KMM092026_34_ VIDEO ⟩ ANDRES SUTT ASTUB MINISTRIAMETIST TAGASI. «MINU OTSUS, SURVET EI OLNUD» _ POSTIMEES 9.09.2026 / KAJA MOUSE MAGAZINE 12. 09. 2026 Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (RE) teatas tagasiastumisest. Sutt ütles Postimehele, et see oli tema otsus ning peaminister Kristen Michal teda ei survestanud.
/.../
Kas peaminister Michal survestas teda tagasi astuma? Sutt hakkas pikalt vastama, siis mõtles ümber (nõunik andis ka kõrvalt nõu, et saab ju ühe sõnaga) ning Sutt vastas ei.
«Minu otsus, survet ei olnud. Rääkisin Michaliga juba juulis sellel teemal,» ütles Sutt.
/.../
«Metsaseaduse ümber on loomulik pinge ja erinevad huvirühmad, aga minu edasiastumine pole sellega seotud,» ütles Sutt.
/.../
#GentlemenFromEstonia #AndresSutt #JaanoHaidla #Onryo #EmperorSutoku #UtagawaYoshitsuya #Sarvikpütt #PodicepsAuritus #EndelLepp #MuzanE #GentlemensFloralCabinet #KumariImedemaa #EndelLepaKurgiaed #FearAndLoathingInArmandonia #EndelLeppFashionHouse #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #TheKirblaMethod #KajaMouseMagazine092026 #MEEZ092026
/.../
Metsatööstureid nörritab soovide täitmata jätmine
Suti töö kohta on huvirühmad teinud etteheiteid, et kliimaseadus suruti läbi kiirustades, metsaseaduse puhul on ettevõtjad olnud pahased jällegi venitamise tõttu. Nimelt võttis Sutt sel teemal aja maha, lõi metsandusnõukoja ja plaanis luua ka teadusnõukoja metsateemade arutamiseks, enne kui seaduseelnõuga edasi minna.
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees, Graanul Investi juht Jaano Haidla väljendas 31. augusti Postimehe artiklis pahameelt, et kliimaministeerium ei ole võtnud kuulda metsatöösturite ettepanekut raiuda seadusse, et 70 protsenti Eesti metsast peab olema majandatav mets ja kuni 30 protsenti võib olla kaitsealune mets.
Töösturite hinnangul on seda vaja majanduskindluse saavutamiseks. Postimehe palvel selgitas Haidla oma nägemust majanduskindlusest: riik peab võtma metsamaa ressursi teemal mingi kindla eesmärgi või seisukoha lõpetamaks vaidlused, kui palju metsa peab kaitse all olema. «Majandusmetsade pindala on jõudnud 70 protsendini, kas jääme sinna pidama? Kui see piir kuhugi kogu aeg mängib, on tööstusel väga raske teha pikaajalisi plaane. Selge see, et tööstus ei hakka investeerima pimedusse – sa ei tea, mis põrsas seal kotis on,» ütles ta.
Töösturite hinnangul on seda vaja majanduskindluse saavutamiseks. Postimehe palvel selgitas Haidla oma nägemust majanduskindlusest: riik peab võtma metsamaa ressursi teemal mingi kindla eesmärgi või seisukoha lõpetamaks vaidlused, kui palju metsa peab kaitse all olema. «Majandusmetsade pindala on jõudnud 70 protsendini, kas jääme sinna pidama? Kui see piir kuhugi kogu aeg mängib, on tööstusel väga raske teha pikaajalisi plaane. Selge see, et tööstus ei hakka investeerima pimedusse – sa ei tea, mis põrsas seal kotis on,» ütles ta.
«Sutt ütles kitsamas ringis, et seda 70:30 protsendi seadusemuudatust tema ajal ei tule,» väitis Postimehele üks anonüümseks jääda sooviv riigikogu liige. Nagu Sutt eespool Postimehele kinnitas, ei ole tema tagasiastumine seotud metsaseaduse muutmise teemaga.
Sutt sai energeetika- ja keskkonnaministriks 2025. aasta märtsis. Ta on olnud riigikogu liige ning ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Aastatel 2001–2009 oli Sutt Eesti Panga asepresident.
https://www.postimees.ee/8542552/video-andres-sutt-astub-ministriametist-tagasi-minu-otsus-survet-ei-olnud VIDEO ⟩ Andres Sutt astub ministriametist tagasi. «Minu otsus, survet ei olnud»
Ülle Harju
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (RE) teatas tagasiastumisest. Sutt ütles Postimehele, et see oli tema otsus ning peaminister Kristen Michal teda ei survestanud.
Andres Sutt kirjutas Facebooki postituses, et astub ametist tagasi ja ei kandideeri valimistel.
«Valimiseelsel sügisel ikka küsitakse, kes kandideerib. Nii sellelgi, nii minultki. Seekord vastan ei,» kirjutas Sutt. «On olnud üksjagu ümberveenjaid, aga see on pikalt kaalutud ja kujunenud otsus, mis sai küpseks suve keskel.»
Sutt lisas, et soovib veel teha oma erialast tööd. «Selleks on mul hulk ideid ning palju pealehakkamist. Olen pidanud õigeks põhimõtet, et kaks ametiaega on paras aeg edasi liikumiseks. Kaheksa aastat poliitikas kahes järjestikuses riigikogu koosseisus ja kahes ning korraks kolmandaski ministrirollis on olnud vastutusrikas, nõudlik ja õpetlik.»
Sutt kirjutas, et on tava, et minister kandideerib valimistel. «Seetõttu on viisakas anda ruumi järgmisele inimesele, kes kandideerib valimistel, ja ise naasta riigikokku,» lisas ta. «Aitan riigikogus vedada finišisse nii energeetika- kui ka keskkonnaeelnõud, mis on poolel teel. Ütlen kindlasti sõna sekka finants- ja rahandusteemadel. Loomulikult toetan nõuga erakonda ja järgmist ministrit. Suures poliitikas jätkan oma riigikogu mandaadi lõpuni. Jään edasi Reformierakonna liikmeks ega kao kuhugi Eesti jaoks.»
Pärast Reformierakonna juhatuse kolmapäevast koosolekut ütles Sutt Postimehele, et otsus tagasi astuda on tema enda oma.
Kas peaminister Michal survestas teda tagasi astuma? Sutt hakkas pikalt vastama, siis mõtles ümber (nõunik andis ka kõrvalt nõu, et saab ju ühe sõnaga) ning Sutt vastas ei.
«Minu otsus, survet ei olnud. Rääkisin Michaliga juba juulis sellel teemal,» ütles Sutt.
Teate ajastus oli tema sõnul seotud sellega, et kui ühe ministri vahetamine tuleb niikuinii, on loogiline teha väljavahetamised ühel ajal.
«Metsaseaduse ümber on loomulik pinge ja erinevad huvirühmad, aga minu edasiastumine pole sellega seotud,» ütles Sutt.
Metsatööstureid nörritab soovide täitmata jätmine
Suti töö kohta on huvirühmad teinud etteheiteid, et kliimaseadus suruti läbi kiirustades, metsaseaduse puhul on ettevõtjad olnud pahased jällegi venitamise tõttu. Nimelt võttis Sutt sel teemal aja maha, lõi metsandusnõukoja ja plaanis luua ka teadusnõukoja metsateemade arutamiseks, enne kui seaduseelnõuga edasi minna.
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees, Graanul Investi juht Jaano Haidla väljendas 31. augusti Postimehe artiklis pahameelt, et kliimaministeerium ei ole võtnud kuulda metsatöösturite ettepanekut raiuda seadusse, et 70 protsenti Eesti metsast peab olema majandatav mets ja kuni 30 protsenti võib olla kaitsealune mets.
Töösturite hinnangul on seda vaja majanduskindluse saavutamiseks. Postimehe palvel selgitas Haidla oma nägemust majanduskindlusest: riik peab võtma metsamaa ressursi teemal mingi kindla eesmärgi või seisukoha lõpetamaks vaidlused, kui palju metsa peab kaitse all olema. «Majandusmetsade pindala on jõudnud 70 protsendini, kas jääme sinna pidama? Kui see piir kuhugi kogu aeg mängib, on tööstusel väga raske teha pikaajalisi plaane. Selge see, et tööstus ei hakka investeerima pimedusse – sa ei tea, mis põrsas seal kotis on,» ütles ta.
«Sutt ütles kitsamas ringis, et seda 70:30 protsendi seadusemuudatust tema ajal ei tule,» väitis Postimehele üks anonüümseks jääda sooviv riigikogu liige. Nagu Sutt eespool Postimehele kinnitas, ei ole tema tagasiastumine seotud metsaseaduse muutmise teemaga.
Sutt sai energeetika- ja keskkonnaministriks 2025. aasta märtsis. Ta on olnud riigikogu liige ning ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Aastatel 2001–2009 oli Sutt Eesti Panga asepresident.
Andres Sutt kirjutas Facebooki postituses, et astub ametist tagasi ja ei kandideeri valimistel.
«Valimiseelsel sügisel ikka küsitakse, kes kandideerib. Nii sellelgi, nii minultki. Seekord vastan ei,» kirjutas Sutt. «On olnud üksjagu ümberveenjaid, aga see on pikalt kaalutud ja kujunenud otsus, mis sai küpseks suve keskel.»
Sutt lisas, et soovib veel teha oma erialast tööd. «Selleks on mul hulk ideid ning palju pealehakkamist. Olen pidanud õigeks põhimõtet, et kaks ametiaega on paras aeg edasi liikumiseks. Kaheksa aastat poliitikas kahes järjestikuses riigikogu koosseisus ja kahes ning korraks kolmandaski ministrirollis on olnud vastutusrikas, nõudlik ja õpetlik.»
Sutt kirjutas, et on tava, et minister kandideerib valimistel. «Seetõttu on viisakas anda ruumi järgmisele inimesele, kes kandideerib valimistel, ja ise naasta riigikokku,» lisas ta. «Aitan riigikogus vedada finišisse nii energeetika- kui ka keskkonnaeelnõud, mis on poolel teel. Ütlen kindlasti sõna sekka finants- ja rahandusteemadel. Loomulikult toetan nõuga erakonda ja järgmist ministrit. Suures poliitikas jätkan oma riigikogu mandaadi lõpuni. Jään edasi Reformierakonna liikmeks ega kao kuhugi Eesti jaoks.»
Pärast Reformierakonna juhatuse kolmapäevast koosolekut ütles Sutt Postimehele, et otsus tagasi astuda on tema enda oma.
Kas peaminister Michal survestas teda tagasi astuma? Sutt hakkas pikalt vastama, siis mõtles ümber (nõunik andis ka kõrvalt nõu, et saab ju ühe sõnaga) ning Sutt vastas ei.
Teate ajastus oli tema sõnul seotud sellega, et kui ühe ministri vahetamine tuleb niikuinii, on loogiline teha väljavahetamised ühel ajal.
«Metsaseaduse ümber on loomulik pinge ja erinevad huvirühmad, aga minu edasiastumine pole sellega seotud,» ütles Sutt.
Metsatööstureid nörritab soovide täitmata jätmine
Suti töö kohta on huvirühmad teinud etteheiteid, et kliimaseadus suruti läbi kiirustades, metsaseaduse puhul on ettevõtjad olnud pahased jällegi venitamise tõttu. Nimelt võttis Sutt sel teemal aja maha, lõi metsandusnõukoja ja plaanis luua ka teadusnõukoja metsateemade arutamiseks, enne kui seaduseelnõuga edasi minna.
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees, Graanul Investi juht Jaano Haidla väljendas 31. augusti Postimehe artiklis pahameelt, et kliimaministeerium ei ole võtnud kuulda metsatöösturite ettepanekut raiuda seadusse, et 70 protsenti Eesti metsast peab olema majandatav mets ja kuni 30 protsenti võib olla kaitsealune mets.
Töösturite hinnangul on seda vaja majanduskindluse saavutamiseks. Postimehe palvel selgitas Haidla oma nägemust majanduskindlusest: riik peab võtma metsamaa ressursi teemal mingi kindla eesmärgi või seisukoha lõpetamaks vaidlused, kui palju metsa peab kaitse all olema. «Majandusmetsade pindala on jõudnud 70 protsendini, kas jääme sinna pidama? Kui see piir kuhugi kogu aeg mängib, on tööstusel väga raske teha pikaajalisi plaane. Selge see, et tööstus ei hakka investeerima pimedusse – sa ei tea, mis põrsas seal kotis on,» ütles ta.
«Sutt ütles kitsamas ringis, et seda 70:30 protsendi seadusemuudatust tema ajal ei tule,» väitis Postimehele üks anonüümseks jääda sooviv riigikogu liige. Nagu Sutt eespool Postimehele kinnitas, ei ole tema tagasiastumine seotud metsaseaduse muutmise teemaga.
Sutt sai energeetika- ja keskkonnaministriks 2025. aasta märtsis. Ta on olnud riigikogu liige ning ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Aastatel 2001–2009 oli Sutt Eesti Panga asepresident.
Kommentaarid
Postita kommentaar