UKI_020 URMAS KUMARI IMEDEMAAL_„SEE EI OLNUD ILUS.“ JANAR HOLM PALJASTAB, KUIDAS KAITSEMINISTEERIUM ÜRITAS RIIGIKONTROLLI ÜLE KAVALDADA _DELFI / PLAYBUNNY 6.09.2026
Riigikontroll pidi kaitseministeeriumi puudutava auditi avaldama selle nädala esmaspäeval, kuid kaitseministeerium proovis luua pretsedenti ja ajakirjanikele juba ennetavalt auditi järeldusi selgitada. Siis plaanid muutusid ja riigikontroll avaldas tormi tekitanud auditi varem, eelmise nädala reedel.
/.../
28. augustil avaldas riigikontroll auditi kaitseministeeriumi haldusala probleemidest: lepingutest pole ülevaadet, tehtud on miljonites eurodes ettemakseid ilma, et kaup kohale tuleks, kaitsevägi ei suuda ladudes arvestust pidada. Kolmapäeval päädis see taasiseseisvunud Eesti staažikaima ministri kaitseminister Hanno Pevkuri (Reformierakond) tagasiastumisega.
Riigikontrolör Janar Holm tunnistab intervjuus, et selliseid arenguid ei osanud ta ette näha.
Seejuures avaldab Holm, kuidas kaitseministeerium nurjas riigikontrolli auditi avalikustamise plaani. Nimelt pidi audit saama avalikuks alles selle nädala esmaspäeval, aga ministeerium hiilis kõrvale salastatud materjali avalikustamise reeglist. „See ei olnud ilus,“ leidis Holm.
#UrmasKumariImedemaal #GentlemenFromEstonia #JanarHolm #HannoPevkur #AndrusMerilo #UrmasLauriFanClub #MuzanE #Anfilaadilõvi #Lühtrilõvi #GentlemensFloralCabinet #PLAYBUNNY #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #TeedeniAiaSalaarhiiv #TheKirblaMethod #MEEZ092026
/.../
28. augustil avaldas riigikontroll auditi kaitseministeeriumi haldusala probleemidest: lepingutest pole ülevaadet, tehtud on miljonites eurodes ettemakseid ilma, et kaup kohale tuleks, kaitsevägi ei suuda ladudes arvestust pidada. Kolmapäeval päädis see taasiseseisvunud Eesti staažikaima ministri kaitseminister Hanno Pevkuri (Reformierakond) tagasiastumisega.
Riigikontrolör Janar Holm tunnistab intervjuus, et selliseid arenguid ei osanud ta ette näha.
Seejuures avaldab Holm, kuidas kaitseministeerium nurjas riigikontrolli auditi avalikustamise plaani. Nimelt pidi audit saama avalikuks alles selle nädala esmaspäeval, aga ministeerium hiilis kõrvale salastatud materjali avalikustamise reeglist. „See ei olnud ilus,“ leidis Holm.
/.../
*
„Urmas Kumari imedemaal” räägib ajakirjanikuna töötavast mehest, kes suvehommikul silmi avades näeb, et Kumari Vaim on sõnumi saatnud. Tuntud lendjänese Kumari Vaimu raamat toob meestetuppa tubli tüki kodumaist meestemoodi ja killukesi rahvaluulest. Nimetatakse poliitikute rahvapäraseid nimesid ja rõhutatakse nende laulusõnu. Raamat on mõeldud 21-100aastastele meestele. Käsikiri võitis konkursil Kurgiaiaraamat 2026 teemaraamatu eripreemia.
*
Delfi/EESTI _ 06.09.2026, 08:00
Riigikontrolör Janar Holm poleks osanud arvata, et tema juhitud audit kaitseministri ametist viib.
https://www.delfi.ee/artikkel/120608553/see-ei-olnud-ilus-janar-holm-paljastab-kuidas-kaitseministeerium-uritas-riigikontrolli-ule-kavaldada
„See ei olnud ilus.“ Janar Holm paljastab, kuidas kaitseministeerium üritas riigikontrolli üle kavaldada
Kristopher MuraveiskiFotod:Sander Hallaste
Toimetas:Henrik Ilves
28. augustil avaldas riigikontroll auditi kaitseministeeriumi haldusala probleemidest: lepingutest pole ülevaadet, tehtud on miljonites eurodes ettemakseid ilma, et kaup kohale tuleks, kaitsevägi ei suuda ladudes arvestust pidada. Kolmapäeval päädis see taasiseseisvunud Eesti staažikaima ministri kaitseminister Hanno Pevkuri (Reformierakond) tagasiastumisega.
Riigikontrolör Janar Holm tunnistab intervjuus, et selliseid arenguid ei osanud ta ette näha.
Seejuures avaldab Holm, kuidas kaitseministeerium nurjas riigikontrolli auditi avalikustamise plaani. Nimelt pidi audit saama avalikuks alles selle nädala esmaspäeval, aga ministeerium hiilis kõrvale salastatud materjali avalikustamise reeglist. „See ei olnud ilus,“ leidis Holm. „Üldiselt peaks kaitseministeerium teadma, et asutusesiseseks kasutamiseks märkega dokumenti saab avaldada see, kes märke paneb.“
Kaitseministeerium saatis valitud ajakirjanikele 28. augustiks kutse taustabriifile, et rääkida lahti järeldused. Kutse avalikustas sotsiaalmeedias endine kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu, nimetades seda pretsedendituks. „Seni on riigikontrolli auditiaruandeid meediale esmalt tutvustanud audiitor,“ kirjutas ta.
Nädal aega tagasi avalikustasite auditi, kolmapäeval astus kaitseminister tagasi. Kas tundsite sellist järellainetust juba ette? Oli see aimatav?
Ei, mina kindlasti ei aimanud, et midagi sellist hakkab juhtuma. See oli mulle ja meie majale ootamatu.
On teil olnud varem selliseid auditeid, mis on nii suure muutuse tekitanud või toonud kaasa tagasiastumisi?
Ei, tagasiastumisi ei ole. Ma ei tahaks töö tulemusi sellega lugeda. See pole päris aus.
Meie tahaksime olla enam suunatud sellele, et asjad läheksid paremaks. Päris võrreldavat selle küsimuse kontekstis, mis on pärast juhtunud, ei ole olnud. Mastaap on teine, aga igasuguseid teemasid on küll üleval olnud, kus on teravust.
Kui keegi ütleks, et Janar Holm põhjustas kaitseministri tagasiastumise, siis kuidas reageeriksite?
Selle peale ütleksin, et küsige Hanno Pevkurilt, kas mina põhjustasin selle. Mina ei põhjustanud. Ei tahaks selle tagamaadesse minna.
Veel eile (päev peale Pevkuri teadet tagasiastumisest – K. M.) me arutasime. Au Hanno Pevkurile, et ka pärast seda, kui ta on tagasi astunud, hoiab ikka ohje. Arutasime veel eile, kuidas saaks olukorda paremaks muuta.
Kas teil on isiklikult Pevkurist kahju?
Ta oli kindlasti minister, kes tegeles selle teemaga tõsiselt. Kui tuleb järgmine minister, siis probleemid on täpselt samasugused. Neid probleeme tuleb täpselt samast kohast lahendama hakata.
Minu südames on salasoov, et kantsler [Kaimo Kuusk] ja teised asutuse juhid võtaksid rohkem rolli ja ei jätaks küsimust poliitiliseks. See ei ole minu otsustada, kes on valitsuses, mis otsuseid valitsuse liikmed teevad. Meie räägime sellest, kuidas asju paremaks teha. Loodan, et asjad lähevad paremaks.
Kas teil on isiklikult Pevkurist kahju?
Ta oli kindlasti minister, kes tegeles selle teemaga tõsiselt. Kui tuleb järgmine minister, siis probleemid on täpselt samasugused. Neid probleeme tuleb täpselt samast kohast lahendama hakata.
Minu südames on salasoov, et kantsler [Kaimo Kuusk] ja teised asutuse juhid võtaksid rohkem rolli ja ei jätaks küsimust poliitiliseks. See ei ole minu otsustada, kes on valitsuses, mis otsuseid valitsuse liikmed teevad. Meie räägime sellest, kuidas asju paremaks teha. Loodan, et asjad lähevad paremaks.
Auditis toote laias laastus esile kaks probleemi: üks on lepingud, teine kaitseväe varude haldamine.
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK – K. M.) ja kaitsevägi. Tegelikult on ka muid teemasid sees, aga praegu käsitleb avalikkus kaitseväe teemat, kaitseministeeriumi teemat ja RKIK-i teemat.
Kui jaotada kaheks, siis kumb on suurem probleem: RKIK-i kahtlased lepingud või kaitseväe lonkav laoarvestus?
Probleem on kogu ahelas. See algab lepingute sõlmimisest ja haldamisest. Lugedes aruannet ja märgukirja, on seal kirjas palju probleeme, mis näitavad, et protsessid on natuke katki. Kui varud ja vara jõuavad Eestisse, on üleandmise hetk. Seal on väike probleem. Seejärel on probleemid kaitseväes varude arvestamisel ja haldamisel.
Suurem osa probleemidest pole eraldivõetuna erilist tähelepanu väärt. Kõigil juhtub midagi. Sellise ressursi juures, nagu riigieelarve 20 miljardit eurot, juhtubki asju.
Probleemiks on see, et see on süsteemne probleem. Me oleme mitmete aastate jooksul vaadanud ja ka sel korral vaatasime tehinguid valimina. Ei vaadanud kõike. Riigikontrollil ei ole ressurssi vaadata kõiki 2025. aasta kaitsevaldkonna tehinguid.
Vaatasime ainult 64 tehingut. Sealt tuli selline pilt, kus tajusime, et süsteemis on probleeme, mida maksab korrigeerida. Tegelikult ei tuleks mitte raamatupidamine, vaid protsessid läbivalt korda teha. Siis saab raamatupidamine ka korda.
Eelmine kaitseväe juhataja Martin Herem ütles, et juba tema ajal olid sarnased probleemid ja ta ei saanud nende lahendamisega hakkama. On see nurjatu probleem?
Ei ole. Kaitseväe tähelepanu on riigikaitsel. Võib-olla jäävad toetavad tegevused rohkem pilgu alt välja.
Kui Martin Herem alustas, siis tuli peale võrdlemisi vähe ressurssi, mida kasutada. Mis on nüüd objektiivselt juhtunud? Riik on täiesti põhjendatult suurendanud ressurssi kaitsesse, aga süsteem ei suuda seda enam vastu võtta.
Eile (neljapäeval – toim.) kuskil ühel komisjoni koosolekul – neid on palju, mul lähevad juba segamini – ütles Merilo, et mingid asjad toimuvad jätkuvalt perfokaartidel. Tegelikult on võimalik paremini.
See pole nurjatu süsteem. Riigikontroll ei aja järge, et „vaadake nüüd, norime padrunite pärast“, vaid on süsteemi probleem. Me tegeleme praegu sellega.
Merilo ütleb, et kaitseväe varud pole kuskile kadunud, kõik on olemas, lihtsalt raamatupidamine lonkab. Aga ta palub mitte ette heita, et varud on kuhugi kadunud. Tema hinnangul jätate te avalikkusele sellise mulje. Kas kommunikatsioon oli auditi avalikustamisel liiga karm?
Kui vaatate meie pressiteate pealkirja, siis me räägime riskidest, mitte reaalselt sellest, et midagi on kadunud. (Pressiteate pealkiri: „Riigikontroll: jätkuv segadus Kaitseministeeriumi vastutusalas kasvatab riigi vara kuritarvitamise riski“ – K. M.)
On väga oluline öelda, et 1,2 miljardit eurot, millest räägime, ei ole kadunud. Riigikontrolli ülesanne on majandusaasta aruannet auditeerides öelda, kas see number vastab tõele. Kui vaatasime varude arvestusse sisse, siis ei saa me kinnitada, et see on 1,2 miljardit. Tegelikult on palju rohkem. Eelmise aasta lõpu seisuga tundub, et oli vähemalt 300 miljonit rohkem, seda polnud sisse kantud.
Me ei saa kindlasti öelda, et midagi on ära võetud. Aga me räägime riskidest. Kui asjad on sellisel viisil ripakil, siis mitte ainult pahatahtlikkus, vaid ka hooletus võib tekitada olukorra, kus midagi võib ära kaduda. Praegu üritame aru saada, mis peab olemas olema. Tegelikult pole me saanud keskenduda sellele, kas midagi on kadunud. Kui oleks silma jäänud, oleksime öelnud. Me tegeleme praegu elementaarse tasemega, et mis peab olemas olema. Sealt edasi saab hakata järgmisi järeldusi tegema.
Ei taha kuidagi jätta muljet, et on etteheiteid milleski kuritegelikus, et midagi on kadunud. Seda me ei tee. Kindlasti on neid, kes tahavad öelda, et me seda ütleme. Aga ma olen üritanud igas olukorras öelda, et see ei ole meie väide, aga riskid on olemas. Ühel hetkel võib juhtuda nii, et mõne aasta pärast näeme, et midagi, mis peaks olema, ei ole olemas. See võib tekkida nendel põhjustel, et pole ülevaadet.
Kes tahab öelda, et teie justkui räägite millegi vasakule panemisest?
Ma ei tea, kas keegi tahab seda öelda. Aga see võib olla segadusest. On küsimus, kas 1,2 miljardit on kadunud. Ma olen komisjonis seda küsimust kuulnud. Me üritame seletada, et see ei tähenda mitte mingil juhul, et on kadunud.
Kolmapäeval toimus riigieelarve kontrolli erikomisjon. Te sattusite kaitseväe juhataja Andrus Meriloga vaidlusesse. Te läksite närvi. Seda oli näha teie kehakeelest, hääletoonist. Merilo vastas teile, et selliseid avaldusi, nagu talle jääb mulje, ei luba ta kaitseväe suunal teha. Miks te enesevalitsuse kaotasite?
Ma ei läinud närvi, aga kindlasti olin tavapärasest teistsugune. Pigem ägestus Merilo natuke, ma reageerisin sellele.
Mulle tundus, et see kahekõne oli ühes toonis, minu meelest siiski mitte ebaviisakas. Põhjus, miks ma pisut intensiivsemalt rääkima hakkasin: esitati küsimusi niipidi, et kas me tahame riiki kaitsta või korras arvepidamist. Tuleks justkui valida. Aga selliseid alternatiive tegelikult ei ole. Vaieldamatult on kaitseväe peamine ülesanne tagada riigikatse, aga neil endil on ka vaja korras ülevaadet.
Meil on demokraatlik riik. Ühiskond pingutab selleks, et raha panustada. Ülevalt alla peab olema võimalik näha, kas raha läheb sinna või mitte. Kui me ei tunnista probleemi ja et sellega tuleb tegeleda, siis oleme järgmisel aastal samamoodi selle juures tagasi.
Kaitsevägi ei ole mitte midagi erilist. Tervishoius, koolides, teatrites hoitakse raamatupidamist korras. Kõik tegelevad sellega. Tervishoius võiks samamoodi öelda: „Kas tahate, et opereerime, või hoiame asju korras?“ Seda küsimust ei saa sellisel viisil esitada. Kõigile on arusaadav, mis on kõige tähtsam, millega kaitsevägi tegeleb. Ärme vastanda neid asju. Teeme mõlemat. See oleks esimene samm.
Kaitseväel pole üldse lihtne ülesanne asjad korda teha. See tuleb objektiivselt ajaloost, Merilo ei ole praegust olukorda tekitanud. Aga seda tuleb vaikselt lahendama hakata.
Eelmisel aastal ütlesid Merilo ja kantsler [Kaimo Kuusk] riigikaitsekomisjonis, et teevad kuu ajaga asjad korda, loevad kõik asjad üle ja kõik muu jääb kõrvale. Ma juhtisin tähelepanu, et see ei ole nii lihtne. See on infosüsteemi küsimus, see on protsesside küsimus. Lepime sellega, et see võtab aega. Aga tegeleme sellega, et asjad saaksid korda.
Natuke tajusin, et olime eelmisel aastal samas kohas. Vahepeal saime kaitseministeeriumist pressiteateid, et peaaegu kõik on korras. Nüüd me oleme olukorras, kus me ikka arutame selle üle, kas see on oluline või mitteoluline küsimus. Olgem ausad, me oleme kaitseministeeriumiga samas postisioonis, et olukorda lahendada. Siis ma äkki tundsin, et kuidas me ikka samas kohas oleme.
Teisalt on võimalik kaitseväe ja selle juhataja Andrus Merilo kommunikatsiooni mõista. Nemad peavad ütlema, et kõik on korras, varud olemas ja kui läheb sõjaks, siis oleme valmis. Võib-olla täpne raamatupidamine polegi kõige olulisem? Kas kaitseväele oleks sellises olukorras vaja erandit? Kunagi oli erand, et võetakse varad kohe kuluna arvesse.
Raamatupidamine ei ole „lihtsalt korras“. Raamatupidamine peegeldab asjaajamist. Me ei aja seda asja raamatupidamise pärast, vaid selleks, et asjad oleksid korras. Kui laoseis muutub järsku 17 miljoniga, siis selleks peab olema mingi alus, miks see muutus toimus. Kui seda pole, siis see ei ole hea. See on neile ka oluline. Talle (Merilole – K. M.) on oluline, et asi oleks korras.
Eelmise aasta sügisel ütlesin ma riigikaitsekomisjonis, et nad on ise süsteemi keeruliseks ajanud. Palju on räägitud HIMARS-i arvelevõtmisest. Et HIMARS pole nagu laud, mille saab arvele võtta, vaid koosneb paljudest osadest. Tegelikult peaks mõtlema, kuidas elu lihtsamaks teha. Peaks mõtlema, kuidas raamatupidamist lihtsamaks muuta.
Teine asi on õppused. Et asjad käivad sisse-välja. Tuleb mõelda, kuidas õppustel „sisse-välja“ käimist lihtsustada. On asju, mis on ise keeruliseks tehtud ja võtavad mõttetut tööd. Tuleks rahulikult maha istuda ja mõelda, mida täpselt teha.
Seda ei pea ju Merilo tegema, sellega ei pea tegelema inimesed, kes tegelevad riigikaitsega. On vaja spetsialiste, kes sellega tegelevad, ja saamegi asjad korda. Minu meelest oleme ühes paadis.
Kas audit pidi nii vara avalikuks saama? Auditist saime teada siis, kui Meelis Oidsalu tegi ühismeediasse postituse, et kaitseministeerium kutsus teda ja teisi ajakirjanikke briifile. Kas teile jäi mulje, et kaitseministeerium tahab juba enne auditi avalikustamist ajakirjanikega sellest rääkida?
Ajakirjanikud küsisid meilt mitme nädala jooksul, et mida meie audit ütleb. Kuskil kaitseministeeriumis oli kumu. Me ütlesime, et avalikustame 31. augustil. Nad teadsid seisu juba 17. juulist, mil neile auditi saatsime. Meil on ka kombeks saata oma pressiteade auditeeritavale.
Me saime esmaspäeval (24. augustil – K. M.) kokku, rääkisime asjad üle, kuidas edasi minna. Aga mitte ainult Meelis Oidsalu, vaid ka paar ajakirjanikku küsisid neljapäeval, miks meie ei avalikusta ning miks oli kaitseministeeriumi briifikutses sõnastus, et tutvustatakse kaitseministeeriumi kohta tehtud järeldusi.
Ma andsin ministrile märku, et meil on AK-märge (asutusesiseseks kasutamiseks märge, mis kestis 31. augustini – K. M.). See on printsiip, kuidas meie tüüpi asutuste puhul avalikustamine käib: me otsustame selle hetke ise.
Kas teile jäi mulje, et kaitseministeerium tahab ajakirjanikud ära tinistada?
Ma ei tea. Ma isegi ei tahaks seda hinnangut anda, ükskõik. Üldiselt peaks kaitseministeerium teadma, et dokumenti märkega „asutusesiseseks kasutamiseks“ saab avaldada see, kes märke paneb. Ma arvan, et nad oleksid üsna pahased, kui me praegu jagaksime andmeid, mis on neil AK-märkega. See ei ole ilus. Aga läks nii, jätame selle kõrvale. See on olnud.
Ma ei tea. Ma isegi ei tahaks seda hinnangut anda, ükskõik. Üldiselt peaks kaitseministeerium teadma, et dokumenti märkega „asutusesiseseks kasutamiseks“ saab avaldada see, kes märke paneb. Ma arvan, et nad oleksid üsna pahased, kui me praegu jagaksime andmeid, mis on neil AK-märkega. See ei ole ilus. Aga läks nii, jätame selle kõrvale. See on olnud.
Pevkur teatas, et teevad seda. Miks see vajalik on?
Me näeme, et kaitseministeerium saab aru probleemidest, mis on vaja lahendada. Me näeme ka seda, et kaitsevägi on hästi orienteeritud oma põhifunktsiooni täitmisel. Mõte oli selles, et võtame [varahalduse] korra sealt välja võimalikult lühiajaliselt, ja paneme siis tagasi. Mitte ainult kaitseväest, vaid tegelikult ka RKIK-ist.
Veelkord – see ahel on lepingu sõlmimisest lõpuni välja. Vahel on probleem ka ülemineku hetkel, kus vara läheb üle RKIK-ilt kaitseväele.
Kaitseministeerium tegi pärast eelmist auditit tegevuskava. Ei saa öelda, et nad on käed rüpes istunud?
Ma ei olegi öelnud, et nad käed rüpes istusid.
Jällegi, avalikkuses on jäänud mulje, et tuli teine audit täpselt samade probleemidega.
Jah, aga osa probleemidest on lahendatud. Kui ma Hanno Pevkuriga vahepealsel perioodil rääkisin, siis mind üllatas, kui hästi ta valdas raamatupidamise terminoloogiat. Oli näha, et ministril, kes ei peaks seda tegelikult tegema, on käed küljes. Ta tegeles sisuliselt arvestusküsimustega.
Ma ei taha kindlasti öelda, et pole üldse tegeletud. Ma arvan, et kui kaitseministeeriumist küsida, siis nad ütlevad, et arvasid eelmise aasta septembris, et nüüdseks on nad kaugemal.
Läheme nüüd RKIK-i juurde. Eelmisel aastal tegite neile 36 märkust. Pevkur on nüüd öelnud, et 32 neist on parandatud. See on tubli tulemus, kas pole?
Jah, kui lugeda konkreetseid märkusi, siis on väga tore, et asjad on lahendatud. Aga nagu eelnevalt rõhutasin – märkuste järeldus on, et on süsteemsed probleemid. Ühe tehinguga seotud probleemid võib lahendada, aga kui süsteemis vastutusjaotust ümber ei tee, hakkavad asjad korduma.
Mulle tundub, et [RKIK-i peadirektor] Elmar Vaher on võtnud protsessid üsna intensiivselt ette. Ma olen temaga päris mitmel korral kohtunud, ta on meilt nõu küsinud. Mulle tundub, et asjad sünnivad.
Taaskord heitsite RKIK-ile ette, et te ei saanud lepinguid kätte. Need olid seotud indialaste firma Dataseliga, mis pole ühtegi mürsku tootnud ega tarninud. Sel nädalal saite lepingud kätte. Olete neile otsa vaadanud?
Tarneprobleemid on kolme ettevõttega summas 71,6 miljonit eurot. Kui suur on risk meie riigieelarvele? Saan aru, et risk tähendab, et kui me kohtuvaidluse kaotame, siis Euroopa Komisjonil on õigus küsida meilt raha tagasi, mille me peame võtma oma riigieelarvest?
See sõltub väga paljudest asjadest. Kõigepealt hoian pöialt, et me kohtus ja arbitraažis oleksime edukad. See on minu meelest ääretult oluline. Kindlasti hoian väga pöialt, et see asi hästi läheks.
Kui ei lähe hästi, siis sõltub sellest, kuidas komisjon meie käitumist hindab. Kas me oleme vajalikku hoolsust rakendatud? Kui oleme, siis võivad asjad hästi minna. Kui ei ole, siis võib juhtuda, et kas peame kõik või osa tagasi maksma.
Siis võivad komisjonil tekkida küsimused, et tegime ettemakse, tegime teise, aga asju ei saanud, ja ikka tegime ettemakseid. Ühel hetkel on küsimus, miks niimoodi käitud. Kui me eraisikutena näeme, et midagi ei tule, siis peatame oma tegevuse. Need on need riskikohad. Aga ma arvan, et komisjon hindab seda. Küllap on võimalik selgitusi anda. Eelkõige hoiame pöialt, et vaidlus läheks hästi.
Suurim probleem on Dataseliga, neile on makstud ligi 60 miljonit eurot. Nagu mainisite – ettemakseid on tehtud ilma, et midagi oleks vastu saadud. Palju on räägitud vastutusest: poliitilisest, isiklikust. Kas tasub sellist nõiajahti pidada, et kes täpselt on vale liigutuse teinud, või tuleks midagi teisiti teha?
Kuskil on süsteemne probleem. Keegi ei märganud, et asjad pole saabunud, aga tehti jätkuvalt makseid. Esimene asi on vaadata, mida teha, et sellistes olukordades tuleks pidur peale. Kui me vaatasime aruandesse sisse, siis väiksemate summadega oli samasuguseid asju. Ei märgata midagi, midagi võetakse vastu, midagi võetakse hilinenult vastu ja nii edasi. Kõigepealt tuleks see korda teha.
Eestis hakatakse kohe tapma. Enne tuleks korda teha. Sageli rahunetakse siis maha, kui keegi on kõrvaldatud või ära toimetatud, aga probleemi lahendamine enam kedagi ei huvita. Teeme enne korda ja siis mõtleme, miks selline asi juhtus. Kui kellelgi on päriselt mingi süüline vastutus, siis on loomulikult see koht. Aga miks me sellest alustame? Teeme asja korda. See on peamine.
Prokuratuur juba alustas uurimist seoses eelmise auditiga. Olete käinud selgitusi andmas?
Jah, oleme [riigi peaprokuröri] Astrid Asiga kohtunud ja arutanud. Eks tema peab kommenteerima. See pole seotud selle aasta aruandega, vaid eelmisega.
Dataseli me teame. Kaks ettevõtet on veel. Kas saate nüüd avalikkusele öelda, kes need on? Te olete lepinguid näinud?
Ma ise ei ole näinud, aga kolleeg on. Küllap saaksin kolleegi käest info kätte. Aga selliste küsimustega olen kahjuks jätkuvalt sunnitud suunama kõiki RKIK-i poole, sest kui me pole teisiti kokku leppinud, ei saa me avalikustada, kes need on.
Aga on need hullemad firmad kui Datasel?
Ma ei taha midagi öelda. Las Elmar Vaher vastab nendele küsimustele.
kuid kaitseministeerium proovis luua pretsedenti ja ajakirjanikele juba ennetavalt auditi järeldusi selgitada. Siis plaanid muutusid ja riigikontroll avaldas tormi tekitanud auditi varem, eelmise nädala reedel.
28. augustil avaldas riigikontroll auditi kaitseministeeriumi haldusala probleemidest: lepingutest pole ülevaadet, tehtud on miljonites eurodes ettemakseid ilma, et kaup kohale tuleks, kaitsevägi ei suuda ladudes arvestust pidada. Kolmapäeval päädis see taasiseseisvunud Eesti staažikaima ministri kaitseminister Hanno Pevkuri (Reformierakond) tagasiastumisega.
Riigikontrolör Janar Holm tunnistab intervjuus, et selliseid arenguid ei osanud ta ette näha.eht
Kommentaarid
Postita kommentaar