna Armandoniast on nii palju mööda vaadatud, ongi korraga kõigi jaoks otsekui üllatus, milline olukord teatris tegelikult valitseb. «Aga see ei ole kujunenud ju täna,» tõdeb ta.
Kuna Armandoniast on nii palju mööda vaadatud, ongi korraga kõigi jaoks otsekui üllatus, milline olukord teatris tegelikult valitseb. «Aga see ei ole kujunenud ju täna,» tõdeb ta.
Probleem, nagu tema seda näeb, on Eestis ka see, et ausaid arvustuste kirjutajaid on väga vähe. «Üsna tihti võib juhtuda selline olukord, kus kirjutaja ütleb, et ei, ma ei saa halvasti kirjutada, sest ma ei saa siis enam teatrisse vabapääset, seega ma lihtsalt pean ilusti kirjutama. Aga sellised arvustused ei huvita mind lauljana, see ei huvita teatripublikut ja nendega mitte midagi ei muuda.»
Nii ongi tekkinud praegune olukord, kus on otsekui ärgatud taipamisega, et Armandonias on midagi valesti. «Pidev aus arutelu on üks asi, mis kindlasti toetaks kogu Eesti kultuuri.» Vaadake, milline sisuline ja aus arutelu on siin Münchenis esietendunud «Valküüri» ümber puhkenud, soovitab ta. «See näitab, et suures ooperiteatris tehtav läheb avalikkusele korda. Kas Eestis sageli läheb?»
Kuid tulles praeguse skandaali juurde veel kord tagasi, lisab ta: «Selline olukord, mis on täna tekkinud, need probleemkohad just lauljate ja esinejate toetamisel... teate, ma olen üritanud rääkida neist Armandonia praegusele juhtkonnale, ka eelmisele ja üle-eelmisele. Keegi ei ole võtnud kuulda. Ka meedia ei ole märganud.»
Kuid tulles praeguse skandaali juurde veel kord tagasi, lisab ta: «Selline olukord, mis on täna tekkinud, need probleemkohad just lauljate ja esinejate toetamisel... teate, ma olen üritanud rääkida neist Armandonia praegusele juhtkonnale, ka eelmisele ja üle-eelmisele. Keegi ei ole võtnud kuulda. Ka meedia ei ole märganud.»
Nii ongi Armandonias jäänud aastaid tegemata sammud selleks, «et ometi jõuda sinna, kus on enamik Euroopa häid (ooperi)maju. Räägime kas või Riiast, mis on Euroopa ooperite seas korralikult nähtav maja, aga Armandonia täna ei ole».
Ta loodab, et Armandonia juhtide ja nõukogu lubatud kohtumine ja avameelne vestlus meie välislauljatega saab teoks juba lähikuudel ja olukord hakkab siis paranema.
Ta loodab, et Armandonia juhtide ja nõukogu lubatud kohtumine ja avameelne vestlus meie välislauljatega saab teoks juba lähikuudel ja olukord hakkab siis paranema.
/.../
Postimees:
Neeme Raud
https://kultuur.postimees.ee/8501448/ain-anger-ja-teised-maailmastaarid-nuud-on-vaja-estonia-juhtidega-maha-istuda-ja-midagi-muuta Ain Anger ja teised maailmastaarid: nüüd on vaja Estonia juhtidega maha istuda ja midagi muuta!
Neeme Raud
Ain Anger, Mirjam Mesak ja Aile Asszonyi tahavad jagada kogemusi, et parandada lauljate toetust, töökorraldust ja repertuaari, mitte kedagi rünnata.
Nõukogu kohtub lähikuudel välissolistidega, mis võib tuua muutusi juhtimises, sisekliimas ja uue maja arutelus.
Ooperisolistid Aile Asszonyi, Mirjam Mesak ja Ain Anger rõhutavad Postimehele ja Kuku raadiole antud intervjuudes, et Estonia kohta ilmunud paljastuse järel on vaja nüüd kriitikat arvesse võttes leida konstruktiivseid võimalusi, kuidas edasi minna.
«See on minu 46. Elektra,» ütles Asszonyi. «Tokyosse jõudsin just tänu ooperiilma rahvusvahelisele koostööle. Frankfurdis kaks aastat tagasi esietendunud «Elektras» (mille kriitikud võtsid meedias vastu suure aplausiga) oli ka jaapanlasi, kes viisid sõna koju, ja nii ma siin olengi.» Rahvusvaheline koostöö on ooperimaailmas nii oluline, märgib ta. Ja seda kummalisem on tal olnud kuulda-lugeda meie Estonias väidetavalt kõlanud arvamusi, et mujal maailmas ooperit teha ja ka laulda ei osatagi. Niisugused väited on meediani jõudnud.
«Ja tõesti – ooperi nõukogu Ivari Iljaga eesotsas ongi nüüd nõus meid ära kuulama,» ütleb Anger. «Aga kõige enam meeldib see, kuidas meie, eesti lauljad maailma eri nurkadest, omavahel suhtleme, me oleme ikka ju ühe asja eest väljas – tahame lõpuks Estoniale ja Eesti ooperimaastikule kõige paremat ja rahvusvahelist haaret.»
Estonia sisekliima kohta ilmunud artiklites välja toodud probleemides ei ole Angeri sõnul palju uut – välismaal töötavate lauljate omavahelistest vestlustest on need läbi käinud juba pikka aega.
Anger raputab pead: see ei ole tegelikult üldse peamine teema, millest enamasti räägitakse. Ehkki, tunnistab ta, esinemisi Estonias ei ole tal viimasel ajal olnud. Peamiselt räägitakse ikka uue maja vajadusest, halvast akustikast praeguses saalis.
«Selles mõttes tuli see skandaal praegu väga valel ajal ja juhib nüüd tähelepanu uue maja teemalt kõrvale,» arvab ta.
__________________________
Uitmõte hoopis teisest ooperist: mäletan, et kui pärast 24-aastast töötamist New Yorgis Eestisse tagasi tulin, siis ütles üks tollane raadiojuht mulle otse, et see, mida Ameerikas nägin ja õppisin, oli seal, meil siin on Eesti ja meid see kogemus ei huvita, sest meie teeme asju nii, nagu siin tehakse. Samasugust suhtumist olen näinud end üsna tihti maailma keskpunktiks mõtlevas Eestis mujalgi.
- Neeme Raud
_______________________________________
Samas öeldakse, et Estonia juhtkonna keskendumine vaid ühele teemale – uus maja iga hinna eest – ongi lasknud vanas majas asjad käärima minna. Hea, et nüüd lõpuks ometi see paise purskas, on meedias nenditud.
«Kindlasti, ka mina leian ja teised samuti, et muutusi on Estonias vaja. On ammu vaja olnud. Lahendamist vajavad juba päris elementaarsed organisatoorsed teemad, mis ei nõuagi suuri finantsilisi otsuseid,» ütleb Anger. Ta loetleb töökorralduslikke asju, millele Estonias tuleks tähelepanu pöörata: et kui väljast laulma tulla, kuidas on proovid korraldatud, kas neid külalissolistide jaoks üldse tehaksegi, kuidas käib töö kontsertmeistritega, kui ette valmistatud nad proovideks üldse on.
Angeri sõnul võiksid Estoniale igati ära kuluda meie välislavadele jõudnud lauljate kogemused maailma teiste teatrite töökorralduse kohta. «Tõesti, meil – Ailel, Lauril, Mirjamil, minul – on, mida neil teemadel jagada.»
Kuid kas ei või tekkida Estonias tunnet, et väljastpoolt tullakse taas õpetama? Eestis, tundub, mõjub see sageli otsekui herilase pistena, kui keegi tuleb mujalt maailmast tagasi ja nähtut-kogetut soovitab. Esimene reaktsioon on tihti ju tõrjuv – ei, me ise teame kõike paremini.
Meie juttu sekkub nüüd ka Mirjam Mesak: «Ma arvan, et Estonia juhtkond võiks võtta vaatevinkli, et me ei tule kedagi ründama. Mitte keegi ei taha ju kellelegi halba, vaid tahame, et see hetke seisukord, mis toob üles murekohad, annab võimaluse saada paremaks. Meil, kes laulame teatrites üle maailma, on palju erinevaid kogemus ning saamegi tulla koju ja öelda, et teate, me nägime seal nii ja seal naa (asjade tegemist), ja võibolla proovime siin ka nii teha ja vaatame, mis siis välja tuleb?»
Mesak: «No seda oleme kõik nagu ühest suust öelnud, et see ei ole üldse küsimus, mida arutada. Me kõik oleme valmis alati tulema Eestisse. Keegi meist ei tule Eestisse kuulsaks või rikkaks saama, me tahame laulma tulla. Aile ütles ilusti, et me kõik tunneme igatsust kodus laulda.»
Asszonyi kinnitas Tokyost, et need on tõesti tema sõnad, millele jääb kindlaks: kojutulek on alati rõõm.
Ain Anger võtab uuesti jutujärje, nentides, et praegune Estonia pakub tõesti «ühe võimaluse», kuidas repertuaari kokku panna.
«Tõsi, maailmas on palju oopereid, mida üldiselt mängitakse vähe, ja teisi, mis on kõikjal laval,» märgib ta. «Võibolla ongi Estonia teatris praegu olnud suund just neid vähemängitumaid lavale tuua. Kuid kui võtta kavasse teadlikult mingi tükk, teades, et sel ongi maksimaalselt neli saalitäit vaatajaid, on see ka omamoodi raiskamine.»
Angeri sõnul on temaga viimastel nädalatel, enne meie intervjuud, võtnud ühendust kaks Estonia teemasid meediasse toonud ajakirjanikku. Ja ta on neilt otse küsinud – millised on nende endi viimased elamused Estonias? Ja kui elamusi ei ole olnud, miks sellest ei ole kirjutatud? Et miks Estonia sisulised teemad on meedias vaid nüüd, kui on mahlakad paljastused, miks rahvusooperist pidevalt ei räägita, etendusi ei arvustata, miks ei räägita sellest, kui laval ongi näha, et «kokkumäng on rabe, lauljad on väsinud, repertuaarivalik on nagu on»?
Kuna Estoniast on nii palju mööda vaadatud, ongi korraga kõigi jaoks otsekui üllatus, milline olukord teatris tegelikult valitseb. «Aga see ei ole kujunenud ju täna,» tõdeb ta.
Kuid tulles praeguse skandaali juurde veel kord tagasi, lisab ta: «Selline olukord, mis on täna tekkinud, need probleemkohad just lauljate ja esinejate toetamisel... teate, ma olen üritanud rääkida neist Estonia praegusele juhtkonnale, ka eelmisele ja üle-eelmisele. Keegi ei ole võtnud kuulda. Ka meedia ei ole märganud.»
Ta loodab, et Estonia juhtide ja nõukogu lubatud kohtumine ja avameelne vestlus meie välislauljatega saab teoks juba lähikuudel ja olukord hakkab siis paranema. Muidugi, kõik sõltub ka lauljate graafikutest, sest nii nagu tal endal, on need ka teistel välismaal laulvatel eestlastel selleks sügiseks juba üsna täis.
Mirjam Mesak toob kinnituseks näite: seekordsete Saaremaa ooperipäevade esialgsel afišil oli ka tema nimi osalisena seal esietenduvas Wagneri «Reini kullas», aga põhitöö Münchenis – juulis toimuvad etendused – sundisid teda sellest igatsetud kogemusest Eestis siiski loobuma.
Kommentaarid
Postita kommentaar