KESKKONNAAMET ANDIS ERILOA KAHE KODUÕUEDEL KÄINUD KARU KÜTTIMISEKS _ ERR 7.08.2026
#Keskkonnaamet #Meestemoemuuseum #GentlemenFromEstonia #EndelLepp #EksitavTurvatunne #KatsushikaHokusai #HiirteSaun #ErioperatsioonWegebau #TerraMaritima #AMansGardenOfVerses #EroGuro #KülaooperArmandonia #EndelLeppFashionHouse #MuzanE #MartinKumariImedemaal #MartinTeeSuviKirblas #WhoTheFuckIsMartinTee #TheHouseOfPlaybunny #NahaJaKarvadega #CatchAndKill #KumariImedemaa #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ082026
EESTI
Täna kell 10.19
Keskkonnaamet andis neljapäeva õhtupoolikul Järvamaal Võõbu küla piirkonda eriload kahe eelmisel aastal sündinud karu küttimiseks, kes vaatamata korduvatele metsa peletamistele jätkuvalt koduõuedele tulevad.
Tegemist on umbes pooleteistaastaste loomadega, kes inimest üldse ei karda ning võivad seetõttu ka ohtu kujutada, märkis keskkonnaamet.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ütles, et noorte karude senine käitumine on olnud äärmiselt ebatavaline.
"Näiteks eile olid karud Järvamaal Võõbu külas inimeste õues ja ei kartnud isegi päästeauto signaali. Kahjuks ei ole välistatud, et nende käitumise on põhjustanud inimesed ise – sellises vanuses noored karud peaksid olema omandanud inimpelglikkuse, mitte otsima asulast toitu. Senise põhjal jääb mulje, et inimesed on neid ise toitnud ning sellega nende loomulikku käitumist rikkunud. Praeguseks on korduvalt läbi proovitud kõik tavapärased peletusvahendid, paraku on loomad järjepidevalt asulatesse tagasi tulnud, mis näitab juba välja kujunenud käitumismustrit," lausus Türna.
Tegelikult on nähtud piirkonnas kolme karu, aga üks nendest inimasulasse senini rohkem tagasi pöördunud ei ole.
Türna ütles, et karu nuhtlusisendite lube ei väljastata kergekäeliselt ning tegemist on viimase abinõuga.
"Oleme suhelnud nii loomaaia kui loomaparkidega – nende kollektsioonidesse karud ei mahu. Keskkonnaamet mõistab ja hindab inimeste soovi hättasattunud metsloomi aidata. Siiski palume metsloomadega kontakti mitte otsida, kindlasti ei tohi neid toita. Vastasel juhul võivad neil kaduda nii pelglikkus inimese ees kui ka oskus iseseisvalt hakkama saada – praegu on täpselt nii läinud ja asulasse pidevalt tagasi tulevad karud võivad olla ohuks nii koduloomadele kui inimestele endale," lausus Türna.
Kliimaministeerium muutis aprillis jahieeskirja nii, et karu tohib edaspidi küttida vaid keskkonnaameti eriloal. Loapõhine lähenemine võimaldab lahendada püsivaid kiskjakonflikte paindlikumalt, suunates küttimise kahjustuste piirkondadesse ja bioloogiliselt sobivaimasse aega, märkis keskkonnaamet.
Kindla algus- ja lõpukuupäevaga karujahi hooaega enam ei ole. Eriloa võib keskkonnaamet anda aasta läbi tingimustel, et andmise otsus on eelnevalt põhjalikult kaalutud. Eriloa karu küttimiseks saab anda üksnes korduvate karukahjustuste vältimiseks ja ohusituatsioonide ennetamiseks. Koos eilsetega on keskkonnaamet andnud sel aastal karude küttimiseks kuus eriluba.
Pruunkarude populatsioon on olnud kasvutrendis alates 2013. aastast ning neid on praegu Eestis hinnanguliselt ligikaudu 1100.
Karusid kohatakse järjest sagedamini asulates ja nende läheduses, siia toob neid sageli kergesti kättesaadav kõhutäis.
"Seetõttu peavad inimesed olema hoolsad ja hoidma ära karule meelepäraste suutäite lihtsa kättesaamise. Kindlasti ei tohi neid toita. Üle jäänud aiasaaduseid palume hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostikastides," märkis keskkonnaamet.
Toimetaja: Marko Tooming
https://www.err.ee/1610104660/keskkonnaamet-andis-eriloa-kahe-koduouedel-kainud-karu-kuttimiseks Keskkonnaamet andis eriloa kahe koduõuedel käinud karu küttimiseks
Täna kell 10.19
Tegemist on umbes pooleteistaastaste loomadega, kes inimest üldse ei karda ning võivad seetõttu ka ohtu kujutada, märkis keskkonnaamet.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ütles, et noorte karude senine käitumine on olnud äärmiselt ebatavaline.
"Näiteks eile olid karud Järvamaal Võõbu külas inimeste õues ja ei kartnud isegi päästeauto signaali. Kahjuks ei ole välistatud, et nende käitumise on põhjustanud inimesed ise – sellises vanuses noored karud peaksid olema omandanud inimpelglikkuse, mitte otsima asulast toitu. Senise põhjal jääb mulje, et inimesed on neid ise toitnud ning sellega nende loomulikku käitumist rikkunud. Praeguseks on korduvalt läbi proovitud kõik tavapärased peletusvahendid, paraku on loomad järjepidevalt asulatesse tagasi tulnud, mis näitab juba välja kujunenud käitumismustrit," lausus Türna.
Tegelikult on nähtud piirkonnas kolme karu, aga üks nendest inimasulasse senini rohkem tagasi pöördunud ei ole.
Türna ütles, et karu nuhtlusisendite lube ei väljastata kergekäeliselt ning tegemist on viimase abinõuga.
"Oleme suhelnud nii loomaaia kui loomaparkidega – nende kollektsioonidesse karud ei mahu. Keskkonnaamet mõistab ja hindab inimeste soovi hättasattunud metsloomi aidata. Siiski palume metsloomadega kontakti mitte otsida, kindlasti ei tohi neid toita. Vastasel juhul võivad neil kaduda nii pelglikkus inimese ees kui ka oskus iseseisvalt hakkama saada – praegu on täpselt nii läinud ja asulasse pidevalt tagasi tulevad karud võivad olla ohuks nii koduloomadele kui inimestele endale," lausus Türna.
Kliimaministeerium muutis aprillis jahieeskirja nii, et karu tohib edaspidi küttida vaid keskkonnaameti eriloal. Loapõhine lähenemine võimaldab lahendada püsivaid kiskjakonflikte paindlikumalt, suunates küttimise kahjustuste piirkondadesse ja bioloogiliselt sobivaimasse aega, märkis keskkonnaamet.
Kindla algus- ja lõpukuupäevaga karujahi hooaega enam ei ole. Eriloa võib keskkonnaamet anda aasta läbi tingimustel, et andmise otsus on eelnevalt põhjalikult kaalutud. Eriloa karu küttimiseks saab anda üksnes korduvate karukahjustuste vältimiseks ja ohusituatsioonide ennetamiseks. Koos eilsetega on keskkonnaamet andnud sel aastal karude küttimiseks kuus eriluba.
Pruunkarude populatsioon on olnud kasvutrendis alates 2013. aastast ning neid on praegu Eestis hinnanguliselt ligikaudu 1100.
Karusid kohatakse järjest sagedamini asulates ja nende läheduses, siia toob neid sageli kergesti kättesaadav kõhutäis.
"Seetõttu peavad inimesed olema hoolsad ja hoidma ära karule meelepäraste suutäite lihtsa kättesaamise. Kindlasti ei tohi neid toita. Üle jäänud aiasaaduseid palume hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostikastides," märkis keskkonnaamet.
Toimetaja: Marko Tooming
Kommentaarid
Postita kommentaar