TAL_051 TANTSUTUND TEEMAJA AMBROOSIA KIIMAKOOLIS
"Saksa kirjandus ja kujutavkunst arenesid XIX sajandi algul faasinihkes. Kirjandus läbis juba eelromantismi (Torm ja tung) ja kõrgromantismi (Friedrich Schlegel, Novalis), aga maalikunstis läks Weimari klassitsism romantismiks üle alles järelromantismina.
Läbi faktide ragistades võib saksa romantilises maalikunstis eritleda kolme kunstnike rühma: ühed ennetasid 1810. aasta ümber biidermeierlikku saksa romantismi (Philipp Otto Runge, Caspar David Friedrich, natsareenlane Johann Friedrich Overbeck), teised viljelesid 1870. aasta ümber romantilist saksa sümbolismi (Hans von Marées, Arnold Böcklin, Ferdinand Hodler) ja kolmandad harrastasid 1900. aasta ümber sümbolistlikku saksa uusromantismi (Sascha Schneider, Fidus ning Elisarion).
Sümbolistlik saksa uusromantism võtab ette ülemaailmsed, inimkondlikud teemad ning otsib neile väljendust inimkeha kujul ─ taustaks ajastuomane antroposoofia, mis püüab ebamaiseid asju seletada ja väljendada maise inimese keskselt.
Lausa plakatliku deklaratiivsusega seistakse positiivsuse eest: ühiskondlik rahu, hingeline armastus, füüsiline vabadus. Kõik need ideaalid jõudsid ka Elisarioni allegoorilisele õlimaalile «Uus liit» (1916), mille fragmendiga reklaamitakse praegust näitust Eesti Kunstimuuseumis."
Kommentaarid
Postita kommentaar