VKI_005_ VALLO KUMARI IMEDEMAAL: ARVAMUSTE JA SELGITUSTE TULEVÄRK / SAAR: DATASELI KONTAKTI LÕI KAITSEMINISTER. PEVKUR: SEE ON VALE _ EESTI EKSPRESS 10.09.2026 / KAJA MOUSE MAGAZINE 12. 09. 2026
Endine RKIKi juht Magnus-Valdemar Saar ja kaitseministri kohalt lahkuv Hanno Pevkur korraldasid kolmapäeval tõelise arvamuste ja selgituste tulevärgi. Tänu sellele saime teada, kes India mürsumüüjaid Eestile tutvustas.
Magnus-Valdemar Saar, RKIKi endine peadirektor, istub käputäie ajakirjanikega Tallinna kesklinna kontoriruumis. Terve nädala on arutatud, kuidas India mürsumüüjad Eestini jõudsid.
„Mul on tõend,“ jätkab Saar ja võtab laualt telefoni. „Mäletan detailselt, kuidas minister ütles, et talle laekusid sellised huvitavad pakkumised. Näitas neid mulle ja lisas, et võta selle tüübiga LinkedInis ühendust. Ja ma võtsin ühendust.“
/.../
#GentlemenFromEstonia #MagnusValdemarSaar #HannoPevkur #ValloKumariImedemaal #MeMoMu #SarvikpütiKättemaks #PodicepsAuritus #EndelLepp #MuzanE #GentlemensFloralCabinet #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #TheKirblaMethod #KajaMouseMagazine092026 #MEEZ092026
/.../
Linkedinis saavad kokku kõik tähtsamad ninad. See on nagu asjalike inimeste Facebook. Saar otsib telefonist välja 2023. aasta 28. novembril alanud vestluse, mille teine pool on keegi Eric M.
„Minu minister rääkis mulle veidi teie pakkumisest. Kas te võiksite seda täpsemalt tutvustada?“ kirjutas Saar.
„Minu minister rääkis mulle veidi teie pakkumisest. Kas te võiksite seda täpsemalt tutvustada?“ kirjutas Saar.
/.../
„Lõpeta valetamine“
Kolm tundi hiljem istub seesama ajakirjanike seltskond kaitseministeeriumi koosolekuruumis. Nende vastas on kohad sisse võtnud RKIKi uus direktor Elmar Vaher, kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja minister Hanno Pevkur.
Kolm tundi hiljem istub seesama ajakirjanike seltskond kaitseministeeriumi koosolekuruumis. Nende vastas on kohad sisse võtnud RKIKi uus direktor Elmar Vaher, kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja minister Hanno Pevkur.
„Ma kutsusin teid siia selleks, et lõpetada see meeletu ažiotaaž ja valetamine ära,“ teatab Pevkur. „Mina ei ole Eric Malmsteadiga ühtegi kirjavahetust ega telefonikõnet ega sõnumivahetust enne tänast päeva pidanud.“
Ministri sõnul kuulis ta seda nime praegu ajakirjanikelt. Ja leidis siis postkastist 2025. aastal Malmsteadilt saabunud kirja. Selle adressaatide seas olid Pevkuri kõrval RKIKi toonane peadirektori kohusetäitja Katri Raudsepp ja India ärimehed.
„Mõtlesin, et proovin õnne ja kirjutan talle,“ selgitab minister. „Ja minu suureks üllatuseks ta vastas.“ Koos Kuuse ja Vaheriga võeti Malmsteadile kiire kõne. Ja ajakirjanike saabumiseks oli kõik valmis.
Pevkur toetab telefoni veeklaasile. Ekraanile ilmub kaks härrasmeest. Musta lipsu ja silmapaistvalt sportliku kehaehitusega Malmsteadi kõrval tervitab eestlasi tema ülemus, ruudulises päevasärgis Richard Goff.
„Ma nägin artiklit RKIKi pühendumisest Ukraina toetamisele,“ selgitab Goff. „Saatsin selle Ericule ja palusin tal ühendust võtta.“
/.../
„Ma usun, et see oli ettekavatsetud pettus,“ hindab Goff indialaste tegevust. Tema sõnul oli neil Dataseliga 1,8 miljoni eurone leping. Seda raha pole nad näinud.
„Me oleme India prokuratuuriga ühenduses olnud ja läheme kohtusse,“ lisab ta. Goffi väitel on ettevõttel teisigi pahandusi. „Rumeenia valitsus on neil 15 000 sütikut kinni pidanud, sest nad proovisid ekspordi-impordidokumente võltsida,“ ütleb ta.
Ajakirjanike selja tagant oma telefoni vaatav Pevkur küsib sekka: „Kas teie ettepanek on, et ka RKIK peaks kuriteoteate esitama?“
„Jah,“ vastab Goff.
„Me oleme India prokuratuuriga ühenduses olnud ja läheme kohtusse,“ lisab ta. Goffi väitel on ettevõttel teisigi pahandusi. „Rumeenia valitsus on neil 15 000 sütikut kinni pidanud, sest nad proovisid ekspordi-impordidokumente võltsida,“ ütleb ta.
Ajakirjanike selja tagant oma telefoni vaatav Pevkur küsib sekka: „Kas teie ettepanek on, et ka RKIK peaks kuriteoteate esitama?“
„Jah,“ vastab Goff.
EestiEkspress/KUUM _ 10.09.2026, 09:00
Endine RKIKi juht Magnus-Valdemar Saar ja kaitseministri kohalt lahkuv Hanno Pevkur korraldasid kolmapäeval tõelise arvamuste ja selgituste tulevärgi. Tänu sellele saime teada, kes India mürsumüüjaid Eestile tutvustas.
____________________________________________________
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120609648/saar-dataseli-kontakti-loi-kaitseminister-pevkur-see-on-vale Saar: Dataseli kontakti lõi kaitseminister. Pevkur: see on vale
______________________________________________________
____________________________________________________
Magnus-Valdemar Saar, RKIKi endine peadirektor, istub käputäie ajakirjanikega Tallinna kesklinna kontoriruumis. Terve nädala on arutatud, kuidas India mürsumüüjad Eestini jõudsid.
„Mul on tõend,“ jätkab Saar ja võtab laualt telefoni. „Mäletan detailselt, kuidas minister ütles, et talle laekusid sellised huvitavad pakkumised. Näitas neid mulle ja lisas, et võta selle tüübiga LinkedInis ühendust. Ja ma võtsin ühendust.“
Linkedinis saavad kokku kõik tähtsamad ninad. See on nagu asjalike inimeste Facebook. Saar otsib telefonist välja 2023. aasta 28. novembril alanud vestluse, mille teine pool on keegi Eric M.
„Minu minister rääkis mulle veidi teie pakkumisest. Kas te võiksite seda täpsemalt tutvustada?“ kirjutas Saar.
„Muidugi,“ vastas Eric M ja kinnitas, et võib pakkuda mitmesugust suure kaliibriga laskemoona. „Meil on tarnijariigi kaitseministeeriumiga väga eriline suhe,“ jätkas ta. „See võimaldab meil kasutada juba olemasolevat tootmisliini.“
Eric M kodanikunimega Eric Malmstead ei tööta Dataselis. Ega selle India omanikfirmas. Ta töötab USA ettevõttes Ocular Strategic Services. Malmstead on relvatehingute vahendaja. Eestile tahtis ta pakkuda just nimelt Dataseli mürske.
„Ja minu jaoks tuli see läbi ministri,“ kordab Saar.
„Lõpeta valetamine“
Kolm tundi hiljem istub seesama ajakirjanike seltskond kaitseministeeriumi koosolekuruumis. Nende vastas on kohad sisse võtnud RKIKi uus direktor Elmar Vaher, kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja minister Hanno Pevkur.
Kolm tundi hiljem istub seesama ajakirjanike seltskond kaitseministeeriumi koosolekuruumis. Nende vastas on kohad sisse võtnud RKIKi uus direktor Elmar Vaher, kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja minister Hanno Pevkur.
„Ma kutsusin teid siia selleks, et lõpetada see meeletu ažiotaaž ja valetamine ära,“ teatab Pevkur. „Mina ei ole Eric Malmsteadiga ühtegi kirjavahetust ega telefonikõnet ega sõnumivahetust enne tänast päeva pidanud.“
Ministri sõnul kuulis ta seda nime praegu ajakirjanikelt. Ja leidis siis postkastist 2025. aastal Malmsteadilt saabunud kirja. Selle adressaatide seas olid Pevkuri kõrval RKIKi toonane peadirektori kohusetäitja Katri Raudsepp ja India ärimehed.
„Mõtlesin, et proovin õnne ja kirjutan talle,“ selgitab minister. „Ja minu suureks üllatuseks ta vastas.“ Koos Kuuse ja Vaheriga võeti Malmsteadile kiire kõne. Ja ajakirjanike saabumiseks oli kõik valmis.
Pevkur toetab telefoni veeklaasile. Ekraanile ilmub kaks härrasmeest. Musta lipsu ja silmapaistvalt sportliku kehaehitusega Malmsteadi kõrval tervitab eestlasi tema ülemus, ruudulises päevasärgis Richard Goff.
„Ma nägin artiklit RKIKi pühendumisest Ukraina toetamisele,“ selgitab Goff. „Saatsin selle Ericule ja palusin tal ühendust võtta.“
„Mina mäletan, et käisin RKIKi veebilehel ja nägin Magnuse pilti,“ lisab Malmstead ja proovib meenutada, kas saatis esimese kirja otse Saarele või kaitseministeeriumi üldmeilile. „Võib-olla saadeti see Magnusele edasi,“ pakub ta.
Malmstead ütleb, et lisas ise Magnus-Valdemar Saare LinkedInis sõbraks. Koos sellega läksid teele ka esimesed tervitussõnad. Malmstead kinnitab, et minister Pevkuriga pole ta varem suhelnud.
Käed küljes
Üks ütleb üht, teine teist. Aga võib-olla keegi ei valetagi.
Saar möönab, et Pevkur ei pruugi Malmsteadi mäletada. Jutt sellest, et Eesti Ukrainale moona ostab, oli maailmas liikvele läinud. Ja mitmesuguseid pakkumisi voolas kaitseministeeriumisse mühinal. Minister suunas need kõik RKIKi.
„Ta pakkus pidevalt uusi tarnijaid,“ ütleb Saar. „Ja ma usun, et ta tegi seda heas usus.“
„Mina pole mitte ühtegi tootjat vahendanud,“ vastab Pevkur. „Ma olen saatnud ainult edasi, mis mulle on tulnud.“
Üks ütleb üht, teine teist. Aga võib-olla keegi ei valetagi.
Saar möönab, et Pevkur ei pruugi Malmsteadi mäletada. Jutt sellest, et Eesti Ukrainale moona ostab, oli maailmas liikvele läinud. Ja mitmesuguseid pakkumisi voolas kaitseministeeriumisse mühinal. Minister suunas need kõik RKIKi.
„Ta pakkus pidevalt uusi tarnijaid,“ ütleb Saar. „Ja ma usun, et ta tegi seda heas usus.“
„Mina pole mitte ühtegi tootjat vahendanud,“ vastab Pevkur. „Ma olen saatnud ainult edasi, mis mulle on tulnud.“
Siiski on mõlemad ühel nõul, et Pevkur oli aktiivselt asja juures.
Saar otsib välja järgmise kuvatõmmise. RKIKi-aegseid e-kirju tal alles ei ole – need jäid temast tööle maha. Aga Signali suhtlusrakenduses peetud vestlusi kannab ta tänaseni kaasas. Ja Signalis vahetati üsna delikaatset infot.
Enne kui Saar jutulõime ajakirjanikele näitab, teeb ta kiire sissejuhatuse 2024. aasta sügisesse. Millalgi oktoobris saatis kaitseministeeriumile kirja Kreeka ettevõte Nordeto. Nemadki lubasid Eestile suurtükimoona müüa. Pevkur põrgatas kirja Saarele edasi. Ja RKIKis tehti selgeks, et tegelikult pakub Nordeto juba tuttava Dataseli moona. Ehk tegu oli järjekordse vahendajaga.
Saar põlgas pakkumise ära. „Meil oli niikuinii suhteliselt keeruline tehingustruktuur,“ meenutab ta. „Ja siis tahab vahele tulla Nordeto. Kantsler ja minister surusid seda päris tugevalt.“
Selle tõestuseks loeb Saar ette 2024. aasta detsembrist pärineva sõnumivahetuse. „Minister kirjutas: „Magnus, miks sa neid kahte viimast lepingut veel sõlminud ei ole. Pakkumise tähtaeg on kahe päeva pärast. Siis see aegub ja Nordeto peab hinda tõstma.““
Ka Pevkurile tuleb see arutelu meelde. Ehkki tema vahetas vahepeal telefoni ja on vanadest Signali-vestlustest ilma.
„Nordeto pakkumine oli 100 eurot odavam kui Dataseli pakkumine,“ ütleb ta. Kümne tuhande mürsu peale teeb see miljon eurot. „See on maksumaksja raha. Minu lihtne küsimus oli, et kui keegi pakub odavamalt, siis miks te kallimalt võtate.“
Samas ütleb Saar, et ega Pevkur teda ka üleliia survestanud. Ministrile oli oluline, et moon kohale jõuaks. Niisiis sõlmis RKIK ka kaks viimast lepingut otse Dataseliga.
„Ukrainlased küsisid kogu aeg,“ ütleb Pevkur. „Ukraina aseminister Serhi Bojev kirjutas mulle üsna tihti, et kaugel moon on. Ja ma olin jälle Ukrainasse minemas.“
Kuidas kõik algas
Dataselilt tellitud moon teatavasti kohale ei jõudnud. Õigemini jõudis osa moona vahelattu. RKIK lõikas seal mürsud lahti ja avastas, et lõhkeaine on tükkis ja õhuvahedega. Selline kraam võib juba haubitsatorus paugu ära teha. Nüüd nõuab Eesti indialaste ettevõttelt tagasi 60 miljoni eurost ettemaksu.
Kohtulahendit tuleb veel kaua oodata. Küll hakkab tasapisi selginema, kuidas pahandused algasid.
„2022. aastal toetasime Ukrainat läbi ühe USA ettevõtte,“ meenutab Pevkuri veeklaasile toetatud Goff. Ettevõtja reisis Indiasse, et hankida laskemoona komponente kahelt suurelt riigifirmalt.
„Ning selle käigus tutvustas Yantra India Limitedi asedirektor mind Siddharth Jaiswalile,“ sõnab Goff.
Dataselilt tellitud moon teatavasti kohale ei jõudnud. Õigemini jõudis osa moona vahelattu. RKIK lõikas seal mürsud lahti ja avastas, et lõhkeaine on tükkis ja õhuvahedega. Selline kraam võib juba haubitsatorus paugu ära teha. Nüüd nõuab Eesti indialaste ettevõttelt tagasi 60 miljoni eurost ettemaksu.
Kohtulahendit tuleb veel kaua oodata. Küll hakkab tasapisi selginema, kuidas pahandused algasid.
„2022. aastal toetasime Ukrainat läbi ühe USA ettevõtte,“ meenutab Pevkuri veeklaasile toetatud Goff. Ettevõtja reisis Indiasse, et hankida laskemoona komponente kahelt suurelt riigifirmalt.
„Ning selle käigus tutvustas Yantra India Limitedi asedirektor mind Siddharth Jaiswalile,“ sõnab Goff.
Soovitaja oli muljetavaldav, Jaiswalide äriperekond samuti. Siddharth kuulus juba toona Neco Defence Systemsi juhtkonda. Too ettevõte küll suure kaliibriga moonaga ei tegelenud. Aga kaitsevaldkonnas nad ääri-veeri toimetasid. „Nad pakkusid meile metallist komponente,“ ütleb Goff.
Hiljem kuulus Siddharth Jaiswal juba Neco Defence Munitionsi juhatusse. See ettevõte ostis ära meile tuttavaks saanud Itaalia väikefirma Dataseli. „Me käisime vaatasime nende tootmisüksusi Indias,“ meenutab Goff. „Meile öeldi, et neil on kaks tehast ka Itaalias ja üks Hispaanias. Alles hiljem saime teada, et see pole tõsi.“
Pakkumine oli ahvatlev. Ukraina vajas hädasti abi ning suur moonatootja Pakistan oli kraanid kinni keeranud. Muidugi polnud ka India mingi Ukraina sõber. Aga Goff tutvustas eestlastele mõtet tuua Indiast ainult komponente – lõhkeainet ja mürsukesti. Mujalt lubas Datasel ülejäänu muretseda. Ja Rumeenia alltöövõtja pidi mürsud valmis meisterdama. Niimoodi loodeti India ekspordipiirangutest mööda pääseda. Kui lepingutesse lõppkasutajana „Eesti“ panna (seda tehti päris tihti) kasvab tõenäosus veelgi.
Siiski oli see alguses üks pakkumine sadade seast. 2024. aastal läksid RKIKi esindajad Itaaliasse, kuid suurt tootmisvõimet ei näinud. Ometi otsustati läbirääkimisi jätkata, sest Datasel lubas Indiast tuua nii mürsukesti kui ka lõhkeainet. Mõlemast oli toona suur puudus.
Kusjuures Goff ja Malmstead jäeti tasapisi kõrvale. Nendega Eesti mingit lepingut ei sõlminudki.
RKIKi meeskond
RKIKi praegused juhid on püüdnud tagantjärele mõistatada, kes Ukrainale abi vahendasid. Asutuse asejuht Asko Kivinuk meenutab, et 2025. aasta lõpus oli terviklik pilt ainult toonasel peadirektori kohusetäitjal Katri Raudsepal.
Kui muidu käivad kõik olulisemad hanked läbi RKIKi investeeringute komitee ja nõupidamisel osaleb 10–15 inimest, siis Ukraina-teemasid hoiti palju kitsamas ringis.
„Dokumendihaldussüsteemist saab vaadata, et suuremale osale dokumentidest oligi ligipääs ainult peadirektoril ja peadirektori asetäitjal,“ sõnab Kivinuk.
Toonane relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp kirjutas ise riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile, et tema seos läbirääkimistega oli väga väike.
2024. aasta juunis sõitis RKIKi delegatsioon Indiasse. Seal näidati neile mürsukestade tootmist. Ehkki Neco Defence Munitionsi toonaste majandusnäitajate järgi ei saanud Dataseli emafirmale kestatehas kuuluda.
Küll kuulub Jaiswalide perekonnale suur metallurgiakontsern. Seegi äratas usaldust.
„Pärast inspektsiooni tutvustas RKIK India tootmisvõimekusi kaitseministrile,“ ütleb Saar. „Kaitseminister otsustas tehingusse minna.
Ministri roll
Saar sõnab, et ministri otsustuskoosolekutelt pidid läbi käima kõik Ukraina abistamisega seotud tehingud. Ning iga otsus kanti protokolli.
Põhimõtteliselt nõustub sellega ka Pevkur. „Aga seal ei vaadatud, kas riske on piisavalt hinnatud,“ lisab ta. „Me olime Ukraina aitamise ette autoriseerinud.“
Teiste sõnadega, minister mäletab pigem formaalseid koosolekuid. Aega oli vähe ja teemasid palju. Kaitseministeerium on protokollidest järele vaadanud, et Ukraina abistamist puudutati 2024. aastal kuuel otsustuskoosolekul.
Saar rõhutab, et infovahetus ei piirdunud ainult koosolekuga. „Kaitseminister oli pidevalt detailideni kursis,“ ütleb Saar. „Ka hangete ja tingimustega.“
„Meil olid pikad, peaaegu iganädalased vestlused. Tavaliselt peale ministri päevakava oli tal minu jaoks aega ja me arutasime neid asju detailideni,“ jätkab Saar. „Enamasti olid ka mu asetäitja ja kantsler kohal.“
Aga kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ütleb, et tema sai esimese ülevaate Ukraina abistamisest 2024. aasta novembris. Kaks kuud pärast ametisse astumist. Ning alles pärast seda hakkas ta RKIKilt rohkem infot nõudma.
Põhjuseid selleks oli mitu. Esiteks märkasid Kuusk ja Pevkur, et Euroopa Liidu rahastuse tähtaeg polnud enam kaugel. Ja päris palju raha oli veel kasutamata. Teiseks paistis neile, et RKIKi esitatud tabelid on liiga õhukesed. „Riskihinnanguid polnud. Ka seda polnud kirjas, kes RKIKist millegagi tegeles,“ sõnab Kuusk.
Ja kolmandaks oli äsja saabunud Kreeka vahendusfirma Nordeto odavam pakkumine. „Nendesamade hinnaerinevuste pealt palus Hanno mult, et ma hakkaksin RKIKilt pakkujatest ülevaadet küsima,“ lisab Kuusk. Ja siis hakkasid välja tulema probleemid Dataseli tarneaegadega.“
Saare, Pevkuri ja Kuuse jutust ei saagi päris selget pilti, kui tihedalt ministeerium ja RKIK enne 2024. aasta novembrit suhtlesid.
Tarneraskused
Ehkki esimesed lepingud sõlmiti Dataseliga 2024. aasta augustis, ütleb Saar, et ettemaks pandi teele alles novembris. Siis, kui India andis laskemoona komponentide eksportimiseks loa.
Luba viibis ning esimesed tarneajad nihutati veebruarisse. Samal ajal sõlmiti Dataseliga üha uusi lepinguid. Saar kordab, et iga tehing nõudis ministri nõusolekut.
„Kõik need lepingud on minu allkirjaga,“ sõnab Saar siiski ja koputab käega lauale. „Keegi teine pole neid lepingutingimusi läbi rääkinud. Need olen mina teinud. Mina!“
Ehkki esimesed lepingud sõlmiti Dataseliga 2024. aasta augustis, ütleb Saar, et ettemaks pandi teele alles novembris. Siis, kui India andis laskemoona komponentide eksportimiseks loa.
Luba viibis ning esimesed tarneajad nihutati veebruarisse. Samal ajal sõlmiti Dataseliga üha uusi lepinguid. Saar kordab, et iga tehing nõudis ministri nõusolekut.
„Kõik need lepingud on minu allkirjaga,“ sõnab Saar siiski ja koputab käega lauale. „Keegi teine pole neid lepingutingimusi läbi rääkinud. Need olen mina teinud. Mina!“
„Aga kaitseminister oli tehingutega kursis ja aktsepteeris riske,“ lisab ta.
Selle kohta, mis edasi juhtus, annab tunnistust kaitseministeeriumi meiliarhiiv. Ning Kuuse, Pevkuri, Raudsepa ja Saare ühine Signali grupp.
„17. märts 2025,“ tsiteerib Kuusk oma läkitust. „Magnus ja Katri, mis seis meil hetkel on? Mis on nendepoolsed lubadused? Moon hakkab tulema millal? Kas see on nende poolt kirjalikult esitatud? Millal me saadame oma meeskonna kohapeale inspekteerima ja saadetiste pakkimist vaatama-valvama?“
„Praeguse seisuga on meil inimesed seal,“ loeb Kuusk ette ka Katri Raudsepa vastuse. „Ja saavad ehk juba midagi ka vastu võtta. Kirjaliku tarnekava lubasid homme saata. Eelmine nädal oli Indias püha. Saadan teile ka, kui infot saan. Samuti on järgmisel nädalal kavas inspektsioonid, et kõik komponendid üle vaadata.“
„14. aprill 2025,“ võtab kantsler ette järgmise peatüki. „Mis on inspektsiooni tulemused ja kuidas on seis kaubaga?“
„Magnus vastab, et täna on inimene Rumeenias, kaubale ligi ei saanud,“ loeb ta edasi. „Rääkisime Rumeenia ettevõttega. Palusid vabandust ja ütlesid, et said info liiga hilja või täpselt ei saanud aru, mis mure. Samas lubas Rumeenia tootja väljastada meile täna raporti selle kohta, mis on järgmise nädala neljapäevaks valmis üleandmiseks.“
Viimasena loeb ta ette kirja, mille Raudsepp pani teele oktoobris. Siis, kui lepingute lõpetamine oli juba otsustatud. „Hetkel on 29. oktoober viimane tähtaeg. Ühe ametliku võimaluse peame Itaalia õiguse kohaselt veel andma.“
Kui asjad juba päris hapuks läksid, kutsuti kaitseministeeriumisse India suursaadik. „Ütlesime, et vaja on teie abi,“ meenutab Kuusk. „Nad vastasid, et on diplomaadid ega saa kuidagi aidata.“
Vahendajad: see oli pettus
Millalgi 2025. aasta suvel tuletas Eric Malmstead end eestlastele meelde. Ta oli tarneraskustest teada saanud ja pakkus, et võib koos Goffiga probleeme lahendama tõtata. Öelgu RKIK ainult Dataselile, et see vahemehed punti võtaks. „Me teadsime, et neil pole sütikuid ja et neil on probleeme laengutega,“ ütleb Goff. „Oleksime võinud neid pakkuda.“
Eesti lükkas ettepaneku tagasi.
„Ma usun, et see oli ettekavatsetud pettus,“ hindab Goff indialaste tegevust. Tema sõnul oli neil Dataseliga 1,8 miljoni eurone leping. Seda raha pole nad näinud.
„Me oleme India prokuratuuriga ühenduses olnud ja läheme kohtusse,“ lisab ta. Goffi väitel on ettevõttel teisigi pahandusi. „Rumeenia valitsus on neil 15 000 sütikut kinni pidanud, sest nad proovisid ekspordi-impordidokumente võltsida,“ ütleb ta.
Ajakirjanike selja tagant oma telefoni vaatav Pevkur küsib sekka: „Kas teie ettepanek on, et ka RKIK peaks kuriteoteate esitama?“
„Jah,“ vastab Goff.
_______________________________________________________
Kommentaarid
Postita kommentaar