DAH_020 TÄPIRANNA EMERIITABIVALLAVANEM: KUI DON ARMANDO NII ÜTLEB, SIIS TULEB EHITADA LEIVAST REDEL

Low Pendel, Kalle Mõisaköis ja Martin Päevakoer / #erioperatsioonWegebau Veteranide Liit / #MartinTeeFanClub Foto : Kumari Vaim

*

"Vormsi vallavolikogu liige Henry Timusk (valimisliit Avatud Vormsi) ütles, et tema arvates peaks vallavalitsus paigutama vallavalitsuse otsused õiguslikku ruumi ja neid ka hindama. „Kui volikogu otsustab, et ehitage leivast redel, siis on vallavalitsusel täielik õigus öelda, et selline tegevus ei ole mõistlik,“ märkis Timusk.

„See on just see punkt, milles sa sada üks protsenti eksid,“ märkis Vormsi vallavolikogu liige, valimistel 11 häält saanud Tanel Viks (valimisliit Tasakaalus ja Arenev Vormsi). „Kui volikogu enamus ütleb, et ehitage leivast redel, siis ehitatakse leivast redel. Vallavalitsus ei tohi kunagi kahtluse alla seada volikogu otsuseid ka siis, kui need ei tundu mõistlikud. Täpselt niisama lihtne see ongi.“"

: https://online.le.ee/.../vormsi-volinik-kui-volikogu-nii.../

31.08.2024 kell 00:40:

Kivirähu ainetel

 40 minutit tagasi

Üks tarmukas volikogu liige seletanud kord teistele: “Leivast redeli tegemine on väga hea asi vallavanema läbiküpsetamiseks, varem ma lasin neil sõelaga vett kanda, aga see on tüütu, võtab liiga kaua aega, enne kui vallavanem aru saab, et tema töö vilja ei kanna. Ja pealegi on ta ise märg, ajab põlema süttides tossu ja haiseb nagu kõrbev sitt. Las talitab leivakese kallal ja meisterdab redelit. Ma söön supi ära, siis lähen vaatan ringi – õhtul tarvis uus vallavanem teha, tuleb õiged jupid valmis otsida ja kokku panna.”

Volikogu liikmed sõid kiiruga suud tühjaks, ütlesid aitäh ja kiirustasid õue vaatama, kuidas vallavanem oma elu viimase tööga – leivast redeli ehitamisega – hakkama ei saa ning seetõttu läbi põleb. Volikogu liikmetele meeldis see väga. Leiva kallal mässav vallavanem nägi hästi naljakas välja, ta silmad läikisid kollaselt ja ta tõmbles imelikult. Raugematu kangekaelsusega üritas ta süljega segatud leivalödist redelit kokku mätsida, kuid loomulikult lagunes see liivalossike kohe laiali. Volikogu liikmed irvitasid, vallavanem krigistas hambaid. Juba kerkis temast õrna suitsu, vöö kohal, oli näha vist isegi juba midagi punakat. Jah, leek lahvatas. Vallavanem hakkas ulguma ja kraapis endale maast märga muda peale, et tuld summutada, kuid kuna ta jätkas samal ajal volikogu käsu kohaselt leivaredeliga jahmerdamist, polnud kustutustööst palju tulu. Juba põles ka vallavanema pea. Nüüd alles jättis ta oma töö, vehkis hädas olles kätega nagu veskitiibadega ja tõusis kräunudes lendu. Õhus sai tuli õige hoo. Üleni leegitsev vallavanem lendas mõnisada meetrit ja kukkus siis põllule, kus ta vaikselt lõpuni põles, nii et isegi tuhka alles ei jäänud.

„Küll oli ilus,” õhkas vaikselt volikogu esimees. „Nagu jõulupuu kirikus!”

„Minule meeldib seatapmine rohkem,” pomises üks vaiksem volikogu liige endale nina alla.

„Seatapmine? Küll sa oled julm ja paha inimene!” noomis esimees. „Seatapmises pole midagi ilusat. Lähme vaatame, ega vallavanemast ametiraha järele ei jäänud, mul oleks uue vallavanema jaoks vaja!”