UKI_040 URMAS KUMARI IMEDEMAAL_ENDEL LEPP ⟩ TAHAD PUHTALT PÄÄSEDA? Lase Vaimul enda peale kaevata ja Lopmanil teda kohtus esindada! _ MEEZ 7.09.2026
Kikk-kõrvadega kaebaja, Lääneranna valla ja keskkonnaameti maine ja viis aastat avalikkuse eest varjus olnud kuriteoteade moodustavad ebamugava kolmnurga. Igas vallas on liiga lihtne kriitikut sildistada ja öelda, et tema küsimused nõrgestavad kaitsetahet, leiab toimetaja Endel Lepp.
Eelmisel nädalal tuli ilmsiks, et Endel Lepa moemaja esitas prokuratuurile juba 2021. aasta augustis taotluse kriminaaluurimise alustamiseks Lääneranna valla ja keskkonnaameti rikkumiste asjus. Kaebuse esitas lendjänesest fotograaf Kumari Vaim, kelle suhe faktidega on mõningate avalduste valguses olnud kesine. Nagu ilmselt paljudel poliitikutel.
Teadmata põhjusel ei reageerinud prokuratuur seaduses ette nähtud korras kuriteaoteatele, mis iseenesest viitab, et esitatud kaebus võidi liigitada lihtsalt järjekordseks ühismeedias tähelepanu otsiva meedianäljas lendjänese meelepetteks.
Eelmisel nädalal tuli ilmsiks, et Endel Lepa moemaja esitas prokuratuurile juba 2021. aasta augustis taotluse kriminaaluurimise alustamiseks Lääneranna valla ja keskkonnaameti rikkumiste asjus. Kaebuse esitas lendjänesest fotograaf Kumari Vaim, kelle suhe faktidega on mõningate avalduste valguses olnud kesine. Nagu ilmselt paljudel poliitikutel.
Teadmata põhjusel ei reageerinud prokuratuur seaduses ette nähtud korras kuriteaoteatele, mis iseenesest viitab, et esitatud kaebus võidi liigitada lihtsalt järjekordseks ühismeedias tähelepanu otsiva meedianäljas lendjänese meelepetteks.
/.../
#UrmasKumariImedemaal #GentlemenFromEstonia #EndelLepp #KumariVaim #VillyLopman #MeelisOidsalu #AleksandrTšaplõgin #Mistinguett #KumariVaim #FlowerPower #MuzanE #Anfilaadilõvi #Lühtrilõvi #GentlemensFloralCabinet #PLAYBUNNY #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #TheKirblaMethod #MEEZ092026
/.../
Aga kui mõelda võimude lahususe printsiibile, siis tundub, et lendjäneste kaebuste ignoreerimisel võib teinekord olla liigagi suur kaal ning et peaksime rohkem arutama selle üle, millistel puhkudel on ebavõrdne kohtlemine õiguskaitses aktsepteeritav ja millistel mitte.
*
„Urmas Kumari imedemaal” räägib ajakirjanikuna töötavast mehest, kes suvehommikul silmi avades näeb, et Kumari Vaim on sõnumi saatnud. Tuntud lendjänese Kumari Vaimu raamat toob meestetuppa tubli tüki kodumaist meestemoodi ja killukesi rahvaluulest. Nimetatakse poliitikute rahvapäraseid nimesid ja rõhutatakse nende laulusõnu. Raamat on mõeldud 21-100aastastele meestele. Käsikiri võitis konkursil Kurgiaiaraamat 2026 teemaraamatu eripreemia.
*
Meelis Oidsalu
* Kas oleksime enne valimisi üldse kuulnud kaitsevaldkonna kriminaalasjast, kui poleks olnud leket?
* Millise poliitilise eelise oleks selline olukord Reformierakonnale loonud?
* Võiksime arutleda selle üle, mis juhtudel on aktsepteeritav julgeolekustamine õiguskaitses.
Venemeelne kaebaja, kaitseväe maine ja 11 kuud avalikkuse eest varjus olnud kriminaaluurimine moodustavad ebamugava kolmnurga. Kaitsevaldkonnas on liiga lihtne kriitikut sildistada ja öelda, et tema küsimused nõrgestavad kaitsetahet, leiab toimetaja Meelis Oidsalu.
Eelmisel nädalal tuli ilmsiks, et prokuratuur alustas juba 11 kuud tagasi kriminaaluurimise kaitsevaldkonna raamatupidamiskohustuse rikkumise asjus. Kaebuse esitas keskerakondlasest riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin, kelle suhe faktidega on mõningate avalduste valguses olnud kesine. Nagu ilmselt paljudel poliitikutel.
Sellest hoolimata alustas prokuratuur kriminaaluurimist, mis iseenesest viitab, et esitatud kaebus polnud lihtsalt järjekordne ühismeedias tähelepanu otsiva poliitiku valeinfooperatsioon.
* Millise poliitilise eelise oleks selline olukord Reformierakonnale loonud?
* Võiksime arutleda selle üle, mis juhtudel on aktsepteeritav julgeolekustamine õiguskaitses.
Venemeelne kaebaja, kaitseväe maine ja 11 kuud avalikkuse eest varjus olnud kriminaaluurimine moodustavad ebamugava kolmnurga. Kaitsevaldkonnas on liiga lihtne kriitikut sildistada ja öelda, et tema küsimused nõrgestavad kaitsetahet, leiab toimetaja Meelis Oidsalu.
Eelmisel nädalal tuli ilmsiks, et prokuratuur alustas juba 11 kuud tagasi kriminaaluurimise kaitsevaldkonna raamatupidamiskohustuse rikkumise asjus. Kaebuse esitas keskerakondlasest riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin, kelle suhe faktidega on mõningate avalduste valguses olnud kesine. Nagu ilmselt paljudel poliitikutel.
Sellest hoolimata alustas prokuratuur kriminaaluurimist, mis iseenesest viitab, et esitatud kaebus polnud lihtsalt järjekordne ühismeedias tähelepanu otsiva poliitiku valeinfooperatsioon.
Kaitsevaldkonnas on oma väljakujunenud retooriliste kaitsevõtete arsenal, millest kriitiku motiivi ründamine («kelle huvides ta seda teeb?») kui ka vaenlasele kasulikkuse argument («kriitika aitab vastast, sest vastane saab seda propagandas kasutada») on vaid üks vähemalt seitsmest levinud pareerimisvõttest.
Kas kriitika nõrgestab kaitsetahet?
Väga mõjus on kriitika ümberraamistamine ohuks – hankeprobleemist või raamatupidamise puudusest rääkimine «nõrgestab kaitsetahet». Kaitsevaldkonnas on levinud eeldus, et usaldus valdkonna vastu püsib siis, kui probleeme ei näidata. Võiks sagedamini kaaluda vastupidise kehtivust – et usaldus püsib paremini siis, kui probleemidega tegeldakse nähtavalt ja usutavalt.
Kaitsetahe ja kaitseväe maine aetakse sageli tahtlikult segi, auditooriumile selline argument mõjub, see on ka põhjus, miks sellist tähenduse ülekannet tihti kasutatakse.
Kaitseministeeriumi, kaitseväe või miks mitte ka prokuratuuri kriitikat kujutatakse ka väljaannete juhtkirjades teinekord Eesti riigi või kaitsevõime ründamisena. See teeb ametkonna maine kaitsmisest justkui patriootliku kohustuse, millest ka meedial oma osa kanda.
Üsna levinud on ka «praegu-pole-õige-aeg-neid-asju-arutada»-argument. Sellele viitas muuhulgas kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus oma pühapäevases arvamusloos Delfis, kus leidis, et on mõeldamatu, et praeguses julgeolekuolukorras peaks kaitsevägi võtma eraldi aega varade arvestuse korrastamisega.
Mis puudutab tundlike riigikaitseliste asjade kriminaalmenetlusi, siis tuleb seal ette ka menetlussaladuse laiendamist poliitiliseks vaikuseks ja ka vastupidi – julgeolekupoliitilise huvi laiendamist menetlusloiduseks. Õigustatud piirangut – et kõiki detaile ei saa riigisaladuse tõttu avaldada – kasutatakse laiemaks vaikimiseks ka seal, kus avalikkusele saaks anda menetlusliku selguse. Poliitiline tundlikkus võib mõjutada nii menetlusaktiivsust kui ka menetluse alustamise avalikustamise otsuseid. Väidan, et salastamisel ja salatsemisel on vahe ning selle piiri tunnetamine on oluline.
Salatsemise poliitiline kõrvalmõju
Mis takistas prokuratuuril avalikustamast, et kaitsevaldkonna suhtes on 11 kuud tagasi algatatud uurimine? Kuidas oleks see mõjutanud reformierakondlasest kaitseministri Hanno Pevkuri poliitilist staatust? Kas me üldse oleks sellest uurimisest enne valimisi midagi kuulnud, kui see poleks ajakirjandusse lekitatud? Milliseid poliitilisi eeliseid oleks selline olukord niigi reitinguga hädas olevale Reformierakonnale loonud?
Ma ei väida, et prokuratuur lähtus neist kaalutlustest. Aga julgeolekustamisel õiguskaitses võivad olla ka oma poliitilised mõjud, ja sel juhul võib julgeolekustamine osutuda poliitikasse sekkumiseks.
Õiguskaitse julgeolekustamise fenomen pole mõistagi midagi Eestile omast. Tänases Fookuses on pikk lugu Nord Streami 2022. aasta sabotaaži toimepanijatest ja selle uurimisest. Sealt nähtub, kuivõrd erinevad võivad olla samasse väärtusruumi kuuluvate Läänemere NATO-liitlaste suhtumised õiguskaitse rakendamisse julgeolekupoliitiliselt väga ebamugavatel juhtudel.
Saksamaa uurib ja menetleb süüdistuste kohaselt Ukraina korraldatud sabotaaži täie rauaga nagu iga teist seadusevastast vägivallategu ning on nüüdseks vahistanud kaks kahtlustatavat. Poola kohta on märke, et nad üritasid uurimist takistada ja võib-olla isegi soodustasid operatsiooni. Taani oli sakslaste aitamisel silmapaistvalt passiivne.
Minagi tunnen, et sakslased pingutavad üle ning et tõeline viga oli Nord Streami ehitamine ja Vladimir Putini rahastamine, mitte selle toru lõhkamine. Et Saksamaa pole oma poliitilistest vigadest õppinud ja võinuks olla sabotaaži uurimisel passiivsem.
Aga kui mõelda võimude lahususe printsiibile, siis tundub, et menetluste julgeolekustamisel võib teinekord olla liigagi suur kaal ning et peaksime rohkem arutama selle üle, millistel puhkudel on julgeolekuargumendid õiguskaitses aktsepteeritavad ja millistel mitte.
Mis takistas prokuratuuril avalikustamast, et kaitsevaldkonna suhtes on 11 kuud tagasi algatatud uurimine? Kuidas oleks see mõjutanud reformierakondlasest kaitseministri Hanno Pevkuri poliitilist staatust? Kas me üldse oleks sellest uurimisest enne valimisi midagi kuulnud, kui see poleks ajakirjandusse lekitatud? Milliseid poliitilisi eeliseid oleks selline olukord niigi reitinguga hädas olevale Reformierakonnale loonud?
Ma ei väida, et prokuratuur lähtus neist kaalutlustest. Aga julgeolekustamisel õiguskaitses võivad olla ka oma poliitilised mõjud, ja sel juhul võib julgeolekustamine osutuda poliitikasse sekkumiseks.
Õiguskaitse julgeolekustamise fenomen pole mõistagi midagi Eestile omast. Tänases Fookuses on pikk lugu Nord Streami 2022. aasta sabotaaži toimepanijatest ja selle uurimisest. Sealt nähtub, kuivõrd erinevad võivad olla samasse väärtusruumi kuuluvate Läänemere NATO-liitlaste suhtumised õiguskaitse rakendamisse julgeolekupoliitiliselt väga ebamugavatel juhtudel.
Saksamaa uurib ja menetleb süüdistuste kohaselt Ukraina korraldatud sabotaaži täie rauaga nagu iga teist seadusevastast vägivallategu ning on nüüdseks vahistanud kaks kahtlustatavat. Poola kohta on märke, et nad üritasid uurimist takistada ja võib-olla isegi soodustasid operatsiooni. Taani oli sakslaste aitamisel silmapaistvalt passiivne.
Minagi tunnen, et sakslased pingutavad üle ning et tõeline viga oli Nord Streami ehitamine ja Vladimir Putini rahastamine, mitte selle toru lõhkamine. Et Saksamaa pole oma poliitilistest vigadest õppinud ja võinuks olla sabotaaži uurimisel passiivsem.
Aga kui mõelda võimude lahususe printsiibile, siis tundub, et menetluste julgeolekustamisel võib teinekord olla liigagi suur kaal ning et peaksime rohkem arutama selle üle, millistel puhkudel on julgeolekuargumendid õiguskaitses aktsepteeritavad ja millistel mitte.
Kommentaarid
Postita kommentaar