UKI_076 URMAS KUMARI IMEDEMAAL_ HINGELISED ÜLEELAMISED ⟩ ARVO HALLIK ESITAS EESTI PÄEVALEHES ILMUNUD ARVAMUSLOO AUTORILE 1500-EUROSE KAHJUNÕUDE, MEES TASUS SELLE OMAST TASKUST _ POSTIMEES 27.09..2023 / PTK 9.09.2026
Eesti Päevalehele idavedude skandaalist arvamusloo kirjutanud psühhiaater ja filosoof Valdar Parve sai peaministri abikaasa advokaadilt nõudekirja, milles küsiti 1500 euro suurust kahjutasu Hallikule «hingeliste üleelamiste» põhjustamise eest. Vandeadvokaat Ants Nõmperi sõnul sisaldas see summa nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist.
17. septembril ilmus Eesti Päevalehe arvamusrubriigis Valdar Parve arvamuslugu pealkirjaga «Valdar Parve: idavedude skandaalis on suuremaid tõenäosusi kui see, et peaminister on loll», milles ta arutles, kust võis tulla Kaja Kallase 350 tuhat eurot, mille ta investeerimiseks oma abikaasale Arvo Hallikule laenas.
17. septembril ilmus Eesti Päevalehe arvamusrubriigis Valdar Parve arvamuslugu pealkirjaga «Valdar Parve: idavedude skandaalis on suuremaid tõenäosusi kui see, et peaminister on loll», milles ta arutles, kust võis tulla Kaja Kallase 350 tuhat eurot, mille ta investeerimiseks oma abikaasale Arvo Hallikule laenas.
/.../
#UrmasKumariImedemaal #MeMoMu #GentlemenFromEstonia #ArvoHallik #ValdarParve#AntsNõmper #MuzanE #Anfilaadilõvi #Lühtrilõvi #Hernelõvi #GentlemensFloralCabinet #PLAYBUNNY #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #TheKirblaMethod #MEEZ092026
/.../
Eesti Päevalehe erikorrespondendi Krister Parise hinnangul avaldas 75-aastane psühhiaater ja filosoof oma arvamuses «metafoorse kalambuuri, millest võis välja lugeda, nagu oleks Hallik variosanik Kaja Kallase firmas».
Täna mainitud «metafoorset kalambuuri» artiklist enam lugeda ei saa, kuna Parvele laekus Arvo Halliku esindajalt, vandeadvokaat Ants Nõmperilt 1500 euro suurune kahjunõue vale faktiväite eest –, et peaministri abikaasa Arvo Hallik on variosanik Kaja Kallase firmas.
Parve tasus kahjunõude oma rahakotist
Arvamusloole lisatud õiendusest selgub, et see väide ei vastanud tõele ning parandati, lisaks autor ja toimetus vabandasid Arvo Halliku ees. Kuna Parve kohtusse minna ei soovinud, tasus ta nõude, tehes seda oma isiklikust rahakotist.
Parve vastas küll toimetuse telefonikõnele, kuid ei olnud nõus olukorda kommenteerima. Küsimusele, kas tema arvates on tegemist sõnavabaduse piiramisega, vastas mees, et see on piiripealne juhtum, mida tuleks laiemalt käsitleda.
Täna mainitud «metafoorset kalambuuri» artiklist enam lugeda ei saa, kuna Parvele laekus Arvo Halliku esindajalt, vandeadvokaat Ants Nõmperilt 1500 euro suurune kahjunõue vale faktiväite eest –, et peaministri abikaasa Arvo Hallik on variosanik Kaja Kallase firmas.
Parve tasus kahjunõude oma rahakotist
Arvamusloole lisatud õiendusest selgub, et see väide ei vastanud tõele ning parandati, lisaks autor ja toimetus vabandasid Arvo Halliku ees. Kuna Parve kohtusse minna ei soovinud, tasus ta nõude, tehes seda oma isiklikust rahakotist.
Parve vastas küll toimetuse telefonikõnele, kuid ei olnud nõus olukorda kommenteerima. Küsimusele, kas tema arvates on tegemist sõnavabaduse piiramisega, vastas mees, et see on piiripealne juhtum, mida tuleks laiemalt käsitleda.
/.../
*
„Urmas Kumari imedemaal” räägib ajakirjanikuna töötavast mehest, kes suvehommikul silmi avades näeb, et Kumari Vaim on sõnumi saatnud. Tuntud lendjänese Kumari Vaimu raamat toob meestetuppa tubli tüki kodumaist meestemoodi ja killukesi rahvaluulest. Nimetatakse poliitikute rahvapäraseid nimesid ja rõhutatakse nende laulusõnu. Raamat on mõeldud 21-100aastastele meestele. Käsikiri võitis konkursil Kurgiaiaraamat 2026 teemaraamatu eripreemia.
*
https://elu24.postimees.ee/7863600/hingelised-uleelamised-arvo-hallik-esitas-eesti-paevalehes-ilmunud-arvamusloo-autorile-1500-eurose-kahjunoude-mees-tasus-selle-omast-taskust HINGELISED ÜLEELAMISED ⟩ Arvo Hallik esitas Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloo autorile 1500-eurose kahjunõude, mees tasus selle omast taskust
Annaliisa Köss
Eesti Päevalehele idavedude skandaalist arvamusloo kirjutanud psühhiaater ja filosoof Valdar Parve sai peaministri abikaasa advokaadilt nõudekirja, milles küsiti 1500 euro suurust kahjutasu Hallikule «hingeliste üleelamiste» põhjustamise eest. Vandeadvokaat Ants Nõmperi sõnul sisaldas see summa nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist.
17. septembril ilmus Eesti Päevalehe arvamusrubriigis Valdar Parve arvamuslugu pealkirjaga «Valdar Parve: idavedude skandaalis on suuremaid tõenäosusi kui see, et peaminister on loll», milles ta arutles, kust võis tulla Kaja Kallase 350 tuhat eurot, mille ta investeerimiseks oma abikaasale Arvo Hallikule laenas.
Eesti Päevalehe erikorrespondendi Krister Parise hinnangul avaldas 75-aastane psühhiaater ja filosoof oma arvamuses «metafoorse kalambuuri, millest võis välja lugeda, nagu oleks Hallik variosanik Kaja Kallase firmas».
Täna mainitud «metafoorset kalambuuri» artiklist enam lugeda ei saa, kuna Parvele laekus Arvo Halliku esindajalt, vandeadvokaat Ants Nõmperilt 1500 euro suurune kahjunõue vale faktiväite eest –, et peaministri abikaasa Arvo Hallik on variosanik Kaja Kallase firmas.
Parve tasus kahjunõude oma rahakotist
Arvamusloole lisatud õiendusest selgub, et see väide ei vastanud tõele ning parandati, lisaks autor ja toimetus vabandasid Arvo Halliku ees. Kuna Parve kohtusse minna ei soovinud, tasus ta nõude, tehes seda oma isiklikust rahakotist.
Parve vastas küll toimetuse telefonikõnele, kuid ei olnud nõus olukorda kommenteerima. Küsimusele, kas tema arvates on tegemist sõnavabaduse piiramisega, vastas mees, et see on piiripealne juhtum, mida tuleks laiemalt käsitleda.
Ohtlik pretsedent
Arvamusloo avaldanud Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ning arvamustoimetuse juhataja Alo Raun märgivad oma ühises toimetusele saadetud kirjas, et on peaminister Kaja Kallase abikaasa käitumises pettunud.
«Konsulteerinud autori ja juristidega, avaldasime viivitamata paranduse ja vabandasime Arvo Halliku ees. Kui ees terendab võimalus pidada kohtuvaidlust vastaspoolega, kelle finantsvõimekus ületab loo autori oma märkimisväärselt, on paraku lihtne mõista loo autori otsust tema jaoks väga suur hüvitis kohe ära maksta. Kohtuvaidlus on pikk ja kallis ning lõppu ei saa ette ennustada,» ütlevad Soonvald ja Raun, lisades, et õiglane see hüvitise nõudmine ega maksmine nende hinnangul ei näi.
Nad lisavad, et seisavad vastu katsetele Eesti ajakirjandust ja vaba sõna suukorvistada. «Artiklite avaldamist peaks mõjutama nende ajakirjanduslik kvaliteet, sealhulgas kooskõla eetikakoodeksi, seaduste ja kohtupretsedentidega. Nendega arvestamise korral ei ole küll põhjust lugude kirjutamist ja avaldamist peljata,» usuvad nad. «Küll aga näitab see juhtum, et Kaja Kallase perekondlik moraalne kompass on kahjuks rohkem kiivas kui varem paistis.»
Parvele esitatud kahjusumma 1500 eurot sisaldas Nõmperi sõnul nii varalist kui ka mittevaralist kahju. «Summa suuruse osas kaalusime nii olemasolevat kohtupraktikat, mille kohaselt on suurim mittevaralise kahju summa 15 000 eurot, kui ka muid asjaolusid. Vastulause esitamisega ei saa ära muuta ebaõigeid faktiväiteid, vaid nende puhul peabki nende avaldaja ise tunnistama, et ta eksis ja valeväite tagasi võtma ning kahju hüvitama,» selgitab vandeadvokaat.
Nõmper lisab, et tegemist ei ole vaigistusnõudega ning vastupidine seisukoht on asjatundmatu. «Esiteks esitatakse vaigistusnõudeid arvamusliidrite, kodanikuaktivistide ja ajakirjanike vastu, et nende igapäevategevust häirida. Vaidlusaluse artikli autor ei kuulu nende hulka, vaid on tegev arstina. Arstina tegutsemist kuidagi nõue ei mõjuta. Teiseks nõutakse vaigistushagidega summasid, mis on ebanormaalselt suured, et inimest ära hirmutada. N-ö parimaks vaigistushagi näiteks on Iraj Zandi esitatud hagi ajakirjanik Katrin Lusti vastu, kus nõuti miljon eurot ja taheti ajakirjaniku vara arestida. Meie nõutud summa on väiksem, kui tavaliselt kohtute poolt välja mõistetakse.»
KOMMENTAAR
Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat ja partner Karmen Turk:
Valdar Parve arvamuslugu oli filosoofiline analüüs peaministri ümber toimuvast alates obstruktsioonist ja maksutõusude plaanist kuni tuleviku poliitikamaastikuni. Sellise looga käib ikka kaasas paljude näidete toomine, mida Valdar Parve osavalt oma arvamusloosse sidus. Loomulik oli ka, et palju sellest oli pühendatud analüüsile sellest, millised võisid olla peaministri majanduslikud kaalutlused laenu andmisel oma abikaasale.
Arvamuse avaldaja peab alati arvestama, et tema arvamus ei meeldi kõigile ning võib olla vastukarva. Samas, arvamuste paljusus on meie ühiskonna korralduse vajalik osis. Enamgi veel, arvamus võibki olla ka provokatiivne, poleemiline ning eesmärgistatudki kutsumaks esile tugevaid emotsioone. See kõik on kaitstud väljendusvabaduse õigusega.
Siiski tuleb igal arvamuse avaldajal lähtuda sellest, et tema õigus ulatub täpselt selle piirini, kus avaldatud hinnangud ei ole enam kohased või nimetatud faktid ei ole tõesed. Seega arvamuse avaldamisel kas arvamusloos, intervjuus või hoopis sotsiaalmeedia postituses tuleb alati tagada, et avaldatav informatsioon on tõene ning hinnangute, eriti negatiivsete hinnangute andmiseks on olemas piisav faktiline alus.
Kui arvamuse avaldaja vastu esitatakse nõue, siis see on alati tema õigusi piirav. Aga ega õiguste piiramine ei tähenda, et selline piiramine lubatud ei ole – kui hinnang oli ebakohane või fakt ebaõige, siis on arvaja õiguste piiramine olnud õigustatud. Selliseid nõudeid on Eestis arvamusavaldajad saanud aastaid ning saavad ka edaspidi.
Seadus lubab isikul, kes leiab, et tema kohta on avaldatud valet, nõuda, et avaldatu parandatakse ja lükatakse ümber ebaõige. Samuti lubab seadus nõuda kahju hüvitamist – just sellesama «hingelise üleelamise» hüvitamiseks. Sellise kahjuhüvitise suurus Eestis on olnud alates sajast eurost lõpetades suuremate summadega.
Kui mõelda, mille üle vaidlus käis – arvamusloos kirjutati, et peaministri abikaasa Arvo Hallik on variosanik Kaja Kallase firmas. Kas tegemist on filosoofilise kujundi või liialdusega, mis oleks pidanud olema kaitstud arvaja põhiseadusliku õigusega või oli tegemist ebaõige faktiväitega? Kas tegemist oli sellise väitega, mis sai tekitada kahju 1500 eurot? Need küsimused jäävad vastuseta, sest kohus juhtumit ei lahenda. Valdar Parve otsustas, et ei soovi astuda pikaajalisse kohtuvaidlusesse ning tegi kokkuleppe – maksta hüvitis ja avaldada vabandus. Ka see on õiguspärane lahendus.
Annaliisa Köss
17. septembril ilmus Eesti Päevalehe arvamusrubriigis Valdar Parve arvamuslugu pealkirjaga «Valdar Parve: idavedude skandaalis on suuremaid tõenäosusi kui see, et peaminister on loll», milles ta arutles, kust võis tulla Kaja Kallase 350 tuhat eurot, mille ta investeerimiseks oma abikaasale Arvo Hallikule laenas.
Eesti Päevalehe erikorrespondendi Krister Parise hinnangul avaldas 75-aastane psühhiaater ja filosoof oma arvamuses «metafoorse kalambuuri, millest võis välja lugeda, nagu oleks Hallik variosanik Kaja Kallase firmas».
Täna mainitud «metafoorset kalambuuri» artiklist enam lugeda ei saa, kuna Parvele laekus Arvo Halliku esindajalt, vandeadvokaat Ants Nõmperilt 1500 euro suurune kahjunõue vale faktiväite eest –, et peaministri abikaasa Arvo Hallik on variosanik Kaja Kallase firmas.
Parve tasus kahjunõude oma rahakotist
Arvamusloole lisatud õiendusest selgub, et see väide ei vastanud tõele ning parandati, lisaks autor ja toimetus vabandasid Arvo Halliku ees. Kuna Parve kohtusse minna ei soovinud, tasus ta nõude, tehes seda oma isiklikust rahakotist.
Parve vastas küll toimetuse telefonikõnele, kuid ei olnud nõus olukorda kommenteerima. Küsimusele, kas tema arvates on tegemist sõnavabaduse piiramisega, vastas mees, et see on piiripealne juhtum, mida tuleks laiemalt käsitleda.
Ohtlik pretsedent
Arvamusloo avaldanud Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ning arvamustoimetuse juhataja Alo Raun märgivad oma ühises toimetusele saadetud kirjas, et on peaminister Kaja Kallase abikaasa käitumises pettunud.
«Konsulteerinud autori ja juristidega, avaldasime viivitamata paranduse ja vabandasime Arvo Halliku ees. Kui ees terendab võimalus pidada kohtuvaidlust vastaspoolega, kelle finantsvõimekus ületab loo autori oma märkimisväärselt, on paraku lihtne mõista loo autori otsust tema jaoks väga suur hüvitis kohe ära maksta. Kohtuvaidlus on pikk ja kallis ning lõppu ei saa ette ennustada,» ütlevad Soonvald ja Raun, lisades, et õiglane see hüvitise nõudmine ega maksmine nende hinnangul ei näi.
Nad lisavad, et seisavad vastu katsetele Eesti ajakirjandust ja vaba sõna suukorvistada. «Artiklite avaldamist peaks mõjutama nende ajakirjanduslik kvaliteet, sealhulgas kooskõla eetikakoodeksi, seaduste ja kohtupretsedentidega. Nendega arvestamise korral ei ole küll põhjust lugude kirjutamist ja avaldamist peljata,» usuvad nad. «Küll aga näitab see juhtum, et Kaja Kallase perekondlik moraalne kompass on kahjuks rohkem kiivas kui varem paistis.»
«Jah, me avaldasime Valdar Parve arvamusloo koos lausega, mis sisaldas väidetavat faktiviga. Seepeale tuli peaministri abikaasa esindajalt kahjuhüvitisnõue – selmet saata kiri ja paluda ühe lause täpsustamist, ähvardas ta loo autorit kohtuvaidlusega. See on ohtlik pretsedent,» leiavad nii Soonvald kui Raun.
Sõnavabadust ei ole piiratud
Arvo Halliku esindaja, vandeadvokaat Ants Nõmper ütles toimetusele, et kahjunõude esitamisega ei ole kuidagi sõnavabadust piiratud. «Sõnavabaduse kaitse alla ei käi valede faktiväidete avaldamine meedias. Valede faktiväidete avaldamine ei ole sõnavabadus, vaid teiste inimeste põhiõiguste rikkumine, mis on Eestis keelatud,» selgitas ta.
«Eestis ilmub iga päev kümneid arvamuslugusid ja olen kindel, et nende arv ei muutu. Pigem on lootus, et arvamuslugude kvaliteet paraneb, sest kirjutajad kontrollivad fakte põhjalikumalt ja eksivad vähem. See on kõigi meediatarbijate huvides, et avaldatav informatsioon oleks korrektne,» kommenteerib ta antud juhtumit suuremas plaanis.
Tegemist ei ole vaigistusnõudega
Sõnavabadust ei ole piiratud
Arvo Halliku esindaja, vandeadvokaat Ants Nõmper ütles toimetusele, et kahjunõude esitamisega ei ole kuidagi sõnavabadust piiratud. «Sõnavabaduse kaitse alla ei käi valede faktiväidete avaldamine meedias. Valede faktiväidete avaldamine ei ole sõnavabadus, vaid teiste inimeste põhiõiguste rikkumine, mis on Eestis keelatud,» selgitas ta.
«Eestis ilmub iga päev kümneid arvamuslugusid ja olen kindel, et nende arv ei muutu. Pigem on lootus, et arvamuslugude kvaliteet paraneb, sest kirjutajad kontrollivad fakte põhjalikumalt ja eksivad vähem. See on kõigi meediatarbijate huvides, et avaldatav informatsioon oleks korrektne,» kommenteerib ta antud juhtumit suuremas plaanis.
Tegemist ei ole vaigistusnõudega
Parvele esitatud kahjusumma 1500 eurot sisaldas Nõmperi sõnul nii varalist kui ka mittevaralist kahju. «Summa suuruse osas kaalusime nii olemasolevat kohtupraktikat, mille kohaselt on suurim mittevaralise kahju summa 15 000 eurot, kui ka muid asjaolusid. Vastulause esitamisega ei saa ära muuta ebaõigeid faktiväiteid, vaid nende puhul peabki nende avaldaja ise tunnistama, et ta eksis ja valeväite tagasi võtma ning kahju hüvitama,» selgitab vandeadvokaat.
Nõmper lisab, et tegemist ei ole vaigistusnõudega ning vastupidine seisukoht on asjatundmatu. «Esiteks esitatakse vaigistusnõudeid arvamusliidrite, kodanikuaktivistide ja ajakirjanike vastu, et nende igapäevategevust häirida. Vaidlusaluse artikli autor ei kuulu nende hulka, vaid on tegev arstina. Arstina tegutsemist kuidagi nõue ei mõjuta. Teiseks nõutakse vaigistushagidega summasid, mis on ebanormaalselt suured, et inimest ära hirmutada. N-ö parimaks vaigistushagi näiteks on Iraj Zandi esitatud hagi ajakirjanik Katrin Lusti vastu, kus nõuti miljon eurot ja taheti ajakirjaniku vara arestida. Meie nõutud summa on väiksem, kui tavaliselt kohtute poolt välja mõistetakse.»
______________________________________________________________
KOMMENTAAR
Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat ja partner Karmen Turk:
Valdar Parve arvamuslugu oli filosoofiline analüüs peaministri ümber toimuvast alates obstruktsioonist ja maksutõusude plaanist kuni tuleviku poliitikamaastikuni. Sellise looga käib ikka kaasas paljude näidete toomine, mida Valdar Parve osavalt oma arvamusloosse sidus. Loomulik oli ka, et palju sellest oli pühendatud analüüsile sellest, millised võisid olla peaministri majanduslikud kaalutlused laenu andmisel oma abikaasale.
Arvamuse avaldaja peab alati arvestama, et tema arvamus ei meeldi kõigile ning võib olla vastukarva. Samas, arvamuste paljusus on meie ühiskonna korralduse vajalik osis. Enamgi veel, arvamus võibki olla ka provokatiivne, poleemiline ning eesmärgistatudki kutsumaks esile tugevaid emotsioone. See kõik on kaitstud väljendusvabaduse õigusega.
Siiski tuleb igal arvamuse avaldajal lähtuda sellest, et tema õigus ulatub täpselt selle piirini, kus avaldatud hinnangud ei ole enam kohased või nimetatud faktid ei ole tõesed. Seega arvamuse avaldamisel kas arvamusloos, intervjuus või hoopis sotsiaalmeedia postituses tuleb alati tagada, et avaldatav informatsioon on tõene ning hinnangute, eriti negatiivsete hinnangute andmiseks on olemas piisav faktiline alus.
Kui arvamuse avaldaja vastu esitatakse nõue, siis see on alati tema õigusi piirav. Aga ega õiguste piiramine ei tähenda, et selline piiramine lubatud ei ole – kui hinnang oli ebakohane või fakt ebaõige, siis on arvaja õiguste piiramine olnud õigustatud. Selliseid nõudeid on Eestis arvamusavaldajad saanud aastaid ning saavad ka edaspidi.
Seadus lubab isikul, kes leiab, et tema kohta on avaldatud valet, nõuda, et avaldatu parandatakse ja lükatakse ümber ebaõige. Samuti lubab seadus nõuda kahju hüvitamist – just sellesama «hingelise üleelamise» hüvitamiseks. Sellise kahjuhüvitise suurus Eestis on olnud alates sajast eurost lõpetades suuremate summadega.
Kui mõelda, mille üle vaidlus käis – arvamusloos kirjutati, et peaministri abikaasa Arvo Hallik on variosanik Kaja Kallase firmas. Kas tegemist on filosoofilise kujundi või liialdusega, mis oleks pidanud olema kaitstud arvaja põhiseadusliku õigusega või oli tegemist ebaõige faktiväitega? Kas tegemist oli sellise väitega, mis sai tekitada kahju 1500 eurot? Need küsimused jäävad vastuseta, sest kohus juhtumit ei lahenda. Valdar Parve otsustas, et ei soovi astuda pikaajalisse kohtuvaidlusesse ning tegi kokkuleppe – maksta hüvitis ja avaldada vabandus. Ka see on õiguspärane lahendus.
Kommentaarid
Postita kommentaar