PK_RK_022 ANNA HÄSTI ILUSALE HOBUSELE MAJA JA TEEB SELLEST MUUSEUMI

Anna naisele maja ja ta teeb sellest kodu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karoliine Aus
suvereporter
19. august 2017, 00:00
Abielupaar Vesta ja Aivar Vendel ei jätaks ilmselt kedagi ukse taha: oma kodutalus, mis asub Lihulast veidi edasi, võtavad nad meid avasüli vastu justkui vanu tuttavaid. Perenaine pakub kohvi ja kooki. “Saladuskatte all võin öelda, et mul on täna 50 aasta juubel,” poetab ta.
“Oh ei teagi, kas seda lugu tasub jutustada,” kostab Aivar häbelikult küsimuse peale, kuidas nad Vestaga kohtusid. Pärast naise heakskiitvat pilku alustab peremees juttu. “Elasime mõlemad tollal Soomes. Vestal oli vaja saada diivanvoodi uude korterisse ja meie ühine tuttav andis talle minu numbri. Alguses ei pidanudki mina minema, vaid hoopis töökaaslane,” meenutab Aivar muigel sui saatuse käiku, “aga minu tööpäev lõppes varem. Kui olime diivaniga jõudnud trepikotta, avastas Vesta, et see on vale värv!”
Kui lõpuks oli õige voodi toas, pakkus Vesta, et mees võiks ju mööblieseme kokkugi panna. “Tol õhtul oli Vestal plaanis pidada soolaleivapidu, pakkusin siis, et kutsu mind ka, siis võin voodi kokku küll panna ja muud tasu ei võtagi,” naerab Aivar lugu jutustades. Nii see sõprus alguse sai. “No näed ja nüüd olemegi abielus ja tuli tegi mul talugi veel korda!”
Aivar on sündinud samas suures talumajas Lihulast veidi edasi. Ta kasvas üles ühes lehmade, lammaste, kanade, hobuste, kasside-koertega. Nüüdki pakuvad kaks hobust, seitse kana, kiisu Liisu ja õuekoer perele seltsi. “Hobusega käin ratsutamas nii, et sadulat pole vajagi,” avaldab peremees, et hobused pole seal niisama, ilu pärast.
Ajal, mil mees Soomes töötas, oli maja tema ema hoole all. “Oh ei teagi, mis oleks tema abita teinud,” lausub poeg. Nüüd naudib ema puhkust Tuudil korteris.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused