AVALIK PÖÖRDUMINE PÄRNU LINNAPEALE
Linnavalitsuse liikmete avalik suhtluskultuur ja vastutus linna maine eest
Lugupeetud Pärnu linnapea Siim Suursild!
Pöördun teie poole tõsise murega Pärnu linna ja linnavalitsuse avaliku maine pärast. Viimasel ajal on üha enam põhjust küsida, kas mõnede Pärnu linnavalitsuse liikmete ja avalikke ülesandeid täitvate poliitikute arusaam avaliku võimu kandja vastutusest, suhtluskultuurist ja väärikast käitumisest vastab sellele, mida Pärnu elanikud oma linna juhtidelt õigustatult ootavad.
Sotsiaalmeedias, eeskätt Facebookis ja TikTokis, on sagenenud linnavalitsuse liikmete sõnavõtud ja videopöördumised, mille väljenduslaad on pehmelt öeldes kohatu. Kui Pärnut on minevikus kahetsusväärselt nimetatud peksupealinnaks, siis nüüd oleme ohtlikult lähedal uue tiitli – sõnapeksu pealinna – pälvimisele. See ei ole naljakas ega väärikas kuvand meie linnast. Veelgi enam, sellise kuvandi kujunemisele aitavad kaasa inimesed, kellelt peaksime avaliku võimu esindajatena ootama hoopis kõrgemat käitumisstandardit.
Toon mõned konkreetsed näited.
1. Valmar Veste – Pärnu abilinnapea avalik sõnakasutus
27.10.2026 vastas EKRE-sse kuuluv Pärnu abilinnapea Valmar Veste Siiri Rae Facebooki sõnumile muu hulgas järgmiselt:
„Siiri Rae, ole lihtsalt vait! Olge kogu oma erksate reformierakonna p....t suudlevate pundiga vait! [...] Kahepalgelised põrsad olete teie!“
Pärast mitmete kommentaatorite pahameeleavaldusi korrigeeris Valmar Veste oma sõnumit. Paraku oli esialgne postitus selleks ajaks juba avalikus inforuumis levinud.
On täiesti mõistetav, et poliitilised erimeelsused ja valimisvõitlus, eriti kevadel toimuvate Riigikogu valimiste eel, võivad muuta avaliku arutelu teravaks. Erakondadel ja poliitikutel on õigus oma seisukohti jõuliselt kaitsta ning vastastega vaielda. Kuid poliitiline vastasseis ei õigusta isiklikke solvanguid, labast sõnakasutust ega inimeste alandamist.
Eriti lubamatu on selline väljenduslaad Pärnu abilinnapea puhul. Abilinnapea ei ole pelgalt ühe erakonna poliitiline võitleja, vaid Pärnu linna täitevvõimu juhtkonna liige ja linna avalik esindaja. Tema sõnad ei esinda avalikkuse silmis üksnes teda ennast, vaid paratamatult ka linnavalitsust ja Pärnut tervikuna.
2. Jüri Kirss – avaliku ametikohaga kaasneva väärikuse küsimus
Keskerakonda kuuluv Tõstamaa osavalla juht Jüri Kirss avaldas 03.11.2026 postituse, milles kirjutas:
„Eile minu käest küsiti, mis on tervislik toitumine eriti hommikuti? Minu vastus on lihtne, mu hommikusöögiks hästi kuuluvad sotsid reffidega [...] retsept on allpool!“
Keegi võib nimetada seda satiiriks või poliitiliseks huumoriks. Kuid ka huumoril on piirid ning avaliku võimu esindaja puhul ei saa tema väljenduslaadi hinnata lahus ametikohast ja sellega kaasnevast vastutusest.
Lisaks on Jüri Kirsi sotsiaalmeediapostitustes silma paistnud videod, mille üldine esituslaad, taustamuusika ja sõnumite vorm ei loo just soliidset pilti Pärnu linnavalitsuse liikme tegevusest ja avalikust rollist.
Ma ei sea kahtluse alla ühegi inimese õigust loomingulisele eneseväljendusele ega isiklikele seisukohtadele. Küll aga tuleb avalikku võimu teostades mõista, et ametikohaga kaasneb ka vastutus oma avaliku käitumise eest. Eriti oluline on see väiksemates kogukondades, kus osavalla juht on inimestele vahetu ja igapäevaselt nähtav omavalitsuse esindaja.
3. Olav Karulini juhtumid – avaliku suhtluse piirid
Muret tekitavad ka Pärnu linnale kuuluva jäätmekäitlusettevõtte Paikre OÜ nõukogu esimehe, Keskerakonda kuuluva Olav Karulini sotsiaalmeedias avaldatavad videod, mis minu hinnangul sisaldavad avalikkust eksitavaid väiteid ning võivad tekitada põhjendamatut ärevust ja vastandumist.
Samuti on tekitanud küsimusi Olav Karulini poolt kodanikualgatuse grupi eestvedaja Margus Leedo juurde tema elukohta ilmumine ning temalt selgituste nõudmine.
Siin kerkib juba laiem küsimus: kus kulgeb piir avaliku võimu esindaja õiguse vahel kodanikega suhelda ja selgitusi küsida ning kodaniku õiguse vahel tunda end oma kodus ja kogukonnas turvaliselt, ilma et ta peaks tajuma võimupositsioonilt lähtuvat survet?
Pärnakatele meenub ilmselt ka Audru osavalla spordikeskuse naistöötaja juurde tehtud niinimetatud „viisakusvisiit“, milles osalesid kolm Keskerakonna poliitikut: Andrei Korobeinik (Pärnu linnavolikogu esimees), Sander Kilk (tollane Tõstamaa osavalla juht, praegune Pärnu abilinnapea) ja Jüri Kirss (tollane Audru osavalla juht, praegune Tõstamaa osavalla juht).
Möönan, et olin nimetatud intsidendi ajal ise Pärnu linnapea. Küsides toona asjaosalistelt juhtunu kohta selgitusi, sain vastuseks, et tegemist oli sõbraliku jutuajamisega, mille käigus otsiti üheskoos vastuseid teatud küsimustele. Hilisem info ja puudutatud töötaja kogemus andsid aga olukorrast hoopis teistsuguse pildi. Töötaja jaoks oli tegemist vaimselt väga ebamugava olukorraga, mida võib kirjelduste põhjal käsitleda ka survestamisena. Juhtum pälvis õigustatult kohaliku kogukonna pahameele.
Need juhtumid ei ole enam pelgalt küsimus poliitilisest stiilist või erinevast arusaamast huumorist. Need puudutavad avaliku võimu esindajate suhtumist inimestesse ning seda, kuidas mõistetakse oma ametikohaga kaasnevaid õigusi ja kohustusi.
Avaliku võimu esindaja vastutus ei lõpe ametiruumide ukse taga. Avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust. See usaldus kujuneb muu hulgas sellest, kas võimu kandjad käituvad seaduspäraselt, eetiliselt, vastutustundlikult ja avalikes huvides.
Avaliku teenistuse eetika ei ole pelgalt formaalne reeglistik, vaid väärtuste ja põhimõtete kogum, mis peaks suunama kõigi avaliku võimu esindajate käitumist.
Juba 15.04.2016 kiideti heaks Ametnike väljendusvabaduse hea tava, mis annab juhiseid ametnike osalemiseks ühiskondlikus arutelus ka tööväliste kanalite, sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu. Hea tava lähtub vastutustundlikkuse, argumenteerituse ja väärikuse põhimõtetest.
Selle dokumendi põhimõtted on asjakohased mitte ainult ametnike, vaid ka valitavatel poliitilistel ametikohtadel olevate inimeste käitumise hindamisel. Avaliku võimu esindaja väljendusvabadus on oluline väärtus, kuid sellega kaasneb vastutus oma sõnade mõju ja tagajärgede eest.
Sõnavabadus ei tähenda vabadust vastutusest.
Poliitiline erimeelsus ei anna õigust solvata.
Avalik ametikoht ei ole privileeg, mis lubab käituda viisil, mida tavakodanikultki heaks ei kiidetaks.
Linnavalitsuse liikmed peavad mõistma, et nende käitumist jälgivad ja hindavad mitte ainult poliitilised oponendid, vaid eelkõige Pärnu elanikud, kelle nimel ja huvides nad avalikku võimu teostavad.
Pärnu linnavalitsuse juhina lasub teil vastutus kujundada ja hoida linnavalitsuses töökultuuri, mille aluseks on lugupidamine, väärikus ja vastutustundlik avalik suhtlus.
Ma ei eelda, et kõik linnavalitsuse liikmed peaksid olema ühesuguste poliitiliste vaadete või isiklike tõekspidamistega. Vastupidi, demokraatlikus ühiskonnas on eriarvamused loomulikud ja vajalikud. Kuid ma pean elementaarseks, et erinevate seisukohtade väljendamisel säiliks lugupidamine inimeste vastu ning arusaam avaliku ametiga kaasnevast vastutusest.
Seetõttu palun teil:
1. Anda avalik hinnang kirjeldatud juhtumitele ning selgitada, kas peate sellist sõnakasutust ja käitumislaadi Pärnu linnavalitsuse liikmete ja avalike ülesannete täitjate puhul aktsepteeritavaks.
2. Selgitada, milliseid põhimõtteid ja käitumisstandardeid ootate linnavalitsuse liikmetelt ning linna osavaldade juhtidelt nende avalikus suhtluses, sealhulgas sotsiaalmeedias.
3. Algatada linnavalitsuse liikmete ja linna esindajate seas arutelu avaliku suhtluse hea tava, eetiliste põhimõtete ja ametikohaga kaasneva vastutuse üle.
4. Astuda samme selleks, et linnavalitsuse ja linna esindajate avalikus suhtluses oleks edaspidi tagatud lugupidav, argumenteeritud ja väärikas suhtluskultuur.
See ei ole üleskutse piirata kellegi sõnavabadust ega vaigistada poliitilist kriitikat. See on üleskutse mõista, et avaliku võimu kandjal on ühiskonna ees suurem vastutus kui lihtsalt õigus oma arvamust väljendada.
Linnavalitsuse liikme ametikoht ei anna üksnes õigust rääkida linna nimel, vaid paneb kohustuse mõelda ka sellele, kuidas ja mida avalikkusele öeldakse.
Meil on praeguste näidete valguses vaid väike samm selleni, et Pärnu hakataksegi sotsiaalmeedias tundma mitte ainult peksupealinna, vaid ka sõnapeksu pealinnana. Selline kuvand on meie linnale kahjulik ja seda ei tohiks pidada paratamatuseks.
Pärnu väärib enamat. Pärnu inimesed väärivad linnajuhte, kes oskavad olla eriarvamusel ilma teisi alandamata, kaitsta oma seisukohti ilma solvanguid kasutamata ning esindada linna viisil, mis kasvatab usaldust, mitte ei lõhu seda.
Loodan, et võtate seda pöördumist tõsiselt ning käsitlete seda võimalusena algatada vajalik arutelu Pärnu linnavalitsuse liikmete ja linna esindajate käitumiskultuuri üle.
Proovime üheskoos hoida Pärnut linnana, mille üle saame uhkust tunda – mitte linnana, mille avaliku võimu esindajate sõnakasutuse pärast peame piinlikkust tundma.
Saadan käesoleva pöördumise teile ametlikult Pärnu Linnavalitsuse e-posti kaudu, kuid avaldan selle ka sotsiaalmeedias. Kuna kirjeldatud juhtumid on aset leidnud ja levinud just avalikus inforuumis, on ka inimestel õigustatud ootus, et neile antakse avalik hinnang ning et probleemiga tegeletakse avalikult.
Lugupidamisega
Kristel Voltenberg
Endine Pärnu linnapea
Foto: Pixaby vabafotod. Illustreerimaks kompassi eetilise käitumise tagamiseks Pärnu linnavalitsuses ja valitavatel ametikohtadel.
Kommentaarid
Postita kommentaar