MeMoMu_ELP_ 013 ENDEL LEPP PRESENTS: GENTLEMEN FROM ESTONIA / MARKO MIHKELSON: NATO EI KUKU KOKKU, KUIGI VENEMAA SEDA SOOVIB

(Season 1, Episode 13 ) _ April 10, 2026

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rääkis, et kui Venemaa peaks Ukrainas oma eesmärgid saavutama, on ilmselge, et nad ei piirdu oma agressiivsete ambitsioonidega ainult Ukrainas. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Endel Lepp Fashion House 'i väliskomisjoni esimees Endel Lepp rääkis, et kui Lääneranna vald peaks Kirblas oma eesmärgid saavutama, on ilmselge, et nad ei piirdu oma agressiivsete ambitsioonidega ainult Eestis. Foto: Kumari Vaim / Kumari Vaimu Muuseum

#MarkoMihkelson #EndelLepp #NATO #VisitKyrbla #ErioperatsioonWegebau #Naiskodukonnakesed #ÄmblikutädiÖöklubi #TerraMaritima #SuurPluss #GentlemenFromEstonia #EndelLeppPresents #MeMoMuELP042026 #MEEZ042026

Endel Lepp Fashion House / Kumari Imedemaa / Kumari's Wonderland / Teedeni aed / MEEZ

https://www.facebook.com/reel/1468287101641193
*
https://www.facebook.com/photo?fbid=122175032114896142&set=a.122174868680896142
*
Lõuna-Eesti Postimees :
https://lounapostimees.postimees.ee/.../riigikogu...

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson: NATO ei kuku kokku, kuigi Venemaa seda soovib

Kersti Kond
ajakirjanik
9. aprill 2026, 07:31

Sõda on jõudnud meie piirile väga lähedale – Ukraina droonid sattusid Venemaa sihtmärke rünnates Eestisse. USA president Donald Trump peab NATOt pabertiigriks ja kinnitas, et Venemaa president Vladimir Putin ei karda seda. Samuti teatas Trump, et USA kaalub NATOst lahkumist.

KK: Valgast pärit riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kuidas see kõik mõjutab Eesti julgeolekut?

MM: Euroopas algas täiemahulise sõja viies aasta. Viimased kuud on võitlus olnud eriti intensiivne. Nii Venemaa kui Ukraina pool jooksevad tehnoloogiliselt võidu, et lahinguväljal edu saavutada. See tähendab ka võimsamaid droone.

Viimastel nädalatel on eri suundadest tulemuslikult rünnatud Venemaa energiataristut. Sõja alguses olnuks raske ette kujutada, et Ukraina võiks sellise löögijõuga ohustada Venemaa strateegilisi objekte sadade kilomeetrite kaugusel oma piirist.

Ukraina on võimeline välja saatma kümneid, isegi sadu droone ühe või mitme lainena. Kui selline rünnak toimub näiteks meie piiri lähedal asuvate strateegilise objektide pihta, nagu Ust-Luga või ka Primorski sadam, siis on võimalik, et venelaste vastutegevuse tõttu satub mõni droon kursilt kõrvale ja nihkub meie õhuruumi. Kuid «eksida» võib ka elektroonilise sõjapidamise käigus.
Kuni kestab sõda, püsib võimalus, et Ukraina jätkab taristuobjektide ründamist, sest see on ilmselt lääneriikide seatud sanktsioonidest mõjusam.
Püüame Eestis droone paremini tuvastada, kindlustada oma õhuruumi seda rikkuda võivate lennuaparaatide suhtes ja arutleme, kuidas saaksime või peaksime neid siin kahjutuks tegema.
Samas näeme, kuidas maailma kõige mõjukamates, rikkamates ja sõjaliselt võimsates riikides, näiteks Lähis-Idas, suudavad droonid teha palju kahju. Hoolimata väga suurest kaitse-eelarvest on nii laheriikidel kui ka Ameerikal üpris piiratud võime neutraliseerida ballistiliste rakettidega võrreldes odavamat ründemoona, näiteks kas või Shahedi droone.

Keegi ei taha lasta miljoneid dollareid maksvaid rakette kümneid tuhandeid dollareid maksvate droonide pihta. Nii püütakse kõikjal üle ilma ja ka Eestis uue ohukeskkonna ja tehnoloogiatega kohaneda.

KK: Ukraina eksperdid on väitnud, et venelased suunavad Ukraina droonid meelega ümber Balti riikidesse ja Soome, et siis propagandat teha ja heita Balti riikidele ette, justkui võimaldaks need Ukrainal kasutada Venemaa ründamiseks oma õhuruumi.

MM: Mul pole küll infot, et see oleks olnud teadlik tegevus. Kui Venemaa püüab ühel või teisel moel anda märku, justkui oleks Eesti või teised Balti riigid teinud oma õhuruumi avatuks Ukraina ründedroonide läbimisele, siis loomulikult ei vasta see tõele. Oleme seda ka ühemõtteliselt kinnitanud. Aga nagu näeme, ei jäta Venemaa kasutamata ühtki võimalust, et tekitada pingeid ja teha etteheiteid lääneriikidele, kuigi kõige selle algpõhjus on Venemaa enda valla päästetud sõda Ukraina vastu.

KK: Läti meediast saab lugeda ning ka mõned Ukraina ja Saksa analüütikud on väitnud, et Putin marsib Baltikumi mõne kuu pärast, kasutades ära praegust segast olukorda maailmas. Kas seegi on Venemaa propaganda, mis olevat droonijuhtumite ajal Balti riikide vastu valla päästetud, või peame neid arvamusi tõsiselt võtma?

MM: Nagu meie välisluure ju alles hiljuti, veebruaris ilmunud aastaraportis rõhutab ja ka teised sõnumid näitavad, on Ukrainas agressioonisõda pidava Venemaa eesmärk lisaks Ukraina riigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse hävitamisele lõhkuda ka lääne kaitseallianss ja heidutus. Mul pole praegu põhjust kuidagi teisiti olukorda hinnata.

Võin ka otse öelda, et Venemaa eesmärk on lammutada NATO. Seda me ei tohi hetkekski unustada. Mis puudutab igasuguseid ajalisi määratlusi selle kohta, millal Venemaa võiks kujutada reaalset sõjalist ohtu mõnele NATO liikmesriigile, siis ütlevad meie praegused raportid, et lähitulevikus – ja me räägime siin ikkagi lähikuudest – seda ei juhtu.
Sageli on lääneriikides selliste teemade meediasse jõudmisel ka oma alltekst: põhjendada ühe või teise riigi avalikkusele, miks on vaja panna rohkem raha kaitsesse ning suurendada kaitsevõimekust. Kui Eestis on see ohutaju ja teadmine olemas, siis mitmeski läänepoolsemas Euroopa riigis need puuduvad või tunnetatakse ohte vähem.
Kahjuks on sellistel sõnavõttudel kahepidine mõju. Need võivad küll ühes või teises riigis suurendada toetust kaitsekulude tõstmisele, aga teisalt loovad need ka tausta, mis pigem aitab levida Vene propagandal, mitte sellel, mida oleks vaja meil.
NATO liikmesriigid ei tohiks istuda, käed rüpes, ja mõelda, mitu aastat meil on jäänud selleni, et Venemaa võiks meid reaalselt sõjaliselt ohustama hakata. Kõige olulisem on loomulikult aidata Ukrainal see sõda võita. Kui Venemaa peaks Ukrainas oma eesmärgid saavutama, on ilmselge, et nad ei piirdu oma agressiivsete ambitsioonidega ainult Ukrainas.

KK: Kas te ei leia, et NATO lammutamine on võib-olla mingil määral juba õnnestumas. Trump on ju teatanud, et kaalub tõsiselt NATOst lahkumist.

MM: Varjatud sõda NATO vastu kestab aastaid ja Venemaa kulutab aastas miljardeid dollareid, et viia läbi mõjutusoperatsioone, sekkuda teiste riikide sisepoliitikasse, aidata kaasa riikidevaheliste vastuolude võimendamisele. Seda on praegu nii sotsiaalmeedia kaudu kui tulevikus ilmselt ka muul viisil märgatavalt lihtsam teha, kui oli näiteks külma sõja perioodil läinud sajandil.
Meil on eeloleval nädalavahetusel ees ülioluline sündmus ühes meie liikmesriigis – Ungaris. Seal toimuvad valimised ja näeme, kui jõuliselt Venemaa nendesse sekkub, et kaitsta NATO võimalikku sisemist ärritajat. Teame ju, milline roll on Ungari praegusel valitsusel olnud Euroopa Liidu Ukraina-suunalises tegevuses: kui palju on takistatud abi saatmist Ukrainasse ja tugevamate sanktsioonide kehtestamist Venemaa vastu. Ja kuidas on liitlaste vahel räägitut kantud edasi Moskvasse.
Ma tahaks teada, kas info edastamine on piirdunud ainult Euroopa Liiduga või on Venemaa huvi laienenud ka NATO tasandile. Ühendriikide presidendi viimaste nädalate väljaütlemised ei mõju kindlasti NATO mainele hästi. Venemaa eesmärk on Euroopa ja Ameerika Ühendriigid omavahel tülli ajada või vähemalt liigutada asju selles suunas. Venemaa soovib, et poleks piisavat keskset jõudu strateegilise tugevuse ja poliitilise tahte väljendamiseks, mille eesmärk on aidata Ukraina võidule ja välistada võimalikud sõjalised ründed NATO riikide vastu.
Liitlaste püsivus on meile eluliselt tähtis ja hoolimata kõigest ei nõustu ma nendega, kes ütlevad, et NATO on kas kohe-kohe kokku kukkumas või et see lähiajal juhtub. Ent kui meenutame ka Gröönimaa kaasust, siis on selge, et maailm me ümber on väga ebastabiilne.

KK: Millistele uutele võimalustele peaks Eesti sellises olukorras mõtlema? Kuidas end kaitsta, kui tõesti juhtub, et NATO sellisel kujul enam ei eksisteeri? Räägitud on niinimetatud Euroopa ja Kanada NATOst koos Ukrainaga...

MM: Eesti kaitsmine algab Eesti enda tegevusest. Oleme poliitilisel tasandil ühel meelel otsustanud, et alates sellest aastast on meil kaitsekulud üle viie protsendi SKPst. Peame tugevdama iseseisvat kaitsevõimet.

Eesti kaitse kontekstis on tähtis, et meil oleks kogu aeg võimalikult palju liitlasi ja partnereid, kes on valmis ka Eesti eest ühel või teisel viisil võitlema. NATO heidutusel on siin keskne roll. See on taganud NATO liikmesriikide turvalisuse kõigi nende 77 aasta jooksul, mil see organisatsioon on eksisteerinud.
Usun, et turbulentsist hoolimata on NATO jätkuvalt Euroopa ja Põhja-Ameerika riike ühendav jõud. Ameerika Ühendriigid saavad väga hästi aru, et ka Lähis-Ida kontekstis on parem liitlasi hoida, mitte vastupidi. Kuid see eeldab meilt väsimatut diplomaatilist tegevust liitlassuhete tugevdamisel.
Samuti on tähtis, et Põhjala-Balti riigid ja Poola jätkaksid aastatega loodud julgeoleku- ja kaitsekoostööd uutes tingimustes, mil ka Soome ja Rootsi on NATO liikmed.

KK: Osa Venemaad tundvaid eksperte väidab, et Putin oli oma riigi kehva majandusolukorra tõttu juba Ukraina suunal järele andmas, kuid Lähis-Ida sõda andis talle uue võimaluse Ukraina agressiooni jätkata.

MM: Mina küll Putini kokkuleppevalmidust näinud ei ole. Ei rindel ega diplomaatias. Ukraina on ju mitu korda väljendanud valmisolekut kehtestada tingimusteta vaherahu. Viimati kas või läinud nädalavahetusel, lihavõttepühade aegu. Siis polnud Venemaal küll mingit soovi vaherahust rääkida ja nende eesmärk on sundida Ukraina kapituleeruma.
Praegu Lähis-Idas toimuv on ju alguse saanud mitte niivõrd selle aasta 28. veebruaril, vaid 7. oktoobril 2023, mil Hamas ründas Iisraeli ja siis algas Lähis-Idas suurem ebastabiilsus.
Mõneti on see töötanud ka Venemaa huvides. Lääneriikide tähelepanu on hajunud, relvastus või laskemoon, mida oleks praegu vaja Ukrainas, liigub hoopis Lähis-Itta. Ja see, kuidas mõned riigid on keelanud Ühendriikidel kasutada nende õhuruumi või isegi seal asuvaid baase, kindlasti ei aita kaasa NATO ühtsusele. Ebastabiilsus Lähis-Idas pole meile hea.

KK: Kas teil on taustainfot Venemaa kohta? Kuidas maailmakord sealt vaadates paistab? Kui kindel on Putini võim?

MM: Arvan, et võim ei kõigu. Diktaatoritel juhtub see tavaliselt siis, kui nad on oma elupäevad lõpuni elanud.

Lähis-Ida sõja laienemise tõttu tõusnud energiahind annab Venemaale vabama juurdepääsu siinsetele turgudele. Kuigi Iraan on nõrgemas positsioonis kui varem, ollakse ikkagi väga kaugel stabiilsusest või sellest, et Venemaa kaotaks oma liitlase Lähis-Idas. 

Kuva vähem