RAIT MARUSTE: VALDA JUHTINUD JA ÕNNETULT HUKKUNUD EELMINE VALLAJUHT TOIMIS KUI KOLHOOSIESIMEES
https://parnu.postimees.ee/7322505/rait-maruste-mis-kumab-laaneranna-valla-voimuvoitluse-tagant
Rait Maruste: Mis kumab Lääneranna valla võimuvõitluse tagant?
Rait Maruste
Lääneranna vallavolikogu esimees
25. august 2021, 00:01
Lääneranna vald on kogunud viimasel ajal negatiivse tooniga avalikku tähelepanu oma volikogus toimuva võimuvõitluse pärast, mis osaliselt on halvanud volikogu töödki. Kõrvalseisja ei pruugi teada, miks on käärimine nii kaugele jõudnud, sestap tuleks tausta veidi selgitada. Ka kohalikule rahvale.
Loodi neljast väikevallast
Lääneranna vald on teatavasti uusmoodustis, mis on loodud neljast väikevallast kahest eri maakonnast. Iseenesest mõistlik ja administratiivselt põhjendatud lahendus, sest selle kandi eraldi seisvust mõisteti ja arvestati juba piiskopi ajal. Paraku, paberil läks liitumine lihtsamalt kui tegelikk
Otsustamise katalüsaatorina toimisid ühinemistoetused. Liitumise järel ameti kaotanud vallajuhid said kuue kuu töötasu suuruse hüvitise, vahetasid toolid ja töö läks edasi nagu enne. Oli jagada üle miljoni ühinemistoetust. Peale selle sai uus, eelmisest neli korda suurem vald kõvasti laenu juurde võtta. Võetigi, nii et laenukoormus tõusis üle 60 protsendi ja omaosaluse võimalus eelseisvates vajalikes projektides oli pea kadunud.
Oli, mida jagada, ja seda tehti üsna heldel moel, mis lubas end näidata kui tegijaid. Palju saigi ära tehtud. Paraku jäid peapöörituses samaks juurdunud halduspraktika ja unustusse valla ühteliitmine. Praeguses volikogus on selgelt märgata kaht leeri: Hanila ja Lihula kant ühel ning Varbla, Virtsu ja Koonga teisel pool. Toimetati üle kohalike kogukondade pea.
Valda juhtinud ja õnnetult hukkunud eelmine vallajuht toimis kui kolhoosiesimees: kogu info ja otsused olid tema käes ja teha. Sealhulgas lepingud ja väljamaksed oma võimuliitu kuulujatele.
Volikogus peeti endiselt loomulikuks, et vallavalitsuse liikmed kuulusid ka eelarve- ja majanduskomisjoni. Volikogu päevakorra määras vallasekretär. Avaliku rahaga ehitatud ettevõtlusala krunte püüti müüa otsustuskorras, selle asemel et teha seda avaliku enampakkumise kaudu. Vallapalgaliste arvult oli ja on vald maakonna esimene. Hanked venisid ja olid tihti selektiivselt (suunatult) koostatud ja tingimustes ebamäärased. See tõi ja toob siiani kaasa vaidlusi ja probleeme.
Lääneranna vald on teatavasti uusmoodustis, mis on loodud neljast väikevallast kahest eri maakonnast. Iseenesest mõistlik ja administratiivselt põhjendatud lahendus, sest selle kandi eraldi seisvust mõisteti ja arvestati juba piiskopi ajal. Paraku, paberil läks liitumine lihtsamalt kui tegelikk
Otsustamise katalüsaatorina toimisid ühinemistoetused. Liitumise järel ameti kaotanud vallajuhid said kuue kuu töötasu suuruse hüvitise, vahetasid toolid ja töö läks edasi nagu enne. Oli jagada üle miljoni ühinemistoetust. Peale selle sai uus, eelmisest neli korda suurem vald kõvasti laenu juurde võtta. Võetigi, nii et laenukoormus tõusis üle 60 protsendi ja omaosaluse võimalus eelseisvates vajalikes projektides oli pea kadunud.
Oli, mida jagada, ja seda tehti üsna heldel moel, mis lubas end näidata kui tegijaid. Palju saigi ära tehtud. Paraku jäid peapöörituses samaks juurdunud halduspraktika ja unustusse valla ühteliitmine. Praeguses volikogus on selgelt märgata kaht leeri: Hanila ja Lihula kant ühel ning Varbla, Virtsu ja Koonga teisel pool. Toimetati üle kohalike kogukondade pea.
Valda juhtinud ja õnnetult hukkunud eelmine vallajuht toimis kui kolhoosiesimees: kogu info ja otsused olid tema käes ja teha. Sealhulgas lepingud ja väljamaksed oma võimuliitu kuulujatele.
Volikogus peeti endiselt loomulikuks, et vallavalitsuse liikmed kuulusid ka eelarve- ja majanduskomisjoni. Volikogu päevakorra määras vallasekretär. Avaliku rahaga ehitatud ettevõtlusala krunte püüti müüa otsustuskorras, selle asemel et teha seda avaliku enampakkumise kaudu. Vallapalgaliste arvult oli ja on vald maakonna esimene. Hanked venisid ja olid tihti selektiivselt (suunatult) koostatud ja tingimustes ebamäärased. See tõi ja toob siiani kaasa vaidlusi ja probleeme.
Investeeringud koondusid Lihulasse
Osa näidetena eelosundatust hakkab korda saama, kuid on vastu võetud pikka hambaga ja olnud üks vastasseisu põhjusi. Ametnike hulgas kinnistunud mõtteviis ja halduspraktika on osutunud üllatavalt jäigaks.
Mõtteviis ja hoiak, mille järgi vallaametnik on teenistusse võetud selleks, et aidata inimesi ja leida koos lahendusi, selmet neile selgitada, miks midagi teha ei saa, ei ole igapäevane praktika ega tööeetika alus.
Osa näidetena eelosundatust hakkab korda saama, kuid on vastu võetud pikka hambaga ja olnud üks vastasseisu põhjusi. Ametnike hulgas kinnistunud mõtteviis ja halduspraktika on osutunud üllatavalt jäigaks.
Mõtteviis ja hoiak, mille järgi vallaametnik on teenistusse võetud selleks, et aidata inimesi ja leida koos lahendusi, selmet neile selgitada, miks midagi teha ei saa, ei ole igapäevane praktika ega tööeetika alus.
Ühinemisjärgse võimu murenemine algas möödunud aasta teises pooles, kui nähti, et valla investeeringutest üle 80 protsendi läks vallakeskusse Lihulasse. Ühinesid aga neli võrdväärset valda. Teise hoobi rahva hoiakutele andis eelmise juhtkonna soov hakata sulgema ja kokku tõmbama kohalikke koole, kuigi ühinemislepingus kinnitati, et koolivõrku ei muudeta.
Täiesti mõistmatu on olnud elujõulise Metsküla kogukonnakooli ja raamatukogu tõrjumine ja Virtsu kandi arengule vastuseismine.
Kokkuvõtvalt jääb vägisi mulje, et kunagine võimuliit soovib seda, mida lubati ja loodi, võimujanus kahjustada, et mitte öelda lammutada. Kuigi just vallavolikogu ja -valitsus peaks hea seisma selle eest, et vallaelanikud näeksid ühist meelt ja tööd, et vald liita ja tervikuks kujundada.
Täiesti mõistmatu on olnud elujõulise Metsküla kogukonnakooli ja raamatukogu tõrjumine ja Virtsu kandi arengule vastuseismine.
Kokkuvõtvalt jääb vägisi mulje, et kunagine võimuliit soovib seda, mida lubati ja loodi, võimujanus kahjustada, et mitte öelda lammutada. Kuigi just vallavolikogu ja -valitsus peaks hea seisma selle eest, et vallaelanikud näeksid ühist meelt ja tööd, et vald liita ja tervikuks kujundada.
Teedeehituses leiti puudusi
Tee-ehituse praktikas paraku ei olnud asjad selgelt nii, nagu nad peaksid korrakohaselt olema. Kahtlus oli üleval pikemat aega, kuni sai objektiivselt selgeks asjakohase menetlusega.
Nimelt, valla teedeehituse ametnik leidis kahe kohaliku tee ehitamises puudusi, põhjendas need ja saatis reklamatsiooni töö teostajale. Oli garantiiaeg ja töö teostaja ja tellija pidanuks omavahel kokku saama ja probleemi lahendama.
Kuid töö teostaja Vallo Kappaku isikus tõrjus kõik esiletoodud puudused ja märkused ning nõudis kohe arve tasumist. Mida tollane võimuliidu kaaslasest vallavanem ka tegi.
Et probleem jäi õhku, tellis praegune vallavanem eksperdiarvamuse Teede Tehnokeskuse järelevalve osakonnast. 13. augustil valminud aktist nähtub, et kõnealusel kahel valla kruusatee hanke täitmisel on märkimisväärselt rikutud tee-ehituse mahulisi ja kvaliteedinõudeid. Kruusateele veeti umbes 30 protsenti vähem kruusa, kui tehniliste tingimuste järgi pidanuks, ei kasutatud purustatud, vaid looduslikku sõelutud kruusa. See aga tuleb märgatavalt odavam. Töö teostajale ehk ValiceCarile andis see kvaliteedi ja mahu arvelt kokkuhoidu vallaametniku hinnangul 25 000 eurot, peale selle käibemaks. Teisisõnu, vald maksis tehniliste tingimuste ja lepingu rikkumise aluseta kinni.
On põhjust arvata, et selline tee-ehitus on olnud vallas pikaajaline praktika. Valla lepingud ja ülekanded kõnealusele firmale näitavad hüppelist tõusu alates Lääneranna valimisliidu võimule tulekust. Mis ja kuidas toimus ning millise õigusliku hinnangu saab sellele anda, jääb õiguskaitseorganite hinnata. Küll võib küsida: kas sellist praktikat harrastav inimene sobib vallajuhiks?Siinkohal esiletoodust kirjutada on ebameeldiv. Kuid et osundustele ei reageerita ja praagi kõrvaldamise ettepanekuid on ignoreeritud, ei jää muud võimalust kui teha olukord avalikuks. Muu hulgas selleks, et teised kruusateede hangete korraldajad oleksid teadlikud.
Viimased arengusuunad ja läbinähtavad taotlused korda eirates võimule naasta on olnud häirivad ja valla kuvandit ja usaldusväärsust kahjustavad. Nii valla sees kui väljast vaadates. Usutavasti saab õhk valimiste järel puhtamaks. Valija peab saama teha informeeritud otsuse, et tuua end juhtima uued inimesed, kes teevad tööd ja ajavad asju ausalt, heas usus ja tahtmises valla, mitte iseenda heaks.
Valimiste järel õhk puhtamaks
Viimased arengusuunad ja läbinähtavad taotlused korda eirates võimule naasta on olnud häirivad ja valla kuvandit ja usaldusväärsust kahjustavad. Nii valla sees kui väljast vaadates. Usutavasti saab õhk valimiste järel puhtamaks. Valija peab saama teha informeeritud otsuse, et tuua end juhtima uued inimesed, kes teevad tööd ja ajavad asju ausalt, heas usus ja tahtmises valla, mitte iseenda heaks.
Kommentaarid
Postita kommentaar