MeMoMu_SL_071 VILJA KIISLER: PÄRTEL-PEETER PERE ALANDAMINE. KUIDAS MURDA INIMEST, ET TEHA TEMAST PARTEISÕDUR

"/.../ Eneseväärikuse võtmine oma partei liikmelt on võrreldav diktatuuririigi armee toimimispõhimõttega. Pere uhketest sabasulgedest ei jää midagi järele, ta on taandatud kuulekaks parteisõduriks, kes teeb, mida vaja. Iseasjaks jääb, kas on vaja, ja koguni see, kas see on parteile kasulik. Aga kui partei nõuab, tuleb teha. Saagu või hullem. Tõenäoliselt saabki. Nii rumalat ja küünilist poliitmanöövrit nagu oravate Tallinnas ettevõetu on raske unustada."

#ViljaKiisler #PärtelPeeterPere #Reformierakond #EndelLepp #KibeKogemus #LetsDance #Topeltstandardid #NonStopHipsHops #Meestemoetee #DonArmandoHeldus #SuurPluss #TKann #OperationEpsteinoDistracto #Kirblagate #ErioperatsioonWegebau #KyrblaFashionWeek #GentlemensFloralCabinet #LõbumajaGalerii #MoPiFF #NakedRose #Loomislaul #ABoutDEnnui #SeotudLood #MeMoMu #MEEZ032026

Kürblasse elama / Endel Lepp Fashion House / Teedeni aed / MEEZ

https://www.facebook.com/photo?fbid=122167915568896142&set=a.122167916060896142
*
https://www.facebook.com/photo?fbid=122170052438896142&set=a.122167916060896142
*
Delfi / ARVAMUS _ 30.06.2025, 08:24
https://arvamus.delfi.ee/.../vilja-kiisler-partel-peeter...

Vilja Kiisler: Pärtel-Peeter Pere alandamine. Kuidas murda inimest, et teha temast parteisõdur

Loomulikult pole reformierakondlane Pärtel-Peeter Pere ainus poliitik Eesti ajaloos, kellele saab elu lõpuni nina alla hõõruda avalikus ruumis väljendatud seisukohtade muutumist vastupidiseks.

Vilja Kiisler
vilja.kiisler@delfi.ee

Enamik selliseid Saulusest Pauluseks saanuid on parteivahetajad ja elukutselised jooksikud. Ent Pere näide tõendab, kuidas partei võib auahne noorpoliitiku inimväärikuse võtta selleks, et teda oma eesmärkide elluviimiseks tarvitada.

39-aastane Pere on täiskasvanud inimene, aga poliitikuna alles lapsuke. Ta astus Reformierakonda alles 2021. aastal ning pääses 2023. aasta riigikogu valmistel parlamenti. Riigikogus istus ta aastakese. Riigikogu töö muutus äärmiselt ambitsioonikale, auahnele Perele kiiresti igavaks. Ta igatses tähelepanu ja võitlust, mida parlamenditöö lihtliikme töö ei paku. Ja kui siis terendas võimalus minna ajalukku Keskerakonna võimult kukutamisega Tallinnas, haistis Pere elu võimalust. Partei andis talle selle.

Pere osales Mihhail Kõlvarti skalpeerimises ja kuigi ta näis lootvat, et maandub võitluse tulemusena Tallinna linnapea kohal, ei võimaldanud seda pealinna tollane poliitmotoorika. Selleks, et Keskerakonnaga koos linna valitsenud sotsid oleksid nõus Kõlvartile selja keerama, oli tarvis meeri koht anda neile, muidu ei oleks nad ettevõtmisega kaasa tulnud. Linnapeaks sai Jevgeni Ossinovski ja Pere maandus abilinnapea kohal. Temast sai Reformierakonna Tallinna piirkonna juht.

Kolmeaastase unistus
Poliitlapsukeste tunnus on käia oma unistused kohe letti. Kui kolmeaastaselt – just nii vana oli Pere poliitikuna Tallinna linnavõimu juurde pääsedes – küsiti, kelleks ta tahab saada, siis kuulutas ta kogu maailmale: kosmonaudiks! Või kelleks iganes, igatahes Pere tahtis linnapeaks. Kes siis seda ei mäletaks: „Ma tahan Kõlvarti pead ja ma tahan tema tööd! Ma tahan, et ta ei oleks linnapea. Ma tahan ise olla linnapea. Ma näen selle nimel vaeva.“

Vaene, vaene Pärtel-Peeter! Tema poliitilised vanemad Reformierakonnast võisid pihku itsitada, aga kindlasti patsutasid nad poisile õlale ja kinnitasid, et ambitsiooni peab olema ja et poliitikas on auahnus hea asi. Mõtle suurelt ja tee suuri tegusid, siis saad ka ise suureks, võisid poliitvanemad talle õpetada, kuigi teadsid ometi kindlasti, et tegelik elu poliitikas tähendab hoopis midagi muud.

Erakond laskis Perel lustida ja lamenti lüüa ja ka linnapea Ossinovski tegi sama. Kurioosse auraga Pere ja Kristjan Järvan, tema poliitiline kaksikvend Isamaa ridadest, purelesid mõnuga ja tundsid, kuidas tähelepanu toidab auahnet hinge. Laps ei mõtle tuleviku peale, ta elab käesolevas hetkes. Homset ei ole, on ainult täna. Kõlvarti langusest joovastuses, võis teisteski erakondades peast läbi käia mõte, et Keskerakonnaga ongi lõpp. Nüüd aga, kolm kuud enne kohalikke valimisi, läheb seesama Kõlvart oma Keskerakonnaga Tallinnas valimisi võitma, ütlevad reitingud.

Pere koduerakonnal on vesi ahjus. Kristen Michali valitsus ei ole Reformierakonna reitingule hästi mõjunud. Kuna väärtusi ja maailmavaadet ei ole, pole põhjust ka öelda, et meie reitinguid ei vaata ja ajame oma asja, teeme seda, mida õigeks peame. Poliittehnoloogia on kõik, matemaatika on see, mis loeb. Kohalikud valimised on alati riigikogu valimiste eelmäng, hääled tuleb ära tuua ükskõik mis hinnaga kohe nüüd, et olla paremas positsioonis parlamendivalimistel. Sel eesmärgil viskas Michal valitsusest välja sotsid. Sellesama sihiga asus oravapartei kolm kuud enne valimisi lõhkuma Tallinna võimuliitu.

Kummastki ei pruugi kasu olla, sest valija võib küll loll olla, aga nii loll ei ole ta ometi, et Reformierakonna eesmärke läbi ei näeks. Jah, Reformierakond on ennast Tallinnas täiega idioodiks teinud (vt Urmo Soonvald: Reformierakond on end Tallinnas idioodiks teinud. Küll valijad selle mängu läbi näevad ja neid karistavad). Kindlasti nähakse ka oravapesas, et manöövrid on ebaõnnestunud, aga nüüd on ilmselt juba hilja alustatule tagasikäiku anda. Missugune aga võis olla strateegiline mõtlemine, mis need manöövrid algatas?

Nagu diktatuuririigi armees
Umbes niisugune. Me vajame muutust, mis tõstab reitingut. All-linnas muutuse esilekutsumine toob tähelepanu ja loodetavasti ka hääled. Kes peaks Tallinna võimuliidu lõhkumise riskantse, tegelikult piinliku ja võib-olla ka ebaõnnestumisele määratud plaani ellu viima? Loomulikult keegi, kelle kukesaba suled on liiga uhkeks ja värviliseks kasvanud, et käivad partei tuumikule ammugi närvidele. Keegi, kes kipub soleerima, ühe sõnnikuhunniku otsast teise otsa kargama ja igal hommikul liiga vara kirema, sellal kui farmi staažikamad asukad alles hea meelega põõnaksid.

Nõnda lõi Reformierakonna juht Kristen Michal ja tema poliittehnoloogiline ajutrust kaks kärbest ühe hoobiga. Perele antud ülesanne on ilmselgesti alandav: oma kätega pead sa lõhkuma liivalossi, mille ehitasid. Oma näo ja nimega pead sa põhjendama, miks sa seda teed. Kui teed halvasti ja sind ei jääda uskuma, siis saad sugeda. Sa kas ujud välja või upud. Kuna ülesande täitmine eeskujulikult on sama võimatu kui detsembrikuus Eesti metsast maikellukesekimbuga naasta, siis Pere nahas olla praegu tõesti ei tahaks.

Eneseväärikuse võtmine oma partei liikmelt on võrreldav diktatuuririigi armee toimimispõhimõttega. Pere uhketest sabasulgedest ei jää midagi järele, ta on taandatud kuulekaks parteisõduriks, kes teeb, mida vaja. Iseasjaks jääb, kas on vaja, ja koguni see, kas see on parteile kasulik. Aga kui partei nõuab, tuleb teha. Saagu või hullem. Tõenäoliselt saabki. Nii rumalat ja küünilist poliitmanöövrit nagu oravate Tallinnas ettevõetu on raske unustada.
______________________________________-
Kuidas Pärtel-Peeter Pere jutus kannapööre toimus
Vaata videonoppeid Pere repliikidest Keskerakonna kohta. 

Kuva vähem