PRLK_029 / Hh_KONNA-AABITS / HIRMSA KISAGA_ BETTI ALVER
#KonnaAabits #BettiAlver #PRLK #PöialRaineriLooduskool #KäbidAltaiKraist #KumariVaim #UtagawaKuniyoshi #InTheBottomOfMyGarden #Meestemoemuuseum #AMansGardenOfVerses #EroGuro #KülaooperArmandonia #EndelLeppFashionHouse #MuzanE #TheHouseOfPlaybunny #NahaJaKarvadega #CatchAndKill #KumariImedemaa #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ082026
https://litclub.bg/library/prev/bettialver/fleita/18.html
HIRMSA KISAGA
Hirmsa kisaga Otepää metsast,
seljas lõhkine lehtedest kleit,
jooksis maanteele meeleheites
mudane murueit.
Tema tütred veeti linna
udusärkide väel.
Kõige noorem läks häbiga hulluks
ja kõneleb Kellamäel.
Ka ööbikud lendavad ära.
Nende südameid solvab vist,
et karbiga kantakse kaelas
röhkimist-ruigamist.
Mu ema tehti naeruks.
Õde muutis end pajupuuks.
Ta murti kesk punavat eha.
Teda reetis
ta kumav, ta kiiklev keha,
ta ripakil
rohekas
juuks.
Aga mind nad nii kergelt ei taba.
Minu juustel on vete värv.
Olen väga väike ja vaba.
Mul on sätendav särjesaba.
Minu voodiks jääb Nüpli järv.
Betti Alver
Hirmsa kisaga Otepää metsast,
seljas lõhkine lehtedest kleit,
jooksis maanteele meeleheites
mudane murueit.
Tema tütred veeti linna
udusärkide väel.
Kõige noorem läks häbiga hulluks
ja kõneleb Kellamäel.
Ka ööbikud lendavad ära.
Nende südameid solvab vist,
et karbiga kantakse kaelas
röhkimist-ruigamist.
Mu ema tehti naeruks.
Õde muutis end pajupuuks.
Ta murti kesk punavat eha.
Teda reetis
ta kumav, ta kiiklev keha,
ta ripakil
rohekas
juuks.
Aga mind nad nii kergelt ei taba.
Minu juustel on vete värv.
Olen väga väike ja vaba.
Mul on sätendav särjesaba.
Minu voodiks jääb Nüpli järv.
С ДИВИ ВОПЛИ Бети Алвер Превод от естонски: Дора Янева-Медникарова Като из ада изригнал – писък отекна – свирепа стрела! В безумие на пътя изтича дрипава горска жена. Щерките – самодиви, отвлякоха силом в града. От срам и безсилие – призори, най-малката полудя! Уплашени, горските славеи, притаиха се с покрусени сърца. В сандъци затвориха, грабнаха - все тъй насила - и песента. Майко моя, кикот до смях!... Сестра ми – печална върба, отсякоха вчера вечер. Опозорена, без пощада на огън обречена, ведно с клоните сведени – и зеленото им кадифе. Душата боли, не отболява! Къдрици са светлите небеса. Русалката – с рибя опашка свободата си отстоява - плясва в ложето тихо на езерната вода.
|



Kommentaarid
Postita kommentaar