#AmbroosiaTeeLood #GentlemenFromEstonia #EinoÕnne #ReinAnton #PöialRaineriLooduskool #EestiLoodusePäev #KumariImedemaa #Keskkonnaamet #UtagawaKuniyoshi #FlowerPower #InTheBottomOfMyGarden #Meestemoemuuseum #AMansGardenOfVerses #EroGuro #KülaooperArmandonia #EndelLeppFashionHouse #MuzanE #TheHouseOfPlaybunny #NahaJaKarvadega #CatchAndKill #KumariImedemaa #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #MEEZ082026
„No vaata ise,“ näitab Mulgi vallas asuva Saate talu omanik Marit Ummelas telefonivideot, milles kahehõlmalise adraga varustatud traktor näeb kurja vaeva, et teed üles künda. Pind on kõva, ader ei taha hästi haakida, aga pikapeale õnnestub traktoristil siiski tee pahupidi keerata.
Sedasi tehti uudismaaks paraku Saate talu sissesõidutee ja üldse ainus tee, mis sellesse metsa ja põldude vahel asuvasse talusse viib. Traktori roolis istus aga Ummelase ülemaanteenaaber Erolongi talust. Ta võttis künnitöö ette sellepärast, et ta koerad on alatasa lahti, tikuvad naabri õuele ja murdsid seal ühe kana maha ning Ummelas teatas sellest piirkonnapolitseinikule.
Vallavalitsus on valmis toetama
Kui Ummelas servituudinõudega kohtusse pöördub, on vallavalitsus valmis nõuet toetama. „Kohus võtab meilt ka seisukoha ja meie ütleme, et olemasoleva tee kasutamine on kõige mõistlikum lahendus,“ lubab Rein Anton.
Kiusu pärast ülesküntud sada meetrit pinnasteed on praeguseks võtnud juba kohaliku omavalitsuse ametnike ja esialgset õiguskaitset määrava kohtuniku tööaega. Kui Ummelas esitab ka servituudinõude, kulub töötunde veel enam. Teise variandi puhul mitmekordistub probleemi lahendamisse kaasatud inimeste arv, kulub mitu korda rohkem töötunde ja raha ning ühte Mulgimaa metsa rajatakse mitusada meetrit teed täiesti arutul põhjusel.
Üks nüanss on selles loos veel. Kaitseliidu noorteinstruktor Ebe Õnne juhendab Sakala malevas Noorte Kotkaste tegevust ehk peaks kasvatama noortes isamaalisust, kaitsetahet, kogukondlikkust ja teisi kaitseliidu väärtusi. Kaitseliidu peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülem kolonelleitnant Arvo Jõesalu ütleb, et tööalal ei ole kaitseliidul Ebe Õnnele midagi ette heita, aga töötaja eraelu tööandja hinnata ei tohi. „Me ei saa anda hinnanguid naabrite omavahelistele tülidele, aga loodame, et leitakse siiski rahumeelne lahendus,“ sõnab Jõesalu.
Erolongi talu pererahvas ei taha tee üleskündmisest ega sellest, miks nad naabri peale nii vihaseks said, rääkida. Eino Õnne keeldus ajakirjanikuga rääkimast ja kinnitas, et saab aru, et ilmuv artikkel jääb niimoodi ühekülgseks. Ebe Õnne ei võta oma kaitseliidu töötelefoni vastu ega vasta ka sõnumitele. Tema teine number, mis on Saate talu teeotsale pandud märgil selleks, et sissesõiduks luba paluda, on välja lülitatud.
Delfi/EESTI _14.08.2026, 00:02
Tuuli Jõesaar
ajakirjanik
Toimetas:Aare Reivart
https://www.delfi.ee/artikkel/120603595/solvunud-talunik-kundis-naabri-sissesoidutee-traktoriga-ules-kojupaasuta-jaanud-peret-voib-ees-oodata-20-000-eurone-tee-ehitus Solvunud talunik kündis naabri sissesõidutee traktoriga üles. Kojupääsuta jäänud peret võib ees oodata 20 000-eurone tee-ehitus
ajakirjanik
Toimetas:Aare Reivart
Kohalik omavalitsus ei saa ootamatult kojupääsust ilma jäänud vallaelanikku aidata, sest omandireformi käigus mõõdeti jupp vana taluteed paraku ühe naabri põllumaaks.
„No vaata ise,“ näitab Mulgi vallas asuva Saate talu omanik Marit Ummelas telefonivideot, milles kahehõlmalise adraga varustatud traktor näeb kurja vaeva, et teed üles künda. Pind on kõva, ader ei taha hästi haakida, aga pikapeale õnnestub traktoristil siiski tee pahupidi keerata.
Sedasi tehti uudismaaks paraku Saate talu sissesõidutee ja üldse ainus tee, mis sellesse metsa ja põldude vahel asuvasse talusse viib. Traktori roolis istus aga Ummelase ülemaanteenaaber Erolongi talust. Ta võttis künnitöö ette sellepärast, et ta koerad on alatasa lahti, tikuvad naabri õuele ja murdsid seal ühe kana maha ning Ummelas teatas sellest piirkonnapolitseinikule.
Lahendust lähiajal ei paista
Video innukalt teed kündvast mehest võib kõrvaltvaatajale olla naljakas, kuid Ummelasel naljatuju pole. Naabri kiusu tõttu ta enam oma koju autoga ei pääse ning peab kogu vajaliku poekraami, sealhulgas rasked kanatoidukotid, käsitsi üle songermaa vedama. Lahendust lähiajal ei paista. Kõige kehvemal juhul peab ta endale läbi metsa täiesti uue tee rajama ja esialgsetel hinnangutel võib see maksma minna kuni paarkümmend tuhat eurot.
Nii kulukat lõpplahendust vajav konflikt algas tühisest asjast.
Ummelased ostsid Saate talu kümmekond aastat tagasi. Krunti ühendab riigiteega vana talutee, mis on kaartidel juba vähemalt 1896. aastast, ent ilmselt 1990-ndatel maade tagastamise ja erastamise käigus mõõdeti jupike – täpsemalt 113 meetrit – sellest Erolongi talu omandisse.
Pärast seda esitas Ummelas kohtusse esialgse õiguskaitse taotluse, et tohiks teed kasutada seni, kuni on otsustanud, kas nõuda kohtu kaudu servituuti või võtta käsile tee-ehitus läbi metsa. Neljapäevase seisuga polnud kohus veel esialgse õiguskaitse otsust langetanud.
Kuigi võiks arvata, et kohalikul omavalitsusel on elanike kodudesse pääsemise teemal sõnaõigus, ei ole see tegelikult nii. Ja nii kurnavadki teevaidlused kohtusüsteemi.
Video innukalt teed kündvast mehest võib kõrvaltvaatajale olla naljakas, kuid Ummelasel naljatuju pole. Naabri kiusu tõttu ta enam oma koju autoga ei pääse ning peab kogu vajaliku poekraami, sealhulgas rasked kanatoidukotid, käsitsi üle songermaa vedama. Lahendust lähiajal ei paista. Kõige kehvemal juhul peab ta endale läbi metsa täiesti uue tee rajama ja esialgsetel hinnangutel võib see maksma minna kuni paarkümmend tuhat eurot.
Nii kulukat lõpplahendust vajav konflikt algas tühisest asjast.
Ummelased ostsid Saate talu kümmekond aastat tagasi. Krunti ühendab riigiteega vana talutee, mis on kaartidel juba vähemalt 1896. aastast, ent ilmselt 1990-ndatel maade tagastamise ja erastamise käigus mõõdeti jupike – täpsemalt 113 meetrit – sellest Erolongi talu omandisse.
Ja veelgi enam: üle 120 aasta samas kohas asunud pinnastee ei ole praegu juriidiliselt üldse tee, vaid põllumajandusmaa. Nii et Saate talu rahvas hakkas koju sõitma de jure mööda põldu. See aga ei seganud kedagi. Saate talul on prügiveoleping ja kuni üleskündmiseni käis prügiauto kenasti taluõuel konteinerit tühjendamas. Samuti lükkas vald talviti selle juriidiliselt olematu tee lumest puhtaks.
Erolongi talu rahvas, kellele tee kuulub, ei ole aastate jooksul märku andnud, et neile ei meeldi, et Ummelased teed kasutavad. Samamoodi sõidavad seda teed mööda metsa jahimehed ning kohalik suurtalunik oma põldudele. Erolongi talu pererahvast teel sõitmine häirida ei saa, sest talu eluhooned asuvad mitmesaja meetri kaugusel, hoopis teisel pool riigimaanteed ja kõnealust pinnasteed ei näe nad isegi oma koduakendest.
Erolongi talu rahvas, kellele tee kuulub, ei ole aastate jooksul märku andnud, et neile ei meeldi, et Ummelased teed kasutavad. Samamoodi sõidavad seda teed mööda metsa jahimehed ning kohalik suurtalunik oma põldudele. Erolongi talu pererahvast teel sõitmine häirida ei saa, sest talu eluhooned asuvad mitmesaja meetri kaugusel, hoopis teisel pool riigimaanteed ja kõnealust pinnasteed ei näe nad isegi oma koduakendest.
Nii jäigi Ummelastel kasutamata taluga kaasa tulnud servituudikokkulepe teise naabriga. See servituut lubab Saate talul rajada endale ligipääsutee läbi metsa. Uus tee oleks enam kui 250 meetrit pikk ning selle rajamiseks oleks vaja esmalt küsida transpordiametilt nõusolek, et tohiks üldse riigiteele uue mahasõidu rajada. Siis tuleks tellida projekt ning alles seejärel saaks ehitusloa taotleda ja ehitama asuda. Tee rajamine läheb olenevalt pinnasest ja tööde mahust maksma 10 000–20 000 eurot. Selline kulutus ei tundunud Ummelastele mõistlik. Ja paraku ei seadustanud nad servituudi nõudmise kaudu ka vana pinnastee kasutust, sest ka selleks ei tundunud vajadust olevat.
Ent tänavu juulis ärritas naabritevaheline pisikonflikt Erolongi peret nii, et praeguseks on see paisunud kiusuks ja teekünniks.
Koerad jooksid pikali
„Läksin hommikul kanaaedikut lahti tegema ja mind joosti pikali, seda tegid kaks noort koera, kes nägid välja nagu hundikoera ja rotveileri segu,“ meenutab Marit Ummelas. Noored koerad ei rünnanud, vaid väljendasid oma vaimustust, ent Ummelasele see arusaadavalt ei meeldinud. Ta asis koertel rihmast kinni ja proovis külainimestele helistades teada saada, kelle loomadega tegu on. Ilmnes, et need on Erolongi pere koerad, kes kutsikaeast välja kasvades avastasid, et suudavad oma madalast aedikust välja hüpata. Kuna pererahvas oli tööl, läkitas Erolongi pere ühe tuttava koeri ära viima ja selleks päevaks saabus rahu.
Järgmisel hommikul olid aedikust põgenemise selgeks saanud koerad jälle Saate talus. „Ärkasin selle peale, et õuest kostis õudne kolin ja ragin. Läksin välja ja nägin, et need kaks koera närisid mul hoovi peal põrandaharja ja enne olid juba jõudnud pesunöörilt pesu alla tõmmata,“ räägib Ummelas. Seekord juba teades, kust koerad pärit on, vinnas Ummelas kutsikaohtu loomad oma auto pagasiruumi ja sõidutas koju. Sealne pererahvas oli ära, nii et ta pani koerad ise aedikusse.
Samal õhtul olid koerad jälle tagasi ja tapsid ühe aedikust välja pääsenud kana. Ummelas tabas loomad teolt ja sõidutas nad taas koju. Pererahvast polnud ikka veel, aga telefonitsi palusid nad, et pangu naaber koerad ise aedikusse. Ummelas vaidles vastu, et pole mõtet, sest loomad hüppavad ju kohe jälle välja, kuid andis siiski järele. Koerad olidki Saate talus tagasi juba tunni pärast.
Ent tänavu juulis ärritas naabritevaheline pisikonflikt Erolongi peret nii, et praeguseks on see paisunud kiusuks ja teekünniks.
Koerad jooksid pikali
„Läksin hommikul kanaaedikut lahti tegema ja mind joosti pikali, seda tegid kaks noort koera, kes nägid välja nagu hundikoera ja rotveileri segu,“ meenutab Marit Ummelas. Noored koerad ei rünnanud, vaid väljendasid oma vaimustust, ent Ummelasele see arusaadavalt ei meeldinud. Ta asis koertel rihmast kinni ja proovis külainimestele helistades teada saada, kelle loomadega tegu on. Ilmnes, et need on Erolongi pere koerad, kes kutsikaeast välja kasvades avastasid, et suudavad oma madalast aedikust välja hüpata. Kuna pererahvas oli tööl, läkitas Erolongi pere ühe tuttava koeri ära viima ja selleks päevaks saabus rahu.
Järgmisel hommikul olid aedikust põgenemise selgeks saanud koerad jälle Saate talus. „Ärkasin selle peale, et õuest kostis õudne kolin ja ragin. Läksin välja ja nägin, et need kaks koera närisid mul hoovi peal põrandaharja ja enne olid juba jõudnud pesunöörilt pesu alla tõmmata,“ räägib Ummelas. Seekord juba teades, kust koerad pärit on, vinnas Ummelas kutsikaohtu loomad oma auto pagasiruumi ja sõidutas koju. Sealne pererahvas oli ära, nii et ta pani koerad ise aedikusse.
Samal õhtul olid koerad jälle tagasi ja tapsid ühe aedikust välja pääsenud kana. Ummelas tabas loomad teolt ja sõidutas nad taas koju. Pererahvast polnud ikka veel, aga telefonitsi palusid nad, et pangu naaber koerad ise aedikusse. Ummelas vaidles vastu, et pole mõtet, sest loomad hüppavad ju kohe jälle välja, kuid andis siiski järele. Koerad olidki Saate talus tagasi juba tunni pärast.
Kui koerte omanikud õhtul saabusid, püüdsid nad eitada, et nende lemmikud kana murdsid, kuid taltusid, kui koerte pahategu valvekaamera videolt nägid.
Järgmisel hommikul tuli Saate talusse Erolongi perenaine Ebe Õnne ja tahtis teada, kas Ummelas soovib, et kana talle kinni makstaks. „Ütlesin, et seda pole vaja, aga ma tahan, et nende koerad ei hulguks. Ta vastas, et aga tegu on ju noorte koertega, nagu see oleks õigustus. Ta oli väga häiritud sellest, et olin koerte hulkumisest piirkonnapolitseinikule teada andnud. Järgmiseks käiski ta välja „trumbi“, et paneb meile tee kinni,“ meenutab Ummelas. Õnne teatas, et Saate talu võib teed kasutada veel ühe nädala, siis aga enam mitte. Sissesõitu keelavad sildid olidki juba kaasas ning lahkudes pani ta need paika.
Järgmisel hommikul tuli Saate talusse Erolongi perenaine Ebe Õnne ja tahtis teada, kas Ummelas soovib, et kana talle kinni makstaks. „Ütlesin, et seda pole vaja, aga ma tahan, et nende koerad ei hulguks. Ta vastas, et aga tegu on ju noorte koertega, nagu see oleks õigustus. Ta oli väga häiritud sellest, et olin koerte hulkumisest piirkonnapolitseinikule teada andnud. Järgmiseks käiski ta välja „trumbi“, et paneb meile tee kinni,“ meenutab Ummelas. Õnne teatas, et Saate talu võib teed kasutada veel ühe nädala, siis aga enam mitte. Sissesõitu keelavad sildid olidki juba kaasas ning lahkudes pani ta need paika.
Ja nii oligi pisiprobleemist saanud väga suur probleem. Ummelased olid jahmunud, aga kogusid end ja proovisid olukorda lahendada. Nad palusid juristil koostada servituudi seadmise ettepanek ning saatsid selle Erolongi talu omanikele. „Pakkusime, et mina katan servituudi seadmise kulu ja ka notarikulu. Lubasin ka, et maksan neile talumistasu sada eurot aastas pluss euribor, ning lisaks seda, et ei eelda, et nad teed hooldavad. Pakkusime oma arust väga mõistliku summa selle eest, et ma saan sada meetrit mööda mudast teed sõita,“ ütleb Ummelas. Kohtus arvutatakse talumistasu maa maksustamishinna alusel ning Saate talu juhtumis tähendaks see vaid mõneeurost aastatasu.
Kirjalikku vastust servituudipakkumisele ei tulnud, küll aga ajas naabripere traktori välja ja kündis tee üles. See ei andnud kauaks tulemust, sest järgmisel päeval oli kohalikul suurpõllumehel vaja vilja lõigata ning põllule pääsemiseks sõitis ta kombainiga Erolongi peremehe künnitöö jälle siledaks. Ent Erolongi peremees kündis tee jälle üles. „Mul on sellest video, kuidas ta kirglikult künnab reede õhtul paduvihmas teed. Teised on sõpradega saunas, aga temal on selline suur äng, et peab teed kündma,“ märgib Ummelas.
Kirjalikku vastust servituudipakkumisele ei tulnud, küll aga ajas naabripere traktori välja ja kündis tee üles. See ei andnud kauaks tulemust, sest järgmisel päeval oli kohalikul suurpõllumehel vaja vilja lõigata ning põllule pääsemiseks sõitis ta kombainiga Erolongi peremehe künnitöö jälle siledaks. Ent Erolongi peremees kündis tee jälle üles. „Mul on sellest video, kuidas ta kirglikult künnab reede õhtul paduvihmas teed. Teised on sõpradega saunas, aga temal on selline suur äng, et peab teed kündma,“ märgib Ummelas.
Pärast seda esitas Ummelas kohtusse esialgse õiguskaitse taotluse, et tohiks teed kasutada seni, kuni on otsustanud, kas nõuda kohtu kaudu servituuti või võtta käsile tee-ehitus läbi metsa. Neljapäevase seisuga polnud kohus veel esialgse õiguskaitse otsust langetanud.
Kuigi võiks arvata, et kohalikul omavalitsusel on elanike kodudesse pääsemise teemal sõnaõigus, ei ole see tegelikult nii. Ja nii kurnavadki teevaidlused kohtusüsteemi.
Probleemi juured on 1990. aastate omandireformis ja laiemalt võttes puudulikus konfliktilahendusoskuses.
„Oi, neid olukordi on palju,“ ohkab Mulgi valla teedespetsialist Rein Anton naabrite teetülidest rääkides. „Igal nädalal on kedagi vaja nõustada, aidata läbi rääkida või lahendada mõnda konflikti.“ Aastaid oma ametit pidanud Anton ütleb, et teetülide arv ei ole vähenenud, kuigi omandireformist, erastamisest ning sellega seotud piiri- ja omandisegaduste tekkest on praeguseks üle 20 aasta möödas. „Kui maid tagastati, anti talusid tagasi ka kaardimaterjali alusel ning näiteks eksplikatsioonis oli kirjas, et maatükist 0,8 hektarit on avalikus kasutuses tee, aga nüüdseks on arusaamine omandist muutunud ja inimesed seisukohal, et „kui tee on minu maa peal, siis on ka tee minu oma“, mis siis, et omal ajal anti see maa neile märkega, et tee on avalikus kasutuses.“
„Oi, neid olukordi on palju,“ ohkab Mulgi valla teedespetsialist Rein Anton naabrite teetülidest rääkides. „Igal nädalal on kedagi vaja nõustada, aidata läbi rääkida või lahendada mõnda konflikti.“ Aastaid oma ametit pidanud Anton ütleb, et teetülide arv ei ole vähenenud, kuigi omandireformist, erastamisest ning sellega seotud piiri- ja omandisegaduste tekkest on praeguseks üle 20 aasta möödas. „Kui maid tagastati, anti talusid tagasi ka kaardimaterjali alusel ning näiteks eksplikatsioonis oli kirjas, et maatükist 0,8 hektarit on avalikus kasutuses tee, aga nüüdseks on arusaamine omandist muutunud ja inimesed seisukohal, et „kui tee on minu maa peal, siis on ka tee minu oma“, mis siis, et omal ajal anti see maa neile märkega, et tee on avalikus kasutuses.“
Tee jäi talumaade sekka
Erastamisel oli ka praktika, et kui talu maad asusid näiteks kahel pool teed, siis ei mõõdetud neid lahustükkideks, nii et tee jäi talumaade sekka. „Kui oleks mõõdetud kohe sellised maad lahustükkideks, oleks muresid palju vähem,“ nendib Anton. Ka Erolongi ja Saate talu juhtumis võimaldabki ühel perel kiusu ajada just see, et üle sajandivanune tee mõõdeti 1990-ndatel ühe talu omandisse.
Omavalitsus saab avaliku huvi korral seada erateele sundvalduse või tee omanikult välja osta, et see siis vajalike juriidiliste protseduuride abil transpordimaaks vormistada. Ent Saate talu juhtumis pole alust kummakski meetmeks. „Avalikku huvi seal ei ole, kuna tee teenindab ühte talu ning tagapool olevate põllu- ja metsamaade omanikke, nii et see ei pea olema avalikus kasutuses,“ põhjendab Anton seda, miks vald ei saa kulutada raha tee välja ostmiseks.
Siis saabus lõpuks ka perekond Õnne kirjalik vastus servituudipakkumise kohta. See teatas üheselt, et Õnned ei kavatse Ummelastega iial mitte mingitel tingimustel ühtegi kokkulepet sõlmida.
Omavalitsus saab ka erateele taotleda avalikuks kasutuseks sundvalduse seadmist, aga see võib kaasa tuua pika ja kuluka kohtuvaidluse. Sundvaldust seades peab vald põhjendama oma kaalutlusi, sealhulgas avaliku eesmärgi olemasolu, sundvalduse ulatust, tasu maksmist või mittemaksmist jms. Kui maaomanik ei ole põhjendustega rahul, saab ta halduskohtus sundvalduse-otsuse vaidlustada.
Saate talu juhtumi puhul soovitab omavalitsus Ummelasel nõuda kohtu kaudu servituudi seadmist. „Alternatiivset juurdepääsu kodule tal pole. Uue tee rajamise vastu räägib mõistlikkuse aspekt, sest üksnes ühe majapidamise ja aeg-ajalt sõitvate põllumajandusmasinate jaoks läbi metsa uus tee rajada on liiga kulukas,“ selgitab Rein Anton.
Rohkemat peale nõustamise vald pakkuda ei saagi. Sealhulgas võib ka nõustamine vahel hoopis õli tulle valada. „Oleme olnud sellistes konfliktides vahendajad ja läbirääkijad ning proovinud inimesi lepitada. On olnud olukordi, kus naabrid lepivad, aga ka neid, kus minnakse veel kurjemaks. Ka siin ju tegelikult oli nii, et tee künti üles siis, kui naaber küsis servituuti,“ ütleb Mulgi valla abivallavanem Sten-Maikel Udras.
Erastamisel oli ka praktika, et kui talu maad asusid näiteks kahel pool teed, siis ei mõõdetud neid lahustükkideks, nii et tee jäi talumaade sekka. „Kui oleks mõõdetud kohe sellised maad lahustükkideks, oleks muresid palju vähem,“ nendib Anton. Ka Erolongi ja Saate talu juhtumis võimaldabki ühel perel kiusu ajada just see, et üle sajandivanune tee mõõdeti 1990-ndatel ühe talu omandisse.
Omavalitsus saab avaliku huvi korral seada erateele sundvalduse või tee omanikult välja osta, et see siis vajalike juriidiliste protseduuride abil transpordimaaks vormistada. Ent Saate talu juhtumis pole alust kummakski meetmeks. „Avalikku huvi seal ei ole, kuna tee teenindab ühte talu ning tagapool olevate põllu- ja metsamaade omanikke, nii et see ei pea olema avalikus kasutuses,“ põhjendab Anton seda, miks vald ei saa kulutada raha tee välja ostmiseks.
Siis saabus lõpuks ka perekond Õnne kirjalik vastus servituudipakkumise kohta. See teatas üheselt, et Õnned ei kavatse Ummelastega iial mitte mingitel tingimustel ühtegi kokkulepet sõlmida.
Omavalitsus saab ka erateele taotleda avalikuks kasutuseks sundvalduse seadmist, aga see võib kaasa tuua pika ja kuluka kohtuvaidluse. Sundvaldust seades peab vald põhjendama oma kaalutlusi, sealhulgas avaliku eesmärgi olemasolu, sundvalduse ulatust, tasu maksmist või mittemaksmist jms. Kui maaomanik ei ole põhjendustega rahul, saab ta halduskohtus sundvalduse-otsuse vaidlustada.
Saate talu juhtumi puhul soovitab omavalitsus Ummelasel nõuda kohtu kaudu servituudi seadmist. „Alternatiivset juurdepääsu kodule tal pole. Uue tee rajamise vastu räägib mõistlikkuse aspekt, sest üksnes ühe majapidamise ja aeg-ajalt sõitvate põllumajandusmasinate jaoks läbi metsa uus tee rajada on liiga kulukas,“ selgitab Rein Anton.
Rohkemat peale nõustamise vald pakkuda ei saagi. Sealhulgas võib ka nõustamine vahel hoopis õli tulle valada. „Oleme olnud sellistes konfliktides vahendajad ja läbirääkijad ning proovinud inimesi lepitada. On olnud olukordi, kus naabrid lepivad, aga ka neid, kus minnakse veel kurjemaks. Ka siin ju tegelikult oli nii, et tee künti üles siis, kui naaber küsis servituuti,“ ütleb Mulgi valla abivallavanem Sten-Maikel Udras.
Vallavalitsus on valmis toetama
Kui Ummelas servituudinõudega kohtusse pöördub, on vallavalitsus valmis nõuet toetama. „Kohus võtab meilt ka seisukoha ja meie ütleme, et olemasoleva tee kasutamine on kõige mõistlikum lahendus,“ lubab Rein Anton.
Kiusu pärast ülesküntud sada meetrit pinnasteed on praeguseks võtnud juba kohaliku omavalitsuse ametnike ja esialgset õiguskaitset määrava kohtuniku tööaega. Kui Ummelas esitab ka servituudinõude, kulub töötunde veel enam. Teise variandi puhul mitmekordistub probleemi lahendamisse kaasatud inimeste arv, kulub mitu korda rohkem töötunde ja raha ning ühte Mulgimaa metsa rajatakse mitusada meetrit teed täiesti arutul põhjusel.
Üks nüanss on selles loos veel. Kaitseliidu noorteinstruktor Ebe Õnne juhendab Sakala malevas Noorte Kotkaste tegevust ehk peaks kasvatama noortes isamaalisust, kaitsetahet, kogukondlikkust ja teisi kaitseliidu väärtusi. Kaitseliidu peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülem kolonelleitnant Arvo Jõesalu ütleb, et tööalal ei ole kaitseliidul Ebe Õnnele midagi ette heita, aga töötaja eraelu tööandja hinnata ei tohi. „Me ei saa anda hinnanguid naabrite omavahelistele tülidele, aga loodame, et leitakse siiski rahumeelne lahendus,“ sõnab Jõesalu.
Erolongi talu pererahvas ei taha tee üleskündmisest ega sellest, miks nad naabri peale nii vihaseks said, rääkida. Eino Õnne keeldus ajakirjanikuga rääkimast ja kinnitas, et saab aru, et ilmuv artikkel jääb niimoodi ühekülgseks. Ebe Õnne ei võta oma kaitseliidu töötelefoni vastu ega vasta ka sõnumitele. Tema teine number, mis on Saate talu teeotsale pandud märgil selleks, et sissesõiduks luba paluda, on välja lülitatud.
Kommentaarid
Postita kommentaar