19-aastane Tartu abiturient süüdistab 42-aastast tuntud kultuuritegelast seksuaalses ärakasutamises. Politsei algatas kriminaalasja ja kuulutas mehe kahtlustatavaks, kuid asi on suuresti sõna sõna vastu. Ajakirjanik Kristjan Pihl rääkis kõigi osapooltega ja järeldas, et isegi kui asi ei jõua süüdistuseni, on juhtum oluline kavandatava nõusolekuseaduse kontekstis.
"Jah, mind vägistati. Sellel samal diivanil…" sõnas ohver Sofia (nimi muudetud, toimetusele teada).
/.../
Hommikul ärkas Sofia selle peale, et hoopis Andres oli tüdrukute peale marus.
"See oli väga järsk meeleolumuutus. Ta oli kuri, ta karjus ja põhiliselt karjus ta sellepärast, et mina olin tema sõnul nende suhte ära rikkunud enne, kui see päriselt alata sai. Kristel oli ikkagi selleks hetkeks juba täiesti endast väljas. Ta nuttis ja ta ei olnud enam võimeline Andresega argumenteerima. Tema lihtsalt jätkas karjumist. Mingisugusel hetkel – ma nüüd ei tea täpselt, mille peale – muutus ta agressiivseks, hakkas lauda kõigutama, mingid klaasid langesid põrandale puruks, kogu vaip oli kohvi ja šampanjat täis. Oli väga palju kilde," meenutas Sofia.
"Pealtnägija" suhtles ka Kristeliga, kes suurtes piirides kinnitas Sofia sõnu.
"Järgmine mälupilt on hommikust. Sofia istub minu selja taga, Andres seisab ja karjub. Mina karjun talle vastu," ütles Kristel.
On tähelepanuväärne, et kirjeldatud stseen leidis aset hetkel, kui hotellituppa saabus toateenindus, kes asetas lauale eelmisel õhtul tellitud hommikusöögi ja šampanja, aga keegi ei sekkunud ega küsinud midagi.
"Ma mäletan seda, et ma nutsin juba sel hetkel, sest see oli lihtsalt nii pingeline olukord ja see, et ma nutsin, andis talle veel rohkem jõudu juurde. Siis ta ütles mulle, et ma olen kõik ära rikkunud ja pean selle eest maksma kasvõi oma elu hinnaga ja ta kavatseb mulle mingisugused mafioosod kaela saata, kes hakkavad mind jälitama ja viivad mu nii kaugele, et ma teen endale ise enesetapu, et siis on tema nimi kõigest puhas ja mina olen lõpus ise süüdi," sõnas neiu.
"Ta ütles, et umbes kolme päeva pärast võid esimesi märke jälgida, et sind hakatakse jälitama ja ole mureta sinu elu muutub põrguks. Mida sa ikka ütled sellise asja peale? Sellel hetkel ma ei saanud ka aru, et see on mingisugune täielik jura, et see on haige psühhopaat, kes selliselt räägib. Siis ta ütles mingi sellise lause: "Sa ei saa mulle mitte midagi niikuini teha, sest mina olen (nimetab oma nime - toim), aga sina oled 19. Sa oled mitte keegi Eesti rahva silmis. Sa ei saa mulle mitte midagi teha. Kogu selle panusega, mis ma Eesti kultuuriruumi olen andnud, sa ei saa mulle mitte midagi teha." Ta ta kutsus mind litsiks ja libuks, põhimõtteliselt kogu sõnaveeb lahti võetuna. Tegelikult ma mäletan seda, et ma olin väga suures šokis. Minu sees oli mingisugune kosmiline pinge ja väga halb ja nõrk oli olla," meenutas Sofia, lisades, et mees ei maininud ööst midagi ning neiule tundus, et sõim oli justkui eelähvardus, et too vaikiks.
"Siis ta lihtsalt istus maha ja mingil hetkel ta ütles mulle, et aga mine ära siis. Kao välja! Mul ei ole sind enam vaja. Ja ma mõtlesin, et okei, nüüd see on minu võimalus. Ma pean siit välja saama…
10.30 paiku sai Sofia hotellist tulema ning jooksis otsejoones ühte Tartu kirikusse jumalateenistusele, kus Kaisa mängis orelit.
/.../
Kommentaarid
Postita kommentaar