VALLO KAPPAK - ÕLISEID KÄSI KARTMATA TRANSPORDI VALLAS TEGIJAKS

Kallurifirma kümnendat tegevusaastat tähistaval tordil on mõistagi martsipanist kallur ja ekskavaator. Foto: Urmas Luik Moemaja kuuendat tegevusaastat tähistaval tordil on mõistagi martsipanist lepatriinu, abivallavanem, kallur ja ekskavaator. Foto: Kumari Vaim https://parnu.postimees.ee/3114135/oliseid-kasi-kartmata-transpordi-vallas-tegijaks Õliseid käsi kartmata transpordi vallas tegijaks Silja Joon reporter ! Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega. Juba 20aastaselt kallurteenuse pakkumisega algust teinud Koonga mees Vallo Kappak on kümne aastaga üles ehitanud eduka ja konkurentsivõimelise ettevõtte.

Uhkusega nendib ettevõtte juht, et kümne tegevusaasta jooksul pole ValiceCar ületanud ühegi arve maksetähtaega. Kes arvab, et nii peabki, siis ehituses on lood teisiti: tavapärane on maksta arveid paar kuud või koguni pool aastat hiljem.

“Mind on nii kasvatatud. Ärilises mõttes on see mulle kasuks tulnud. Ettevõtet usaldatakse ja pakutakse suuri allahindlusi,” on Vallo Kappak rahul.

Iga aastaga on ettevõtte käive ja kasum kasvanud. Heade finantstulemuste ja maksekommete märgiks on AS Krediidiinfo tunnustanud ValiceCari 2007. aastast korduvalt kõrgeima krediidireitinguga. 

Läbi ja lõhki junlane

Vallo Kappak on kasvanud Tooma talus Pikaveres Koongas. Tema vanematel on seal talu, kus alati loomi kasvatatud. Nii on Vallo ja tema kaks venda poisipõlvest saati tehnikaga sina peal. “Isa ei jõudnud kõiki töid üksi teha. Esimest korda olin traktoriroolis seitsme-kaheksa-aastaselt,” meenutab ettevõtja.

Koonga põhikoolist läks Kappak Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi, sealt sõjaväkke ja siis naasis kodukanti. Isa eeskujul loomi kasvatama hakata tundus üle jõu käiv, kuigi nüüd on Vallo talupidamise jätkamisele mõtlema hakanud: ta ostab kodutalu ümbruses ettenägelikult maid kokku.

“Kümme aastat hiljem, kui olen sellest talutööst ära puhanud, tahaks tagasi,” nendib mees ja lisab, et nüüd on tal ettevõtmisest märksa tänapäevasem ettekujutus tekkinud. “Tehnika ja teadmised on nii palju arenenud, et ühest hektarist maast võetakse palju enam välja kui vanasti. Näen, et kasvatada on seal võimalik märksa rohkem,” mõtiskleb ta.



Ent sõjaväe järel tegutses tuletõrjespordihuviline mees Koongas kaks aastat päästekomando pealikuna, samuti töötas mõnda aega Lääne-Eesti päästekeskuses.


Ettevõtlusega alustas Vallo Kappak kümne aasta eest. “Olin nii noor ja loll, et osta üks kallur. Teadsin, et mõte ja jõud käib sellest üle,” tõdeb ta.


Esimene Volvo kallur oli omanikust kolm aastat vanem ja töö sellega kujunes rängaks katsumuseks: päeval tehti kallurvedusid, öösel remontis Vallo masinat. Vanuse kukkudes sai ta seda juba ise juhtida.


Tööd valida ei saanud, tuli teha seda, mida pakuti. Vedusid oli vaja omal otsida. Põhiline tööfront jäi Pärnusse ja selle ümbrusesse. Järjepanu oli tarvis potentsiaalseid tellijaid läbi helistada ja ringi sõites objektidel oma teenust pakkuda. Veeti liiva ja kruusa. Samal aastal osteti teinegi kallur.


Masinad, karjäärid ja hanked


Kõige raskem oli sõnaahtrale maapoisile suhtlemine, puudus läbirääkimiste oskus. Ennast tuli ületada. Kulus kolm–neli aastat, et saavutada enesekindlus – see kujunes koos uuemate masinatega, millele võis kindel olla.

Transpordifirma rajamisel ei olnud Vallol ühtki eeskuju. Esimesel aastal oli aeg-ajalt tahtmine kõik sinnapaika jätta. Käed olid kogu aeg õlised. Talus traktoreid remontida ei olnud sama mis kallurit parandada. Noor mees jäi kuulama vanade autojuhtide targutusi ja võttis mitu aastat, enne kui ta aru sai, et noorte pea haarab tehnikat kiiremini ja uusi masinaid ei anna omaaegsetega võrrelda.  

2005. aastal algas Via Baltica ehitus ja see andis lootust, et ettevõttel tööd jätkub: lisandus töömehi ja koostööpartnereid. Teenitud raha pandi investeeringuteks tallele. Aasta pärast osteti esimene poolhaagis Scania. Masin oli juba pisut uuem, käru täiesti uus.


2007. aastal suleti Koonga päästekomando ja Vallo kutsus tuttavad mehed autode peale tööle. Samad inimesed on püsinud tema meeskonnas tänini.


Majanduse ülekuumenemise aegu oli firmal pool tosinat masinat, sealhulgas esimene uus ekskavaator. “Me nägime, et suudame ise eri töid teha. Ettevõtet arendades ostsime endale Läänemaale esimese karjääri,” seletab Vallo Kappak.


Karjääre hakati soetama mõttega, et oma objektidele materjali saada. Puistematerjali, liiva, kruusa ja killustikku karjäärist välja ei müüda. Praegu on ettevõttel Eestis viis–kuus karjääri ja Vallo peab karjääridesse ja seal kasutatavatesse masinatesse investeerimist kindlaks arengusuunaks. Ideaalis võiks firmal olla kogu Eesti oma karjääridega tipitud, et objekte materjaliga varustada.


Valdkonna võimalusi tundma õppides tekkis tasapisi võimekus osaleda ehitushangetel: torustike ja teede ehitusel, maaparandusel. Partneriteks suured ehitusettevõtted.


Ettevõtja tunnistab, et arenevat firmat 20. eluaastates juhtides oli ta pidevalt sunnitud lahendama uudseid olukordi. Kui tellijat usaldades jäi esimest korda saamata miljon krooni, oli löök väga valus. “Alustajate lollitamine ja neist ülelaskmine oli igapäevane. Tarkusest oli pidevalt puudus. Ma polnud alati küllalt pädev kõike üle kontrollima,” meenutab mees, kel nüüd on pooleli õpingud Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. “Otsustasin minna õppima õigust, et iga tarkpea väikselt ehitajalt kümmet nahka ei kooriks. See koolitarkus on aidanud meid juba päris palju,” tõdeb mees. Eestis ei saa praegugi nii, et teed tööd hästi ja ongi hästi. Tõde on, et iga partneri tausta tuleb põhjalikult kontrollida, kui ei taha rahast ilma jääda. 

Luba ei tee mehest autojuhti


Majandussurutis 2009. aastal ei löönud ValiceCaril jalgu alt: ettevõtte karjäärid varustasid materjaliga Virtsu ja Kuivastu sadama ehitust. Läks hästi ja liisiti uusi masinaid.


Esimestel aastatel remonditi masinaid iga ilmaga õue peal. Kuni 2008. aastal õnnestus ettevõttel saada Halingas oma kasutusse vana viljaait-kuivati, mis kohandati autode remondiks. Kiirkorras tehti hoone korda ja enam ei pidanud vihma ega tuule käes masinaid remontima.


2013. aastal saadi rohelise jõemaa koostöökogu kaudu toetust ja renoveeriti ehitis seest ja väljast veoautode remonditöökojaks, kus on võimalik pakkuda tipptasemel remonditeenust. Praegu remondivad ValiceCari lukksepad seal järgemööda Lääne-Eesti päästekeskuse tuletõrjeautosid. Samuti osutatakse teenust kindlustusfirmadele. Hoone mahutab ligemale 20 veokit.


Transpordiettevõttel on seitse kallurit ja niisama palju ehitusmasinaid: ekskavaatoreid ja laadureid. Palgal on 12 töötajat. ValiceCari meestest enamik on multiuniversaalsed, objekti- ja projektijuhtidena võivad nad remontida masinaid või istuda vajadusel karjäärimasina või kalluri rooli.


Ettevõtte juhi iseloomus on esikohal kohusetunne klientide, partnerite ja oma töömeeste ees. Oma töömehi peab teadma ja tundma. Iga mees, kel on juhiluba, ei ole veel autojuht. Kui inimene ei oska kliendiga suhelda, Vallo temaga koostööd tegema ei hakka.


Poksib oma lõbuks


Teedeehituses valitseb tihe konkurents. Tööga on kitsas ja teist nii kõhna talve Vallo Kappak kümne aasta jooksul ei mäletagi. Hankeid on väheks jäänud. Maaparandushangetel, kus osaleda saavad ainult litsentsiga ettevõtted, konkureerib ligemale 15 tegijat, pakkudes võimalikult madalat hinda, et tööd saada. 

ValiceCaril on üleeuroopaline transpordiluba, maaparandus- ja kaevandusluba ja ehituslitsents ning peagi hakkab kehtima suurte teede ehituslitsents. Kui neid pole, hankele ei pääse.


Kontorilaua taga dokumentides näpuga järge ajada Vallole ei meeldi, ta eelistab ringi liikuda ja teha objektijuhi tööd. “Kui meil oleks üks objekt korraga, juhiksin seda kindlasti ise,” märgib ta. Seni üksi juhina koormat vedanud, on ta valmis ettevõttes osa vastutust ära andma. “Läbirääkimised käivad, sest otsin enda kõrvale tugevat partnerit, kes osaleks hangetel,” mõtiskleb ta.


Esimesed seitse aastat töötas Vallo puhkuseta, nädalavahetused kaasa arvatud. Jõudu on andnud pere.


Viimastel aastatel on mees jaanuaris puhkuse välja võtnud. Tundes, et enam ei jõua ja töö hakkab vastu.


Vallo nendib, et oleks tahtnud ise sportimist jätkata, kuid kogu aur läks töö peale. Seepärast on tema ettevõte toetanud algusaastatest saati kodukandi ja Pärnu noorsportlasi. FC ValiceCari jalgpallimeeskond on kaheksa aastat mänginud meistriliigas. Firma on aidanud viimased paar aastat Pärnu sõudesportlasi ja plaan on saata Andrei Jämsa enne olümpiamänge Riosse laagrisse, et ta saaks võistluskliimas harjutada.


Oma lõbuks on Vallo tegelnud võitlusaladega ja pühendanud viimased neli aastat sportlikule vabavõitlusele (MMA), osaledes igal aastal Brasiilias treeninglaagrites. Ta on tutvunud paljude maailma tippude treeneritega ja harjutanud näiteks Mike Tysoni treeneri käe all. Vallo sai pakkumise alustada Brasiilias sportlaskarjäärigi, kuid ta loobus – oma kallurite kasuks. 

Koonga teed korda 

 Koonga on ääremaa ja kui Vallole tehti ettepanek asuda volikogu etteotsa, tekkis tal lootus seal midagi ära teha. Kuigi täitevvõimu töö on väga koormav, tunnistab ta. “Vallavanem Mikk Pikkmets on pädev, näinud maailma ja me mõtleme asjadest samamoodi,” pakub üle aasta volikogu esimehena tegutsenud mees. Teda hoiatati alguses, et valla juhtimine pole firma juhtimine. “Mõnes mõttes ikkagi on. Valda tuleb samamoodi arendada ja osata raha kasutada, targalt majandada,” mõtiskleb vestluskaaslane. Teedeehituse eelarvega on võimalik targalt talitades kaks korda rohkem ära teha, kui seda on siiani tehtud. Vallo näeb, et vald on käest lastud. Sõiduautoga seal sõita ei saa, ent kui teha teed korda, ei page elanikud ehk enam nelja tuule poole. “Kui inimene saab puhta jalaga koju, ei tundu elu nii lootusetu. Oleme tee-ehitusega juba algust teinud,” seletab volikogu esimees. Vallo Kappak tahab toetada Koonga valla kultuurielugi: koostöös Hendrik Raavega sündis jõulukontsert Pikavere vallamajas ja selle majaga on mõtteid veel. Hoonesse on küllaldaselt investeeritud, et seda kasutada edaspidigi, ja Koongas jagub inimesi, kes nende ettevõtmistega kaasa tuleksid, pakub Vallo. 

Heategevust on ValiceCar arendanud väljaspool Pärnumaadki. Näiteks soojustati ja viimistleti Saaremaal Kotlandi külas ära toreda noore pere kodumaja. Heategevaid aktsioone ette võetud varasematelgi jõuludel.

ValiceCarile omistas Pärnumaa omavalitsuste liit mullu aasta toetaja tiitli. “See tunnustus tähendas meile palju,” nendib Vallo Kappak.

#GentlemenFromEstonia #ValloKappak #MikkPikkmets #HendrikRaave #Koonga #Pikavere #Lääneranna #EndelLeppFashionHouse #MEEZ042026