KMM092026_21_KESKKONNAAMET KUSTUTAS LOODUSVÄÄRTUSED KIRIKU KINNISVARAARENDUSE HUVIDES _ POSTIMEES 25.05.2026 / KAJA MOUSE MAGAZINE 11.09.2026
https://www.postimees.ee/8476234/keskkonnaamet-kustutas-loodusvaartused-kiriku-kinnisvaraarenduse-huvides
Võrumaal Rõuges loodusväärtusi inventeerinud botaanikuid šokeeris keskkonnaameti otsus kustutada kiriku kinnisvaraarenduse huvides andmebaasist ära Natura 2000 kaitsealused elupaigad ja eitada avastatud kaitsealuste liikide olemasolu.
/.../
#Keskkonnaamet #EELK #RõugeMaarjaKogudus #MaitMölder #HiirteSaun #EluOnLeil #MeMoMu #MuzanE #GentlemensFloralCabinet #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #TheKirblaMethod #KajaMouseMagazine092026 #MEEZ092026
Eesti evangeelse luteri kiriku (EELK) kohalik kogudus plaanib rajada pirakat (20 ha) elurajooni Rõuge aleviku külje alla Haanja loodusparki Natura 2000 alale. Planeering hõlmab 22 üksikelamu maa krunti, nelja ridaelamu, ühe korterelamu, nelja kaubandus-teenindushoone ja kaht loodusliku haljasmaa krunti.
Kaitsealal ehitamiseks tuleb hinnata keskkonnamõju, mis ei tohi olla suur, mh ei tohi kahjustada kaitsealuseid Natura elupaiku. Keskkonnaamet hoiatas kinnisvaraarenduse planeeringut menetlevat Rõuge vallavalitsust, et alal on loodusväärtusi, mida minnakse inspekteerima (24.05.2024), kui ära oli käidud, teatas aga (2.10.2025): «Eelhinnangus ei pea käsitlema mõju Natura 2000 niiduelupaikadele, kuna need kustutatakse peagi.»
Natura elupaigad ongi seejärel loodusväärtuste andmebaasist EELIS kadunud, nagu neid poleks kunagi olemas olnud. Rõuge kirikumaa detailplaneeringu järgi hakkavad pärandniidu asemel kerkima majad, võib rajada inglise muru ja roosipeenrad.
Kaitsealal ehitamiseks tuleb hinnata keskkonnamõju, mis ei tohi olla suur, mh ei tohi kahjustada kaitsealuseid Natura elupaiku. Keskkonnaamet hoiatas kinnisvaraarenduse planeeringut menetlevat Rõuge vallavalitsust, et alal on loodusväärtusi, mida minnakse inspekteerima (24.05.2024), kui ära oli käidud, teatas aga (2.10.2025): «Eelhinnangus ei pea käsitlema mõju Natura 2000 niiduelupaikadele, kuna need kustutatakse peagi.»
Natura elupaigad ongi seejärel loodusväärtuste andmebaasist EELIS kadunud, nagu neid poleks kunagi olemas olnud. Rõuge kirikumaa detailplaneeringu järgi hakkavad pärandniidu asemel kerkima majad, võib rajada inglise muru ja roosipeenrad.
/.../
Kirikuõpetaja: kiriku ülevalpidamine pole kõige odavam asi!
EELK Rõuge Maarja koguduse õpetaja Mait Mölderi kinnitusel ei oleks kogudusel kinnisvaraarendust vaja, kui oleks võimalik ellu jääda ilma selleta. «Kui me ei peaks mõtlema, kuidas kirikut kütta, kuidas remontida, kuidas säilitada ajalooväärtuslikke esemeid, kas kirikusse oleks tarvis tualetti, siis poleks majandustegevust tarvis ja võiksime nõukogu ja juhatuse koosolekutel keskenduda ainult jumalateenistusliku elu arendamisele,» selgitas ta.
«Võiksin keset Rõuget jätta ka selle ilusa karjamaa ja niidu. Täiesti vabalt, kui Rõuge enda rahvas võtaks vastutuse enda kiriku eest. Kiriku ülalpidamine ei ole kõige odavam asi. Ühelt poolt on lihtne ütelda, et palun ärge arendage, laske meil rahulikult elada, nagu oleme harjunud. Aga siis panustage teisiti!»
EELK Rõuge Maarja koguduse õpetaja Mait Mölderi kinnitusel ei oleks kogudusel kinnisvaraarendust vaja, kui oleks võimalik ellu jääda ilma selleta. «Kui me ei peaks mõtlema, kuidas kirikut kütta, kuidas remontida, kuidas säilitada ajalooväärtuslikke esemeid, kas kirikusse oleks tarvis tualetti, siis poleks majandustegevust tarvis ja võiksime nõukogu ja juhatuse koosolekutel keskenduda ainult jumalateenistusliku elu arendamisele,» selgitas ta.
«Võiksin keset Rõuget jätta ka selle ilusa karjamaa ja niidu. Täiesti vabalt, kui Rõuge enda rahvas võtaks vastutuse enda kiriku eest. Kiriku ülalpidamine ei ole kõige odavam asi. Ühelt poolt on lihtne ütelda, et palun ärge arendage, laske meil rahulikult elada, nagu oleme harjunud. Aga siis panustage teisiti!»
Inimesed on tema sõnul kogudust annetustega küll palju aidanud, aga: «Kui oli kiriku tornikuke tippu panemine, küsisime inimestelt annetusi ja nad andsid hea meelega. Aga kui ütleksin, et palun tehke iga aasta selline annetus ja mitte tornikuke jaoks vaid näiteks, et maksta kiriku elektriarvet, algul tulekski midagi, aga varsti hääbuks.»
Mölder ütles, et mõistab inimeste soovi elada puutumatut elu ja et inimeste jaoks on tähtis, et asjad on nii, nagu nad alati on olnud, aga: «Kui rahvas jätab kiriku isevooluteed – kas elate või surete, vaadake ise – meie aga otsustame, et tahame ellu jääda ja isegi arendada midagi, siis otse loomulikult otsime selle jaoks vahendeid. Oleme remontinud kirikut, müües koguduse kinnisvara ja otsinud vahendeid eri fondidest.»
Kirik soovib kogu krundi täis ehitada
Kirik pirakast arendusest ei tagane. «Mingitest loodusväärtuste olemasolust ja kustutamisest ei ole ma teadlik,» ütles kirikuõpetaja hakatuseks. Kuuldes 2024. aastal inventeeritud loodusväärtustest, tunnistas Mölder, et see info on siiski temani jõudnud.
«Keskkonnaametiga on läbi räägitud see teema,» ütles ta. « Meie usaldame ekspertarvamusi. Et niidud seal säiliksid, on seal maa planeerimist tehtud. Praegune arendus aitab säilitamisele kaasa. Alternatiiv on selles, et seal mitte midagi teha ergo laseme selle lihtsalt ära võsastuda. Niit vajab hooldamist, muidu liigid seal hävivad.»
Kui majad peale ehitada, siis ju ka hävivad... «Jaa, aga kui natuke mõtled, siis krundist, kuhu tuleb maja, kõlbab ehitiseks suhteliselt väikene osa,» ütles Mölder.
Ta märkis, et kogudus on läbirääkimisi pidanud arendusega piirnevate kinnistute omanikega ja neile asja selgitanud. «Meil on nendega kokkulepped olemas,» kinnitas ta. «Naabrid on olnud väga mõistvad. Ju nemad ka näevad, et vald ja ka kirik vajavad arengut.»
*
https://www.postimees.ee/8476234/keskkonnaamet-kustutas-loodusvaartused-kiriku-kinnisvaraarenduse-huvides Keskkonnaamet kustutas loodusväärtused kiriku kinnisvaraarenduse huvides
* EELK Rõuge kogudus plaanib loodusparki era- ja kortermajade, nelja kaubandushoone jm hoonetega elurajooni.
* Keskkonnaamet kustutas kinnisvaraarenduse heaks loodusväärtused, mh loodusliku orhidee Balti sõrmkäpa kasvuala
* Kõigi soovijate heaks keskkonnaamet kustutustööd ei tee.
Võrumaal Rõuges loodusväärtusi inventeerinud botaanikuid šokeeris keskkonnaameti otsus kustutada kiriku kinnisvaraarenduse huvides andmebaasist ära Natura 2000 kaitsealused elupaigad ja eitada avastatud kaitsealuste liikide olemasolu.
Eesti evangeelse luteri kiriku (EELK) kohalik kogudus plaanib rajada pirakat (20 ha) elurajooni Rõuge aleviku külje alla Haanja loodusparki Natura 2000 alale. Planeering hõlmab 22 üksikelamu maa krunti, nelja ridaelamu, ühe korterelamu, nelja kaubandus-teenindushoone ja kaht loodusliku haljasmaa krunti.
Kaitsealal ehitamiseks tuleb hinnata keskkonnamõju, mis ei tohi olla suur, mh ei tohi kahjustada kaitsealuseid Natura elupaiku. Keskkonnaamet hoiatas kinnisvaraarenduse planeeringut menetlevat Rõuge vallavalitsust, et alal on loodusväärtusi, mida minnakse inspekteerima (24.05.2024), kui ära oli käidud, teatas aga (2.10.2025): «Eelhinnangus ei pea käsitlema mõju Natura 2000 niiduelupaikadele, kuna need kustutatakse peagi.»
Natura elupaigad ongi seejärel loodusväärtuste andmebaasist EELIS kadunud, nagu neid poleks kunagi olemas olnud. Rõuge kirikumaa detailplaneeringu järgi hakkavad pärandniidu asemel kerkima majad, võib rajada inglise muru ja roosipeenrad.
«Tahaks ka, et minu maal kõik, mis EELISes on, kustutataks!» viskas villast vaevalt poole kilomeetri kaugusel arendusest tegutsev väikemetsaomanik Marko Kukk. Tal ei luba keskkonnaamet metsa maha võtta, viidates Natura metsaelupaikadele. «Varem lubati kuni hektar lageraiet, see oli täitsa mõistlik,» seletas Kukk Postimehele mullu sügisel. «Nüüd keskkonnaamet ei anna mulle luba lihtsalt. Püsimetsandust ka ei lubata.»
Kiriku arenduse nimel keskkonnaamet aga risti ette ei löö.
Ta ütles, et kogu arendusala põhjaosa inventeeriti kõrge või väga kõrge kaitseväärtusega niidutüüpideks 6270 ja 6510, alalt leiti inventuuri käigus ka kaitstavaid taimeliike: «26.01.2026 on sealsed kolm niiduala EELISes tõesti arhiveeritud, ühtegi sisulist põhjendust EELISes aga pole. Paistab, et siin võib tegu olla tõsise Natura ala kaitsekorra rikkumisega. Mõlemad alal inventeeritud niiduelupaigatüübid on Haanja Natura ala kaitse-eesmärgiks ja neile avalduvaid mõjusid peab igal juhul vähemalt eelhindama. Hinnangu tulemusel pidanuks jõudma selleni, et neid niite ei tohi kuidagi arenduse käigus kahjustada.»
Inventuuri tegid Tammekännu hinnangul pädevaimad niiduelupaikade tundjad botaanikud Meeli Mesipuu ja Timo Luhamäe.
Keskkonnaamet: eesmärgid on pindalaliselt täidetud
Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer vastas Postimehele, et kustutatud loodusväärtused ei olevat vajalikud: «Tänaseks on Haanja looduspark nende elupaikade osas eesmärgid pindalaliselt juba täitnud ning selles kohas on võimalik kaitse-eesmärkidega vastuollu minemata leevendada valdavalt eramaal kehtivaid piiranguid.»
Saluveere teatel on hinnangu aluseks pärandniitude tegevuskava, mille järgi on poollooduslikke kooslusi vaja säilitada vaid pindala, mitte loodusväärtuste esinduslikkuse põhjal. Niitude pindalaga looduspargis muret pole. Lisaks polevat Rõuge pärandniit Saluveere hinnangul väga heas seisus, sest...sinna on kasvanud puud.
«Kõnealustel kinnistutel ei ole infosüsteemi kantud ka ühtegi kaitsealuse taimeliigi kasvukohta,» lisas ta. «Seetõttu saab arvestada asula servas olevate niitude osas ka maaomanike õiguspäraste ootustega.»
Botaanik: väide on enam kui küüniline
Rõuges kaitsealused liigid avastanud ja info edastanud botaanik Meeli Mesipuu leidis, et selline väide on «enam kui küüniline.» «Keskkonnaamet on ise vastutav selle eest, et nendele ametlikult edastatud liikide leiukohaandmed registrisse kantakse,» selgitas ta. «Samuti ei vabasta registrisse kandmisega viivitamine ametnikke kohustusest teadaolevate kaitsealuste liikidega arvestada. Antud juhul pole tegu küll väga rangelt kaitstavate liikidega, kuid sellegipoolest, kui nende kasvualaks olev niit teadlikult hävitatakse, tuleks nad vähemalt ümber istutada.»
Mesipuu viitel on kõik pärandniidud väga olulised elurikkuse kandjad ja säilitajad, kuid ühe Rõuges hävitatava niidutüübi olukord on suisa halvaks hinnatud.
«Seega ei saa kuidagi arvata, et Haanja looduspargis leitud väga kõrge kaitseväärtusega ja samuti maastikuliselt huvitav niiduosa on kuidagi ebaoluline, kuna nii-öelda kunagi seatud kvoodid on täis,» märkis Mesipuu. «Pealegi moodustab see väärtuslik niiduserv antud maaüksusest väikese osa (umbes 1 ha). Kinnistu on suur ja suuremal osal sellest loodusdirektiivi niiduelupaiku ei leitud. Ruumi arendamiseks seal kindlasti on. Kas peab seda tingimata tegema kõige väärtuslikumal osal?»
Loodusväärtused kustutati vallavalitsuse palvel
Keskkonnaamet viimaseid küsimusi kommenteerida ei soovinud. Kirjavahetusest selgus, et väärtuslike pärandniitude kaardikihilt väljaarvamiseks esitas soovi Rõuge vallavalitsus.
«See on väga perspektiivne maa: alevi läheduses, kooli-lasteaia kõrval, kus on veetrass ja taristu,» põhjendas Rõuge vallavanem Britt Vahter kinnisvaraarenduse heaks tegutsemist. «Väga tubli, et kirikukogudus on võtnud ette oma kinnisvara ülevaatamise. Vaevalt et nad ise seda arendama hakkavad, usun, et nad kaasavad arendaja.»
Vahteri sõnul on kinnisvaraarendust kirikumaal plaanitud umbes 20 aastat, kuid varem on plaanid kinni jooksnud, mh keskkonnakaitselistel põhjustel. Vallavanem kinnitas soovi piirangutest vabaneda: «Kui see maatükk oleks valla oma, teeksime täpselt sama asja. Kuhugi metsa sisse keegi taristut rajada ei suuda.»
Olemasolevate elamukruntide müük venib
Inimeste huvi krunte Rõuges või selle külje alla osta on vallavanema hinnangul «nii ja naa»: «Me oleme ise ka elamukrunte teinud, need asuvad teisel pool ürgorgu.Viiele krundile seitsmest on omanikud leitud.» Neid krunte reklaamis vald kui väga soodsaid, pärast ehitiste valmimist saavad pered maa omandada hinnaga 0,5-1 euro m².
Vahteri hinnangul võis leige huvi taga olla põhjus, et krundid on maainimeste jaoks väiksed – alla 0,4 ha. «Aleviku sees on mõistlik asustust tihendada, siis on rohkem inimesi ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenust tarbimas ning elektrit tuleb ka odavam vedada. Eks maapiirkonnas ikka mõeldakse, et võiks olla suurem krunt, aga aleviku sisse selliseid suuri krunte ei kavandata,» põhjendas Vahter.
Vahter tunnistas, et suuremaid talukohti on Rõuge vallas vähe saada. «Paljud neist on väga kallid või siis ilma taristuta,» hindas ta. «Puudu on kas vesi või ka elekter. Planeeritavasse uusarendusse saab vee ja kanalisatsiooni tuua, kahest nurgast on liitumiskohad võimalikud.»
Kiriku kinnisvaraarendus sai kiita
«See konkreetne koht on väga looduskaunis – seal on mägi, org,» kiitis Vahter aga kiriku kinnisvaraarendust. «Ühel hetkel pead kaaluma, kas teed või ei tee selle jaoks midagi, et inimesed tahaksid maal elada, kuidas neid siia tagasi saada. Üks suuri väljakutseid on just kaasaegsete eluruumide puudus. Praegu on tekkinud reaalne võimalus, et meie piirkonda saaks end sisse seada uued elanikud või mujalt tagasi pöörduvad rõugelased.»
Ta viitas ka, et 20. mail lõppenud detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal vallavalitsusele ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.
Kirikuõpetaja: kiriku ülevalpidamine pole kõige odavam asi!
EELK Rõuge Maarja koguduse õpetaja Mait Mölderi kinnitusel ei oleks kogudusel kinnisvaraarendust vaja, kui oleks võimalik ellu jääda ilma selleta. «Kui me ei peaks mõtlema, kuidas kirikut kütta, kuidas remontida, kuidas säilitada ajalooväärtuslikke esemeid, kas kirikusse oleks tarvis tualetti, siis poleks majandustegevust tarvis ja võiksime nõukogu ja juhatuse koosolekutel keskenduda ainult jumalateenistusliku elu arendamisele,» selgitas ta.
«Võiksin keset Rõuget jätta ka selle ilusa karjamaa ja niidu. Täiesti vabalt, kui Rõuge enda rahvas võtaks vastutuse enda kiriku eest. Kiriku ülalpidamine ei ole kõige odavam asi. Ühelt poolt on lihtne ütelda, et palun ärge arendage, laske meil rahulikult elada, nagu oleme harjunud. Aga siis panustage teisiti!»
Inimesed on tema sõnul kogudust annetustega küll palju aidanud, aga: «Kui oli kiriku tornikuke tippu panemine, küsisime inimestelt annetusi ja nad andsid hea meelega. Aga kui ütleksin, et palun tehke iga aasta selline annetus ja mitte tornikuke jaoks vaid näiteks, et maksta kiriku elektriarvet, algul tulekski midagi, aga varsti hääbuks.»
Mölder ütles, et mõistab inimeste soovi elada puutumatut elu ja et inimeste jaoks on tähtis, et asjad on nii, nagu nad alati on olnud, aga: «Kui rahvas jätab kiriku isevooluteed – kas elate või surete, vaadake ise – meie aga otsustame, et tahame ellu jääda ja isegi arendada midagi, siis otse loomulikult otsime selle jaoks vahendeid. Oleme remontinud kirikut, müües koguduse kinnisvara ja otsinud vahendeid eri fondidest.»
Kirik soovib kogu krundi täis ehitada
Kirik pirakast arendusest ei tagane. «Mingitest loodusväärtuste olemasolust ja kustutamisest ei ole ma teadlik,» ütles kirikuõpetaja hakatuseks. Kuuldes 2024. aastal inventeeritud loodusväärtustest, tunnistas Mölder, et see info on siiski temani jõudnud.
«Keskkonnaametiga on läbi räägitud see teema,» ütles ta. « Meie usaldame ekspertarvamusi. Et niidud seal säiliksid, on seal maa planeerimist tehtud. Praegune arendus aitab säilitamisele kaasa. Alternatiiv on selles, et seal mitte midagi teha ergo laseme selle lihtsalt ära võsastuda. Niit vajab hooldamist, muidu liigid seal hävivad.»
Kui majad peale ehitada, siis ju ka hävivad... «Jaa, aga kui natuke mõtled, siis krundist, kuhu tuleb maja, kõlbab ehitiseks suhteliselt väikene osa,» ütles Mölder.
Ta märkis, et kogudus on läbirääkimisi pidanud arendusega piirnevate kinnistute omanikega ja neile asja selgitanud. «Meil on nendega kokkulepped olemas,» kinnitas ta. «Naabrid on olnud väga mõistvad. Ju nemad ka näevad, et vald ja ka kirik vajavad arengut.»
* Keskkonnaamet kustutas kinnisvaraarenduse heaks loodusväärtused, mh loodusliku orhidee Balti sõrmkäpa kasvuala
* Kõigi soovijate heaks keskkonnaamet kustutustööd ei tee.
Võrumaal Rõuges loodusväärtusi inventeerinud botaanikuid šokeeris keskkonnaameti otsus kustutada kiriku kinnisvaraarenduse huvides andmebaasist ära Natura 2000 kaitsealused elupaigad ja eitada avastatud kaitsealuste liikide olemasolu.
Eesti evangeelse luteri kiriku (EELK) kohalik kogudus plaanib rajada pirakat (20 ha) elurajooni Rõuge aleviku külje alla Haanja loodusparki Natura 2000 alale. Planeering hõlmab 22 üksikelamu maa krunti, nelja ridaelamu, ühe korterelamu, nelja kaubandus-teenindushoone ja kaht loodusliku haljasmaa krunti.
Kaitsealal ehitamiseks tuleb hinnata keskkonnamõju, mis ei tohi olla suur, mh ei tohi kahjustada kaitsealuseid Natura elupaiku. Keskkonnaamet hoiatas kinnisvaraarenduse planeeringut menetlevat Rõuge vallavalitsust, et alal on loodusväärtusi, mida minnakse inspekteerima (24.05.2024), kui ära oli käidud, teatas aga (2.10.2025): «Eelhinnangus ei pea käsitlema mõju Natura 2000 niiduelupaikadele, kuna need kustutatakse peagi.»
Natura elupaigad ongi seejärel loodusväärtuste andmebaasist EELIS kadunud, nagu neid poleks kunagi olemas olnud. Rõuge kirikumaa detailplaneeringu järgi hakkavad pärandniidu asemel kerkima majad, võib rajada inglise muru ja roosipeenrad.
«Tahaks ka, et minu maal kõik, mis EELISes on, kustutataks!» viskas villast vaevalt poole kilomeetri kaugusel arendusest tegutsev väikemetsaomanik Marko Kukk. Tal ei luba keskkonnaamet metsa maha võtta, viidates Natura metsaelupaikadele. «Varem lubati kuni hektar lageraiet, see oli täitsa mõistlik,» seletas Kukk Postimehele mullu sügisel. «Nüüd keskkonnaamet ei anna mulle luba lihtsalt. Püsimetsandust ka ei lubata.»
Kiriku arenduse nimel keskkonnaamet aga risti ette ei löö.
Looduskaitsjad: skeem pole õiguspärane!
«See skeem küll loogiline ja õiguspärane ei ole. Täiesti uus lähenemine, ilmselt ministeeriumi leiutis ja korraldused,» hindas kirikule tehtud «kingitust» loodusväärtuste asjatundja Indrek Tammekänd.
«See skeem küll loogiline ja õiguspärane ei ole. Täiesti uus lähenemine, ilmselt ministeeriumi leiutis ja korraldused,» hindas kirikule tehtud «kingitust» loodusväärtuste asjatundja Indrek Tammekänd.
Ta ütles, et kogu arendusala põhjaosa inventeeriti kõrge või väga kõrge kaitseväärtusega niidutüüpideks 6270 ja 6510, alalt leiti inventuuri käigus ka kaitstavaid taimeliike: «26.01.2026 on sealsed kolm niiduala EELISes tõesti arhiveeritud, ühtegi sisulist põhjendust EELISes aga pole. Paistab, et siin võib tegu olla tõsise Natura ala kaitsekorra rikkumisega. Mõlemad alal inventeeritud niiduelupaigatüübid on Haanja Natura ala kaitse-eesmärgiks ja neile avalduvaid mõjusid peab igal juhul vähemalt eelhindama. Hinnangu tulemusel pidanuks jõudma selleni, et neid niite ei tohi kuidagi arenduse käigus kahjustada.»
Inventuuri tegid Tammekännu hinnangul pädevaimad niiduelupaikade tundjad botaanikud Meeli Mesipuu ja Timo Luhamäe.
Keskkonnaamet: eesmärgid on pindalaliselt täidetud
Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer vastas Postimehele, et kustutatud loodusväärtused ei olevat vajalikud: «Tänaseks on Haanja looduspark nende elupaikade osas eesmärgid pindalaliselt juba täitnud ning selles kohas on võimalik kaitse-eesmärkidega vastuollu minemata leevendada valdavalt eramaal kehtivaid piiranguid.»
Saluveere teatel on hinnangu aluseks pärandniitude tegevuskava, mille järgi on poollooduslikke kooslusi vaja säilitada vaid pindala, mitte loodusväärtuste esinduslikkuse põhjal. Niitude pindalaga looduspargis muret pole. Lisaks polevat Rõuge pärandniit Saluveere hinnangul väga heas seisus, sest...sinna on kasvanud puud.
«Kõnealustel kinnistutel ei ole infosüsteemi kantud ka ühtegi kaitsealuse taimeliigi kasvukohta,» lisas ta. «Seetõttu saab arvestada asula servas olevate niitude osas ka maaomanike õiguspäraste ootustega.»
Mesipuu viitel on kõik pärandniidud väga olulised elurikkuse kandjad ja säilitajad, kuid ühe Rõuges hävitatava niidutüübi olukord on suisa halvaks hinnatud.
«Seega ei saa kuidagi arvata, et Haanja looduspargis leitud väga kõrge kaitseväärtusega ja samuti maastikuliselt huvitav niiduosa on kuidagi ebaoluline, kuna nii-öelda kunagi seatud kvoodid on täis,» märkis Mesipuu. «Pealegi moodustab see väärtuslik niiduserv antud maaüksusest väikese osa (umbes 1 ha). Kinnistu on suur ja suuremal osal sellest loodusdirektiivi niiduelupaiku ei leitud. Ruumi arendamiseks seal kindlasti on. Kas peab seda tingimata tegema kõige väärtuslikumal osal?»
Loodusväärtused kustutati vallavalitsuse palvel
Keskkonnaamet viimaseid küsimusi kommenteerida ei soovinud. Kirjavahetusest selgus, et väärtuslike pärandniitude kaardikihilt väljaarvamiseks esitas soovi Rõuge vallavalitsus.
«See on väga perspektiivne maa: alevi läheduses, kooli-lasteaia kõrval, kus on veetrass ja taristu,» põhjendas Rõuge vallavanem Britt Vahter kinnisvaraarenduse heaks tegutsemist. «Väga tubli, et kirikukogudus on võtnud ette oma kinnisvara ülevaatamise. Vaevalt et nad ise seda arendama hakkavad, usun, et nad kaasavad arendaja.»
Olemasolevate elamukruntide müük venib
Inimeste huvi krunte Rõuges või selle külje alla osta on vallavanema hinnangul «nii ja naa»: «Me oleme ise ka elamukrunte teinud, need asuvad teisel pool ürgorgu.Viiele krundile seitsmest on omanikud leitud.» Neid krunte reklaamis vald kui väga soodsaid, pärast ehitiste valmimist saavad pered maa omandada hinnaga 0,5-1 euro m².
Vahteri hinnangul võis leige huvi taga olla põhjus, et krundid on maainimeste jaoks väiksed – alla 0,4 ha. «Aleviku sees on mõistlik asustust tihendada, siis on rohkem inimesi ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenust tarbimas ning elektrit tuleb ka odavam vedada. Eks maapiirkonnas ikka mõeldakse, et võiks olla suurem krunt, aga aleviku sisse selliseid suuri krunte ei kavandata,» põhjendas Vahter.
Vahter tunnistas, et suuremaid talukohti on Rõuge vallas vähe saada. «Paljud neist on väga kallid või siis ilma taristuta,» hindas ta. «Puudu on kas vesi või ka elekter. Planeeritavasse uusarendusse saab vee ja kanalisatsiooni tuua, kahest nurgast on liitumiskohad võimalikud.»
Kiriku kinnisvaraarendus sai kiita
«See konkreetne koht on väga looduskaunis – seal on mägi, org,» kiitis Vahter aga kiriku kinnisvaraarendust. «Ühel hetkel pead kaaluma, kas teed või ei tee selle jaoks midagi, et inimesed tahaksid maal elada, kuidas neid siia tagasi saada. Üks suuri väljakutseid on just kaasaegsete eluruumide puudus. Praegu on tekkinud reaalne võimalus, et meie piirkonda saaks end sisse seada uued elanikud või mujalt tagasi pöörduvad rõugelased.»
Kirikuõpetaja: kiriku ülevalpidamine pole kõige odavam asi!
EELK Rõuge Maarja koguduse õpetaja Mait Mölderi kinnitusel ei oleks kogudusel kinnisvaraarendust vaja, kui oleks võimalik ellu jääda ilma selleta. «Kui me ei peaks mõtlema, kuidas kirikut kütta, kuidas remontida, kuidas säilitada ajalooväärtuslikke esemeid, kas kirikusse oleks tarvis tualetti, siis poleks majandustegevust tarvis ja võiksime nõukogu ja juhatuse koosolekutel keskenduda ainult jumalateenistusliku elu arendamisele,» selgitas ta.
«Võiksin keset Rõuget jätta ka selle ilusa karjamaa ja niidu. Täiesti vabalt, kui Rõuge enda rahvas võtaks vastutuse enda kiriku eest. Kiriku ülalpidamine ei ole kõige odavam asi. Ühelt poolt on lihtne ütelda, et palun ärge arendage, laske meil rahulikult elada, nagu oleme harjunud. Aga siis panustage teisiti!»
Inimesed on tema sõnul kogudust annetustega küll palju aidanud, aga: «Kui oli kiriku tornikuke tippu panemine, küsisime inimestelt annetusi ja nad andsid hea meelega. Aga kui ütleksin, et palun tehke iga aasta selline annetus ja mitte tornikuke jaoks vaid näiteks, et maksta kiriku elektriarvet, algul tulekski midagi, aga varsti hääbuks.»
Mölder ütles, et mõistab inimeste soovi elada puutumatut elu ja et inimeste jaoks on tähtis, et asjad on nii, nagu nad alati on olnud, aga: «Kui rahvas jätab kiriku isevooluteed – kas elate või surete, vaadake ise – meie aga otsustame, et tahame ellu jääda ja isegi arendada midagi, siis otse loomulikult otsime selle jaoks vahendeid. Oleme remontinud kirikut, müües koguduse kinnisvara ja otsinud vahendeid eri fondidest.»
Kirik soovib kogu krundi täis ehitada
Kirik pirakast arendusest ei tagane. «Mingitest loodusväärtuste olemasolust ja kustutamisest ei ole ma teadlik,» ütles kirikuõpetaja hakatuseks. Kuuldes 2024. aastal inventeeritud loodusväärtustest, tunnistas Mölder, et see info on siiski temani jõudnud.
«Keskkonnaametiga on läbi räägitud see teema,» ütles ta. « Meie usaldame ekspertarvamusi. Et niidud seal säiliksid, on seal maa planeerimist tehtud. Praegune arendus aitab säilitamisele kaasa. Alternatiiv on selles, et seal mitte midagi teha ergo laseme selle lihtsalt ära võsastuda. Niit vajab hooldamist, muidu liigid seal hävivad.»
Kui majad peale ehitada, siis ju ka hävivad... «Jaa, aga kui natuke mõtled, siis krundist, kuhu tuleb maja, kõlbab ehitiseks suhteliselt väikene osa,» ütles Mölder.
Ta märkis, et kogudus on läbirääkimisi pidanud arendusega piirnevate kinnistute omanikega ja neile asja selgitanud. «Meil on nendega kokkulepped olemas,» kinnitas ta. «Naabrid on olnud väga mõistvad. Ju nemad ka näevad, et vald ja ka kirik vajavad arengut.»
Kommentaarid
Postita kommentaar