MeMoMu_PSW_026 PÄRNU POSTIMEES: LÄÄNERANNA EELARVE KESKENDUB LAENUDE TASUMISELE JA HARIDUSELE

Küsimuste voorus küsis Hardi Pikkmets (Lääneranna Rahva valimisliit), kuidas põhjendab vald seda, et Metsküla koolile makstakse toetust 116 eurot lapse kohta, ent Lääneranna gümnaasiumile 95 eurot. Miks selline vahe?
Sits rõhutas, et sedasorti võrdlus ei ole kohane ja ebavõrdset kohtlemist pole. Küll märkis ta, et kahe kooli keskkonnad on väga erinevad: uus maja nõuab vähem hooldust kui vana.
*
*
Lääneranna eelarve keskendub laenude tasumisele ja haridusele
Annika Auväärt
ajakirjanik
23. jaanuar 2026, 11:59
* Vallavolikogu kinnitas kolmeliikmelise vallavalitsuse ja abivallavanema palga.
Lääneranna valla eelarve läbis neljapäeval volikogus esimese lugemise. Vallavanem Tarvi Sits nimetas valla tähtsaimat arengulist dokumenti «nina vee peal» eelarveks, mis olevat hulga parem kui «joonlauaga kärpimise» oma.
Eelarve esimese lugemise kõrval kinnitati vallavolikogu praeguse koosseisu neljandal istungil kolmeliikmeline vallavalitsus: Tarvi Sits vallavanema, Henrik Raave abivallavanema ja Eda Männilaan finantsjuhina. Samuti Raave palganumber: 3000 eurot ja kuni 335 eurot kuus isikliku sõiduauto hüvitist.
Raave vastutab turismi ja ettevõtluse edendamise eest. Töötasu aluseks on Sitsi sõnutsi võetud osakonnajuhtide palgad.
Karmen Pikkmets (Lääneranna Rahva valimisliit) juhtis tähelepanu sellele, et koalitsioonileppes on mainitud viit vallavalitsuse liiget. «Vaadates abivallavanema palganumbrit, mis on korralik tööjõukulu koos kõigi lisadega, siis kuidas on planeeritud teiste tulevaste vallavalitsuse liikmete tasustamine?» küsis ta.
Sits tõi esile, et vallavalitsuses on praegu rohkem täitmata ametikohti kui eelmisel aastal: hankespetsialist, projektijuht ja avalike suhete spetsialist. Ühtlasi kinnitas ta, et rohkem abivallavanemakohti 2026. aastal plaanis luua pole. Senistele teenistujatele võidakse lisada vastutust. Näiteks hakkab avalike suhete spetsialisti ülesandeid osaliselt täitma Raave.
Eelarvet tutvustades nentis Sits kohe alguses, et mingeid suuri investeeringuid või muudatusi ei kavandata: varem võetud kohustused vajavad täitmist. Ta tõi esile Lihula koolimaja ehitajale tasutava järelmaksu, millele aastas kulub pea 1,2 miljonit eurot, peale selle 450 000 eurot laenumakseteks.
Valla tänavuse eelarve tuluna on arvestatud 11,6 miljonit eurot ehk poole miljoni võrra mullusest enam. Kasv tuleneb peamiselt tulumaksu tõusust.
Kulu on plaanitud 10,09 miljonit ja põhitegevuse tulem (tulu ja kulu vahe) on 1,51 miljonit eurot.
Üks haridusvaldkonda puudutav muudatusi on see, et vald plaanib toetada Metsküla erakooli. Selleks on eelarvesse plaanitud 57 000 eurot aastas ehk kuus 116 eurot lapse kohta. Metsküla koolis õpib 41 last. Sits märkis, et täpselt nii palju maksab vald lapse eest ka teisele omavalitsusele, kui ta seal koolis käib.
Virtsu kogukond on selgelt väljendanud, et 4klassiline kool ei kata piirkonna vajadusi. Vald plaanib esialgu avada 5. klassi. Esmaste arvutuste kohaselt kuluks selleks Sitsi sõnutsi 30 000 eurot, mille annab ehk näpistada juba Lääneranna gümnaasiumile arvatud eelarvest.
Koonga kooli suhtes, kus haridusreformi järel tegutseb 6klassiline kool, midagi kindlat otsustatud pole, vallavalitsuse esindajad plaanivad lähiajal kogukonnaga kohtuda ja teemat arutada.
Sits nimetas kultuurivalla suuremate investeeringute seas Lõpe klubihoone energiatõhusaks muutmist, mis võtab natuke üle miljoni euro: üle 700 000 moodustab toetusraha, üle 300 000 omaosalus. Energiatõhusustoetust on taotletud ka Lihula kultuurimajale, summaks 500 000 eurot ja omaosalus puuduks, kuid selle suhtes veel positiivset otsust pole.
Teede ehituseks on mõeldud 200 000 eurot. Peale selle on plaan koostada lähiajal teehoiukava.
Laenu tuleks vallal loodava eelarve järgi võtta 1,28 miljonit eurot. Sitsi väitel ei ole see aga kivisse raiutud summa, võib-olla saab vähemaga hakkama. Laenata on vaja, et saaks kohustused täidetud ja projektide omaosalus kaetud.
Küsimuste voorus küsis Hardi Pikkmets (Lääneranna Rahva valimisliit), kuidas põhjendab vald seda, et Metsküla koolile makstakse toetust 116 eurot lapse kohta, ent Lääneranna gümnaasiumile 95 eurot. Miks selline vahe?
Sits rõhutas, et sedasorti võrdlus ei ole kohane ja ebavõrdset kohtlemist pole. Küll märkis ta, et kahe kooli keskkonnad on väga erinevad: uus maja nõuab vähem hooldust kui vana.
Jutuks tuli ka 2,8 miljonit energiatõhususe toetust, mille saamiseks on riigi tugiteenuste keskusest (RTK) küll positiivne otsus, kuid mis siiski võib veel mõnele teisele omavalitsusele minna. Tegemist on konkurentsipõhise taotlusvooruga, toetuse tarvis tuleb lammutada kindel arv ruutmeetreid vanu, energiamahukaid hooneid. Eelmine vallavõim esitas lammutatavate hoonetena Lihula gümnaasiumi, mis juba lõhutud, Lõpe koolimaja, mis enam pole kasutuses, ja Virtsu koolimaja, kus tegutseb 4klassiline kool. Viimati nimetatu langeb nimekirjast kogukonna vastuseisu tõttu välja. Asemele tuleb leida samaväärne hoone, mis annaks niisama palju punkte, et edetabeli tipus püsida.
Toetusega seonduv peab selgeks saama selle aasta lõpuks. Kaalutakse variante: kas leida asendus oma vallast või ehk saaks klapitada mõnest muust omavalitsusest mõne vana hoone asemele. Sits kinnitas, et teeb kõik endast oleneva, et 2,8 miljonit valda jääks. Läbirääkimised RTKga käivad. Jaanuari algul ütles Sits Pärnu Postimehele, et loodab toetuse ja lammutatavate hoonete suhtes selgust saada kevadeks.
Eelarvesse ettepanekute esitamise tähtaeg on 12. veebruar. Volikogu tuleb taas kokku 10. veebruaril Lõpel. Sellest järgmisel istungil peaks olema eelarve teine lugemine ja nagu neljapäeval otsustati, tuleb tõenäoliselt kolmaski lugemine.
Jutuks tuli ka 2,8 miljonit energiatõhususe toetust, mille saamiseks on riigi tugiteenuste keskusest (RTK) küll positiivne otsus, kuid mis siiski võib veel mõnele teisele omavalitsusele minna. Tegemist on konkurentsipõhise taotlusvooruga, toetuse tarvis tuleb lammutada kindel arv ruutmeetreid vanu, energiamahukaid hooneid. Eelmine vallavõim esitas lammutatavate hoonetena Lihula gümnaasiumi, mis juba lõhutud, Lõpe koolimaja, mis enam pole kasutuses, ja Virtsu koolimaja, kus tegutseb 4klassiline kool. Viimati nimetatu langeb nimekirjast kogukonna vastuseisu tõttu välja. Asemele tuleb leida samaväärne hoone, mis annaks niisama palju punkte, et edetabeli tipus püsida.
Toetusega seonduv peab selgeks saama selle aasta lõpuks. Kaalutakse variante: kas leida asendus oma vallast või ehk saaks klapitada mõnest muust omavalitsusest mõne vana hoone asemele. Sits kinnitas, et teeb kõik endast oleneva, et 2,8 miljonit valda jääks. Läbirääkimised RTKga käivad. Jaanuari algul ütles Sits Pärnu Postimehele, et loodab toetuse ja lammutatavate hoonete suhtes selgust saada kevadeks.
Eelarvesse ettepanekute esitamise tähtaeg on 12. veebruar. Volikogu tuleb taas kokku 10. veebruaril Lõpel. Sellest järgmisel istungil peaks olema eelarve teine lugemine ja nagu neljapäeval otsustati, tuleb tõenäoliselt kolmaski lugemine.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused