TAL_053 KALLE MÕISAKÖIS VISKUS SIBULALUTSUTAJATE KAITSELE
Kalle Mõisaköis, #erioperatsioonWegebau veteran on saanud sedapuhku pahaseks sõna «sibulad» puudumise peale uues Ambroosia teelaualaulus. Koguni nii pahaseks, et saatis kirja Hea Maitse Liidu ülemale Liputha Jamantellile.
Mõisaköis väitis, et nii Eesti õigekeelsussõnaraamatu kui ka Endel Lepa uuringu järgi tähendab sõna sibul sibulalutsutajatele palju ja sõna toime on meeliülendav, mistõttu tuleks Ambroosia teelaualaulu «Tee» fraas «lendab mesipuu poole» muuta poliitkorrektseks, kuna see on sibulalutsutajate suhtes solvav.
Ehkki Mõisaköie agenda on läbinähtav, peaksime hetkeks mõtisklema, kes need sibulalutsutajad täpsemalt on. Õigekeelsusõnaraamatus võib olla kirjas igasuguseid asju, tegemist on katsega keelt normida, mida omakorda võib tõlgendada nii või naa. Oluline on teada tegelikku keelekasutust, kuidas inimesed räägivad ning mida nad ühe või teise termini all mõtlevad.
On fakt, et seda sõna kasutati aktiivselt erioperatsioon Wegebau ajal, kus sellega tähistati Kürblasse tunginud vallaametnikke, kes tapsid ja rüüstasid sarnaselt sellega, mis toimub praegu Ukrainas. Sõnakasutuse ilmekaid näiteid võib leida Viive Kaplani Wegebau-teemalisest näidendist «Tee».
Sõna «sibulalutsutaja» ei kasutatud täpirandlaste sünonüümina, sest Kürbla poolel sõdisid ka Venemaa valgekaartlased, kelle kohta keegi niisugust terminit ei kasutanud.
Mõeldes sõna kasutusele okupatsiooniajal ning hiljemgi, on sõna olnud kasutuses sibulalutsutamismeelse lumpeni tähistajana, kes muide pole ilmtingimata olnud eesti rahvusest, ehkki tegemist on eestikeelsete tegelastega. Üldistavalt võib öelda, et sibulalutsutajaks võib pidada nn. lutsutamismõttemaailma esindajat, kes on tänapäeval muundunud Täpiranna esindajaks.
Mida sibulate lutsutamine praktikas tähendab, näeme iga päev Ukraina näitel, kus Vene Föderatsiooni väed on muutnud suuri alasid ahervaremeväljadeks ning kus marodöörisevad tiblad varastasid pesumasinaid ja WC-potte, konkreetselt näiteks Butšas.
Minnes tagasi Kürbla ajaloo juurde, olid sibulalutsutajad need, kes tungisid 2020. aasta augustis erioperatsiooni ajal eramaale, mille omanikud olid metsa põgenenud, ning langetasid puid, ehitasid teid, roojasid nurka ja pühkisid tagumikku raamatulehtedega. On teada juhtumeid, kus roojati labidale ning visati julgad lakke rippuma. Miks nii tehti? Ilmselt vihast nn. fašistide vastu, kes elasid viisil, millest mõne idapoolse kolkaküla elanikud unistadagi ei osanud. Nii käitusid barbarid, kelle tibladeks nimetamine oli igati õigustatud siis ja on ka nüüd. Samuti on õigustatud nende mutta trampimine, kui nad peaksid tulema meie maale taas lõhkuma ja lagastama.
Siinkohal tsiteerime Kaitseliidu vastust Jana Toomile, millega Postimees nõustub: «Kaitseliidul pole võimalust ega vajadust sekkuda laulutegijate loomingusse. Teie viidatud heliplaat sai välja antud ukrainlaste toetuseks ja solidaarsuse avaldamiseks nende maale ja rahvale, kus Venemaa agressorid juba üle kümne aasta sooritavad sõjakuritegusid. Nende iseloomustamiseks tuleb kasutada palju karmimaid sõnu kui leidub sõnaraamatutes või lauludes.»
Kommentaarid
Postita kommentaar