FOTOD JA VIDEO | KRIISIS RAHVUSOOPER TEGI VÕIMALIKU KORRUPTSIOONIJUHTUMI KOHTA POLITSEILE AVALDUSE _ DELFI 3.07.2026
#RahvusooperEstonia #Armandonia #IvariIlja #OttMaaten #HeldurHarryPõlda #VelloSüütus #DonArmandoMustvunts #PhilippoMagma #GentlemenFromEstonia #MartinTeeSuviKirblas #KumariImedemaa #DonArmandoHeldus #MButterfly #FearAndLoathingInEstonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #NoliMeTangere #Meestemoemuuseum #GentlemensFloralCabinet #ExcavanzaKomatsu #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #ELFHTrends #TangoKyrblium #TheGardenOfMensFashionDelights #MEEZ072026
Nõukogu esimees Ivari Ilja märkis pressikonverentsil, et kõige tõsisema süüdistusena arutasid nad erakorralisel koosolekul väidetavat rollide raha eest saamist.
„Lisaks kõigele sellele, mis meedias juba kõlanud, otsustas nõukogu tellida siseauditi, et probleem põhjalikult läbi uurida. 1. juulil tegi rahvusooper vastava avalduse ka politseile, et seda võimalikku korruptsioonijuhtumit põhjalikult uurida.“
Delfi Kultuuri küsimusele selle kohta, mis saab väidetavalt raha eest rolle määranud koosseisude planeerija Helen Lepalaane töösuhtest ja kas ta kõrvaldatakse ametist, märkis Ilja, et nõukogu ei saa kaadriküsimusi otsustada.
„Nagu teate, on algatatud politseiuurimine ja nüüd nõukogu ise tellib lisaks ühe siseauditi, mis katab suuresti nii korruptsiooniohtu puudutavad küsimused, aga ka eetilised ja töökeskkonda puudutavad küsimused. Mina arvan, et need signaalid ka ooperisolistide esindaja poolt olid piisavalt selged,“ sõnas Ilja.
Delfi Kultuur kirjutas täna sellest, kuidas Estonia pikendas Ott Maateni lepingut tänavu veebruaris ilma konkursita. Ivari Ilja sõnul tugines nõukogu hinnang peadirektori senisele tööle ja lähtus põhikirjas ette nähtud korrast.
Seda, kas nõukogu erakorralisel koosolekul oli arutlusel ka tema võimalik ametist tagasiastumine, Maaten pressikonverentsi järgselt kommenteerida ei osanud, sest oli nõukogu istungil esimesed 20 minutit. „Mina ei tea, kas see tuli arutlusele või ei tulnud.“ Ilja kinnitas, et seda nad koosolekul jutuks ei võtnud.
Välissolistid ja juhtkond tuuakse ühise laua taha
Väidetava välismaal elavate ja sealsetel lavadel esinevate solistide tõrjumise kohta ütles Ilja, et statistika seda ei näita. „Estonia on vähemalt viimase viie aasta jooksul kaasanud neid palju. Seda võiks olla rohkem.“
Ta lisas, et välislavadel esinevate ooperiartistide, sh Ain Angeri ja rahvusooper Estonia juhtkonna vahel on kokku lepitud ka kohtumine, et probleeme arutada ja mõelda, kuidas neid tulevikus vältida ning koostöö paremaks muuta, et Estoniale väga olulisi lauljaid lavastustesse tihedamalt ja rohkem kaasata. „Kaasata selliselt, et kalendrid ja repertuaar ühilduksid.“
Kolmas teemaplokk oli Ilja sõnul koosolekul kõige ulatuslikum – väidetav hirmuõhkkond. Koosolekul oli kohal ka töötajate usaldusisik. Juhatus otsustas teha nõukogule ettepaneku kehtestada süsteemid, mis aitaksid tagada töökeskkonna vastavust tänapäevastele nõuetele.
„Juhtimismudel tuleks läbi vaadata, et kõik üksused saaksid juhitud professionaalselt ja oleksid olemas kontaktisikud, kellega probleeme lahendada. Nõukogu pakub juhtkonnale punkt-punktilt välja sammud, mida ette võtta.“ Millised need punktid täpselt on, Ilja pressikonverentsil ei avaldanud.
Ilja märkis, et nõukogu mõistab, et arenguruumi on palju, ja ta ootab juhtkonnalt ettepanekuid, kuidas olukorda parandada. „Loodame, et ettepanekud ja mõtted, mis usaldusisiku poolt ette said kantud, jõuaksid ka juhtide ja kõigi inimesteni, kes teatud valdkondi teatris juhivad.“
Koosolekul oli arutlusel ka stress ja närvipinge kui etenduskunstide tihe kaaslane, tõi Ilja esile. „Loomingulistelt töötajatelt oodatakse tööd, mis vastaks kõrgetele kriteeriumidele, ja inimesed, kes neid rühmi juhivad, peavad ka neile nõudmisi esitama. See on koht, kus peab artiste kaitsma ja kus nad ei tohi tunda end mitteväärtustatuna.“
Ka ettepanekute pakett on seotud sellega, et need keerulised olukorrad, stress ja närvipinge saaksid maksimaalselt maandatud, ning et seistaks nii artistide vaimse tervise kui ka hea enesetunde ja loomingulise energia kaitsmise eest, lisas Ilja.
Etenduskunstid kui tippsport
Rahvusooperi peadirektor Ott Maaten ütles, et teater on institutsioon, kus stress ja heaolu käivad käsikäes ja situatsioon on nagu tippspordis – treener nõuab ja sportlane peab tegema. „Konflikt on siin kerge tekkima. Teater siin ses osas ei erine – nõudmised on kõrged. Sellele aitavad kaasa mitmed faktorid.“
Ta tõi esile, et rahvusooperi rahastamine on olnud viimased kümme aastat väga problemaatiline ja tegevustoetused suurenenud vähem kui ülejäänud institutsioonide omad.
„Töötasu jääb kaugele maha Eesti keskmisest töötasust. See jääb nii kaugele, et tulemusele orienteeritud inimesed tunnetavad, et nende tööd ei väärtustata. Hooaja lõpuks pinged teravnevad ja võivad päädida ebameeldivate olukordadega,“ lisas Maaten.Ooperilaulja Monika-Evelin Liiv, kellel on rollileping New Yorgi Metropolitan Operas, kirjutas juuni alguses rahvusooper Estonia nõukogu ja juhtkonna liikmetele kirja, kus väitis, et rahvusooperi koosseisude planeerija Helen Lepalaan annab Estonia solistidele tasu eest laulutunde ja tundide võtmine – ehk õigupoolest raha maksmine – suurendab võimalust saada soovitud roll.
Peadirektor Ott Maaten kinnitas samal päeval Delfi Kultuurile, et kuigi korruptsioonisüüdistust uurivad nad tõsiselt, ei ole Estonias hirmuõhkkonda. Nõukogu sõnul oli kriis aimatav, kuid avalikkuse ette toodud probleemide põhjused peituvad ebapiisavas rahastuses, mitte üksikutes isikutes või sündmustes.
Ohtu juurdeehituse edenemisele nõukogu praegu ei näe. Kolmapäeval kuulutas rahvusooper välja ka juurdeehituse hanke ruumiprogrammide ja mahuanalüüside koostamiseks. Kavas on kolm stsenaariumi, kuigi Eesti Ekspressi teatel on juba hankedokumendis ära toodud, et kaks neist ei sobi.
https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120594906/otse-kriisis-rahvusooper-estonia-noukogu-jagab-pressikonverentsil-vastuseid
Täna õhtul kogunes rahvusooper Estonia nõukogu erakorralisele koosolekule, et arutada teatri mürgise sisekliima, võimaliku korruptsiooni ja muuga seotud probleeme. Sellele järgnenud pressikonverentsil jagasid vastuseid nõukogu esimees Ivari Ilja ja peadirektor Ott Maaten. Ilja avaldas, et võimaliku rollide raha eest saamise kohta on nõukogu siseauditi tellinud ning politseile avalduse teinud.
Delfi/KULTUUR _ 03.07.2026, 17:49
https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120594906/otse-kriisis-rahvusooper-estonia-noukogu-jagab-pressikonverentsil-vastuseid FOTOD JA VIDEO | Kriisis rahvusooper tegi võimaliku korruptsioonijuhtumi kohta politseile avalduse
___________________________
Täna õhtul kogunes rahvusooper Estonia nõukogu erakorralisele koosolekule, et arutada teatri mürgise sisekliima, võimaliku korruptsiooni ja muuga seotud probleeme. Sellele järgnenud pressikonverentsil jagasid vastuseid nõukogu esimees Ivari Ilja ja peadirektor Ott Maaten. Ilja avaldas, et võimaliku rollide raha eest saamise kohta on nõukogu siseauditi tellinud ning politseile avalduse teinud. __________________________________________
Merit Maarits„Lisaks kõigele sellele, mis meedias juba kõlanud, otsustas nõukogu tellida siseauditi, et probleem põhjalikult läbi uurida. 1. juulil tegi rahvusooper vastava avalduse ka politseile, et seda võimalikku korruptsioonijuhtumit põhjalikult uurida.“
Delfi Kultuuri küsimusele selle kohta, mis saab väidetavalt raha eest rolle määranud koosseisude planeerija Helen Lepalaane töösuhtest ja kas ta kõrvaldatakse ametist, märkis Ilja, et nõukogu ei saa kaadriküsimusi otsustada.
„Nagu teate, on algatatud politseiuurimine ja nüüd nõukogu ise tellib lisaks ühe siseauditi, mis katab suuresti nii korruptsiooniohtu puudutavad küsimused, aga ka eetilised ja töökeskkonda puudutavad küsimused. Mina arvan, et need signaalid ka ooperisolistide esindaja poolt olid piisavalt selged,“ sõnas Ilja.
Delfi Kultuur kirjutas täna sellest, kuidas Estonia pikendas Ott Maateni lepingut tänavu veebruaris ilma konkursita. Ivari Ilja sõnul tugines nõukogu hinnang peadirektori senisele tööle ja lähtus põhikirjas ette nähtud korrast.
Seda, kas nõukogu erakorralisel koosolekul oli arutlusel ka tema võimalik ametist tagasiastumine, Maaten pressikonverentsi järgselt kommenteerida ei osanud, sest oli nõukogu istungil esimesed 20 minutit. „Mina ei tea, kas see tuli arutlusele või ei tulnud.“ Ilja kinnitas, et seda nad koosolekul jutuks ei võtnud.
Välissolistid ja juhtkond tuuakse ühise laua taha
Väidetava välismaal elavate ja sealsetel lavadel esinevate solistide tõrjumise kohta ütles Ilja, et statistika seda ei näita. „Estonia on vähemalt viimase viie aasta jooksul kaasanud neid palju. Seda võiks olla rohkem.“
Ta lisas, et välislavadel esinevate ooperiartistide, sh Ain Angeri ja rahvusooper Estonia juhtkonna vahel on kokku lepitud ka kohtumine, et probleeme arutada ja mõelda, kuidas neid tulevikus vältida ning koostöö paremaks muuta, et Estoniale väga olulisi lauljaid lavastustesse tihedamalt ja rohkem kaasata. „Kaasata selliselt, et kalendrid ja repertuaar ühilduksid.“
Kolmas teemaplokk oli Ilja sõnul koosolekul kõige ulatuslikum – väidetav hirmuõhkkond. Koosolekul oli kohal ka töötajate usaldusisik. Juhatus otsustas teha nõukogule ettepaneku kehtestada süsteemid, mis aitaksid tagada töökeskkonna vastavust tänapäevastele nõuetele.
„Juhtimismudel tuleks läbi vaadata, et kõik üksused saaksid juhitud professionaalselt ja oleksid olemas kontaktisikud, kellega probleeme lahendada. Nõukogu pakub juhtkonnale punkt-punktilt välja sammud, mida ette võtta.“ Millised need punktid täpselt on, Ilja pressikonverentsil ei avaldanud.
Ilja märkis, et nõukogu mõistab, et arenguruumi on palju, ja ta ootab juhtkonnalt ettepanekuid, kuidas olukorda parandada. „Loodame, et ettepanekud ja mõtted, mis usaldusisiku poolt ette said kantud, jõuaksid ka juhtide ja kõigi inimesteni, kes teatud valdkondi teatris juhivad.“
Ka ettepanekute pakett on seotud sellega, et need keerulised olukorrad, stress ja närvipinge saaksid maksimaalselt maandatud, ning et seistaks nii artistide vaimse tervise kui ka hea enesetunde ja loomingulise energia kaitsmise eest, lisas Ilja.
Etenduskunstid kui tippsport
Rahvusooperi peadirektor Ott Maaten ütles, et teater on institutsioon, kus stress ja heaolu käivad käsikäes ja situatsioon on nagu tippspordis – treener nõuab ja sportlane peab tegema. „Konflikt on siin kerge tekkima. Teater siin ses osas ei erine – nõudmised on kõrged. Sellele aitavad kaasa mitmed faktorid.“
Maaten kõneles ka rahvusooperi juurdeehitusest, märkides, et see on vajalik nii Eesti kultuuriruumile kui ka rahvusooperi töötajatele ning kitsikusestress on kogu olukorra kindlasti plahvatuslikumaks muutnud. „Ooperisolist peab riietuma nii, et 30 kolleegi vaatavad, ja nii aastast aastasse.“
Ta tõi esile, et rahvusooperi rahastamine on olnud viimased kümme aastat väga problemaatiline ja tegevustoetused suurenenud vähem kui ülejäänud institutsioonide omad.
„Töötasu jääb kaugele maha Eesti keskmisest töötasust. See jääb nii kaugele, et tulemusele orienteeritud inimesed tunnetavad, et nende tööd ei väärtustata. Hooaja lõpuks pinged teravnevad ja võivad päädida ebameeldivate olukordadega,“ lisas Maaten.
Rahvusooperi erakorralise koosoleku ja pressikonverentsi tingis rahvusooperi sisetüli, millest kirjutas 25. juunil Eesti Ekspress.
Peadirektor Ott Maaten kinnitas samal päeval Delfi Kultuurile, et kuigi korruptsioonisüüdistust uurivad nad tõsiselt, ei ole Estonias hirmuõhkkonda. Nõukogu sõnul oli kriis aimatav, kuid avalikkuse ette toodud probleemide põhjused peituvad ebapiisavas rahastuses, mitte üksikutes isikutes või sündmustes.
Ohtu juurdeehituse edenemisele nõukogu praegu ei näe. Kolmapäeval kuulutas rahvusooper välja ka juurdeehituse hanke ruumiprogrammide ja mahuanalüüside koostamiseks. Kavas on kolm stsenaariumi, kuigi Eesti Ekspressi teatel on juba hankedokumendis ära toodud, et kaks neist ei sobi.
Kommentaarid
Postita kommentaar