PRLK_008 / RAINER VAKRA JUHIB VAATAMATA LAIALDASELE KRIITIKALE KESKKONNAAMETIT EDASI _ POSTIMEES 7.07.2026 

#PRLK #KawanabeKyosai #PöialRaineriLooduskool  #Meestemoemuuseum #EksitavTurvatunne #AMansGardenOfVerses #EroGuro #KülaooperArmandonia #EndelLeppFashionHouse #MuzanE #MartinKumariImedemaal #MartinTeeSuviKirblas #WhoTheFuckIsMartinTee #TheHouseOfPlaybunny #NahaJaKarvadega #CatchAndKill #KumariImedemaa #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ082026     

TheBritishMuseum: 

https://www.britishmuseum.org/collection/object/A_1881-1210-0-1885 

Object Typepainting
Museum number1881,1210,0.1885
DescriptionSketch. Frogs triumphing over snakes. Ink and colour on paper. According to the catalogue, signed and seal.
Producer namePainted by: Kawanabe Kyōsai 河鍋暁斎
Cultures/periodsMeiji Era
Production date1879 

*

https://www.postimees.ee/8503953/rainer-vakra-juhib-vaatamata-laialdasele-kriitikale-keskkonnaametit-edasi 

Rainer Vakra juhib vaatamata laialdasele kriitikale keskkonnaametit edasi 

Ülle Harju

ajakirjanik

7. juuli 2026, 00:01 

Rainer Vakra pälvis palgatõusu ja ministri kiituse.

Keskkonnakaitsja: järelevalve on sisuliselt hävitatud!

Valitsuse soov Vakrale: ettevõtted peavad tegevuse alustamiseks saama vajalikud load kiiresti.


Värskelt tõstetud palgaga Rainer Vakra saab veel viis aastat keskkonnaametit juhtida, energeetika- ja keskkonnaminister kiidab teda keskkonnakaitse kliendikesksemaks ja tõhusamaks muutmise eest, avalikkuses ja keskkonnakaitsjatelt on Vakra ja keskkonnaamet saanud aga laialdast kriitikat. 

Kliimaminister Andres Sutt (RE) põhjendas keskkonnaameti peadirektoriks kandideerinud kuue inimese seast just Rainer Vakra valimist: «Keskkonnaamet on keskkonnakaitset korraldanud tõhusalt ja kliendikesksemalt.»

Mida ta selle all mõtleb, seletas Sutt nii: «Keskkonnaameti töö kliendikesksust näitab kasvõi taastuvenergia arendamise projekti RePower käigus läbi viidud klienditagasiside uuring, mille alusel näevad KOVide, ettevõtjate ja riigiasutuste esindajad keskkonnaametit professionaalse partnerina.»

Jutt on nii Suti kui ka Vakra sõnul ettevõtete, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste rahulolust ennekõike tuuleparkide ja teiste taastuvenergiarajatiste planeeringute kiirendamise üle. Keskkonnaamet annab Vakra ütlusel planeeringute menetlustes tagasisidet keskmiselt kümne päevaga, seda tänu RePowerEU raha eest lisaks tööle võetud 22 uuele ajutisele ametnikule.


Postimees soovis teada, kui rahul täpselt keskkonnaametiga ollakse, ja ministeerium saatis selle peale raporti «Taastuvenergeetika planeerijate ja arendajatega läbiviidud intervjuude kokkuvõte» (2025, lk 9), kust sai teada niipalju: «Keskkonnaamet on muutunud sisulisemaks ja partnerlikumaks, pakkudes arendajatele nõustavat tuge ning andes selgemat tagasisidet kui varem. Positiivse muutusena toodi välja, et amet on valmis osalema töökoosolekutel ja aruteludel, mitte piirduma kirjalike kooskõlastustega.»

Ministeerium premeeris Vakrat ka palgatõusuga: keskkonnainspektorite palga suurendamiseks antud pea 600 000 eurost sai kevadel palgale 500 eurot otsa ka peadirektor Vakra, kes teenib nüüd 6750 eurot kuus. (Keskkonnaameti kinnitusel määras peadirektori töötasu energeetika- ja keskkonnaminister eraldi otsusega; tegu on kahe iseseisva teema ja otsusega. Täpsustatud 8.07. kell 7.49)

Keskkonnaamet toetas infohommikutega ja nõustas metsloomade päästmisel 

Sutt tõi Vakra valitsemisaja saavutustest veel näiteid: «Kohalikke omavalitsusi on toetatud nii igakuiste infohommikute kui ka põhjaliku keskkonnaspetsialistile mõeldud käsiraamatu koostamisega; käima on lükatud otseteavitused kaitsealuste maade omanike ja ohtliku karuputke kolooniatega maaomanike vahel ja nii edasi.»

Vakra ise tõi näiteid keskkonnaameti kliendikesksusest: «Alustame olukordadest, kus inimene saab hätta sattunud metslooma, kalapüügipiirangute või metsaregistri kasutamise kohta nõu ja abi meie klienditoelt. Ja nii suurettevõtete ja omavalitsusteni välja.»


Karistamise asemel eelistatakse selgitamist ja suunamist

«Järelevalves keskendume probleemide ennetamisele ja lahendamisele, mitte pelgalt karistamisele,» tutvustas Vakra oma juhtimispõhimõtteid. «Vähese mõjuga eksimuste puhul suuname inimesi keskkonnasõbralikumaid lahendusi leidma, mitte ei alusta kohe menetlust. Võtame näiteks vales kohas telkija või ehituskeeluvööndi piirangute rikkuja, kellega suhtleb inspektor nii, et ta ei saaks lihtsalt trahvi, vaid päriselt aru, miks ja mille kaitseks piirangud kehtivad ja kuidas edaspidi rikkumistest hoiduda. Me teame, et kui inimene on eksinud teadmatusest, ei aita karistus ei teda ega keskkonda – aitab selgitus ja lahendus.»


Postimees kirjutas jaanuaris aga näiteks ka loost, kui keskkonnaameti enda puudulik kontroll võimaldas metsafirmal ilma kaasomaniku tulevaste pärijate nõusolekuta kogu metsa maha võtta. («Mõisaproua pärijad vaatavad ahastuses pealt, kuidas mõisa metsa paljaks võetakse» PM 27.01.2026)

Keskkonnakaitsja: järelevalve on sisuliselt hävitatud!

«Keskkonnaameti juhtkond on aastaid tegelenud sellega, et toimivat järelevalvet teha oleks ülikeeruline. Sisuliselt toimiv jahinduse järelevalve hävitati täielikult ära, lindude kaitsmine käib läbi ettevõtlike kodanike,» kirjutas Mati Sepp enda MTÜ Hoiame Loodust Facebooki-lehel 5. juunil. 

Ta kaebas ka Postimehele, et just Vakra juhtimise ajal ehk sel kevadel lõi keskkonnaamet uue korra lindude pesitsusrahu rikkumiste menetlemiseks. See võimaldab metsaraiega senisest palju lihtsamini munade või poegadega linnupesasid hävitada, kuigi riigikohtu hiljutise otsuse järgi peaks linde hoopiski paremini kaitsma.


«Inspektorid ütlesid, et eelmise aasta tööjuhendi järgi oleks saanud linnupesa avastamisel raie peatada, selle aasta juhendi järgi ei saa,» selgitas Sepp. «Kui mune pesas pole, ei saa seda lugeda aktiivseks pesitsemiseks ja raiet ei tohi peatada. Kui pesa on kõrgemal puu otsas, sa ei saa ju inspektor karu kombel üles ronida ja vaadata, kas munad on pesas või mitte.»


Järgnevalt andis ta teada, et keskkonnaamet nõustus lindude päästmiseks kohale sõitma ja metsaraie peatama alles siis, kui Sepp ronis 15-meetrise kuuse latva, tõestamaks, et seal nähtud linnupesas on munad sees.


Lisaks lubab keskkonnaamet metsafirmadel endil öelda, kas metsas pesitseb linde või mitte.

Vakra ja Sutt: pesitsusrahu kaitse on rangem kui kunagi varem!

Vakra ja Sutt hindasid keskkonnaamet tegevust pesitsusrahu asjus risti vastupidiselt.

«Sel aastal on pesitsusrahu kaitse Eestis ulatuslikum ja rangem kui kunagi varem,» väitis Vakra. «Ligi pooltes Eesti metsades peab pesitsusrahu RMK, ülejäänud metsadest omakorda veel pooltes peatatakse igasugune raie, küsimusi esitamata. Ülejäänud metsades kehtib metsaomaniku hoolsuskohustus; aga tahtliku rikkumise korral oleme raieid peatanud ka seal. Selliselt on Eestis kehtiv pesitsusrahu oma ulatuse ja rangusega kogu Euroopas eeskujuks; ja selle oleme saavutanud täielikult keskkonnaameti riskipõhise järelevalve, ennetava kommunikatsiooni ja kehtiva seaduse raamistikus.» 

Andres Sutt lisas: «Veel kuus aastat tagasi ei takistanud ka pesitsusaegset raiet metsades miski. Praeguseks kehtib Keskkonnaameti eestvedamisel Eestis pesitsusrahu, mis on oma kaitse ulatuse ja järelevalve rangusega kogu Euroopale eeskujuks. Kui Soome äsja kehtestatud pesitsusrahu korraldus tagab riikliku järelevalve ja kaitse umbes 20–30 protsendis metsadest, siis Eestis on selline kaitse juba rohkem kui 70 protsendis metsadest.»


Keskkonnaamet on saanud mitmekülgset kriitikat


Kriitikat on pälvinud Vakra valitsemisajal veel ka näiteks keskkonnaameti otsus lõpetada lastele keskkonnahariduse pakkumine ning ajalooliste looduskeskuste kinnipanek ja mahamüümine.

Väikemetsaomanikud on heitnud keskkonnametile ette looduskaitsepiirangutest teavitamata jätmist ja raiekeelde, samas kirjutas Postimees hiljuti, kuidas amet kustutas loodusväärtusi kiriku kinnisvaraarenduse huvides.

Riigikontrolli auditist selgus mullu märtsis, et keskkonnaamet oli seesmise korralageduse tõttu lubanud raiuda metsa Lõuna-Pärnumaal paiknevatel asendusaladel, mis olid kavandatud metsise elupaikade kaitseks, ja väljastanud raielube. Seetõttu tuli hüvituseks määrata senisest 26 korda suurem piiranguala ja lisaks viivitas raie Rail Balticu raudteetrassi planeerimist ligi seitse kuud.

Valitsus soovib, et ettevõtjatele väljastataks lube kiiremini

Minister Sutt ütles aga, et keskkonnaametilt oodatakse ennekõike ettevõtluse eelistamist: «Valitsuse eesmärk on kujundada ümber keskkonnalubade süsteem, et ettevõtted saaksid tegevuse alustamiseks vajalikud load kiiresti, neile selgetel alustel ja väiksema halduskoormusega. Sellesse reformi panustamine saab olema Raineri esmane ülesanne teisel ametiajal.»

Vakra lubas seda ka teha: «Oleme panustanud digilahendustesse, oleme rakendamas AI-tehnoloogiat loamenetlustes taotleja toetamiseks. Oleme juba alustanud regulaarseid kliendikohtumisi, ja töötame selles suunas edasi, et saadud tagasiside põhjal vähendada bürokraatiat veelgi enam.»

Vakrat saadab plagiaadiskandaali vari

Rainer Vakra on keskkonnaameti peadirektor alates 2022. aastast. Varem on ta olnud ASi Tallinna Soojus juhatuse esimees, Tallinna Nõmme linnaosa vanem ning XII ja XIII Riigikogu liige, sealhulgas Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees.

Ministeerium märkis pressiteates, et Vakral on Tallinna Ülikoolist magistrikraad kommunikatsioonis ning ta on omandanud samas ülikoolis kõrghariduse keskkonnakorralduse erialal.

Postimees kirjutas Vakra ametisse saamisel, et tema 2002. aastast pärit ülikooli lõputöö tunnistati 2019. aastal plagiaadiks, Vakra kaitses bakalaureusetööd uuesti 2020. aasta kevadel ja sai selle eest hindeks A. Vakra pidi bakalaureusetöö uuesti kaitsma kahe aasta jooksul, muidu oleks ka tema magistrikraad tühistatud.